4-25-1939/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2025, Võru kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1939 (2603,25,000254)

Kohtunik

Anu Vilt (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Sudip Kumar Sunar kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 29.04.2025. a kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2603,25,000254, millega karistati Sudip

Kumar Sunari Välismaalaste seaduse (VMS) § 304

järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 480 eurot

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

(registrikood 70008747, asukoht: Riia 132, Tartu linn,

Tartu

maakond;

e-post:

louna@politsei.ee)

piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus

Menetlusalune isik

Lepinguline kaitsja

Sudip Kumar Sunar

Sünniaeg 21.07.2000; elukoht: XXX; e-post: XXX

Madis Truber

Kohtuvaidlused OÜ, aadress Narva mnt 18-6, 10120

Tallinn; e-post madis@vkpartnerid.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 135 lg 2, § 155-156, kohus otsustas:

1. Jätta Sudip Kumar Sunari kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 29.04.2025. a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2603,25,000254 muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.04.2025. a

otsuses väärteoasjas nr

2603,25,000254

märgitud arvelduskontole, märkides

maksekorraldusele 29.04.2025. a otsuses märgitud viitenumbri.

3. Menetluskulud jätta Sudip Kumar Sunari kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse järelevalveamenik Tiina Oss koostas 29.04.2025. a

kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2603,25,000254 selle kohta, et Sudip Kumar Sunar

29.04.2025 kella 12:40 ajal, olles Eestis ajutiselt viibiv välismaalane, rikkus Eestis töötamise

tingimusi, sest ei omanud 24.04.2025 seisuga kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut

Politsei- ja Piirivalveametis. Menetlusalune isik töötas XXX, registrikood XXX, olles

lähetatud Eesti ettevõttesse XXX, registrikood XXX. Antud teoga rikkus menetlusalune isik

Välismaalaste seaduse (VMS) § 106 lg 1 ja § 104 lg 2 nõudeid ning toimepandud väärtegu on

kvalifitseeritav välismaalaste seaduse § 304 järgi.

2. Sudip Kumar Sunari lepinguline esindaja Madis Truber esitas eelnimetatud otsuse peale

14.05.2025 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Sudip Kumar Sunari suhtes

29.04.2025 tehtud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas ning teha asjas uus otsus, millega

vähendada Sudip Kumar Sunarile määratud rahatrahvi määrani, mis arvestab kergendavaid

asjaolusid. Lisaks on kaebuse punktis 2.13 taotletud mootorsõidukijuhtimise õiguse

äravõtmise asendamist rahatrahviga. Kuna sellist karistust menetlusalusele isikule pole

määratud, jätab kohus selle nõude tähelepanuta ning loeb, et see on jäänud kaebusesse

ekslikult.

3. Kaebuse esitaja tunnistab, et tema lühiajaline töötamine ei olnud Politsei- ja

Piirivalveametis registreeritud, kuid leiab, et kohtuväline menetleja ei ole pööranud

tähelepanu väärteo toimepanemise asjaoludele ning ka põhjustele, miks rikkumine toime

pandi. Sudip Kumar Sunaril oli õiguslik alus Eestis viibimiseks, tal oli Soome elamisluba ja ta

võis Eestis viibida kuni 90 päeva. XXX registreeris kõik töötajad s.h ka kaebuse esitaja

Tööinspektsiooni registrisse, vormistas lähetuse ning kinnitas, et kõik on korras. Sudip

Kumar Sunar asus tööle heas usus ega olnud teadlik, et tööandja peab registreerima ka tema

lühiajalise töötamise. Tegemist oli lihtsalt hooletusest tingitud asjaoluga. Ta töötas alla viie

päeva.

4. Kaebuse esitaja ei nõustu määratud karistuse suurusega, s.o rahatrahviga 60 trahviühikut

ehk 480 eurot. Kuigi tema suhtes rakendatud väärteokaristus on alla keskmise määra, nähtub

kiirmenetluse otsusest, et süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse

esitaja ei nõustu, et väärteo toimepanemisel tema poolt ei esine süüd kergendavaid asjaolusid.

Menetlusalune isik väljendab siirast kahetsust ning leiab, et karistuse määramisel tuleks seda

arvestada. Kaebuse esitaja leiab, et õiglase trahvi summa oleks kergendavate asjaolude

arvestamisel oluliselt väiksem. Karistuse vähendamise aluseks on kergendava asjaoluna siiras

kahetsus selle osas, et ta jäi uskuma tööandjat, kelle sõnutsi oli kõik korras. Kaebaja soovib

kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, sest ta on Eestist lahkunud. Lepingulise esindaja

teadmisel viibib Sudip Kumar Sunar Soome Vabariigis.

5. 08.07.2025. a esitas Politsei- ja Piirivalveamet oma seisukoha väärteoasjas. Politsei- ja

Piirivalveamet nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja

kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti ning karistus on vastav süü suurusele. Antud väärteo

toimepanemine on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi UUSIS väljatrükiga,

Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljatrükiga, Tööinspektsioonile esitatud lähetuse

teatega, sündmuskohal viibinud ametnik Tiina Ossi poolt tajutud asjaoludega ning

menetlusaluse isiku enda ütlustega.

6. Nimetatud seisukoha kohaselt tehti menetluse käigus kindlaks, et menetlusaluse isiku näol

on tegemist XXX kodanik Sudip Kumar Sunariga, kelle isikusamasus on tuvastatud XXX

passi nr XXX alusel. Seega on tegemist välismaalasega välismaalaste seaduse mõistes.

Menetlusalusel isikul oli olemas Eesti Vabariigis viibimise õigus, mille andis talle Soome

Vabariigi poolt väljastatud kehtiv elamisluba. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tuli ta

Eestisse 19. aprillil ja töötas 3 päeva. Sudip Kumar Sunar on enda sõnul üliõpilane (inseneri

erialal) ning ta tuli vaatama siinset töökultuuri. Ta töötab ettevõttes XXX. Kohapeal selgus ka

asjaolu, et isik oli lähetatud Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse XXX. Maksu- ja

Tolliameti töötajate registri väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik töötas ettevõttes XXX

ajavahemikel 20.04.2025 kuni 25.04.2025. Kontrollimise hetkel, s.o 29.04.2025 kaebuse

esitajal kehtivat kannet töötamise registris ei olnud. Vastavalt Tööinspektsioonile esitatud

lähetuse teatele nr 3-9/25/507 on ta lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi

ettevõttesse XXX. Lähetuse perioodiks on ajavahemik 26.04.2025 kuni 15.06.2024.

7. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et menetlusaluse isiku töötamine ei olnud seisuga

29.04.2025 Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud nagu seda nõuab välismaalaste seaduse

§ 106 lg 1, mistõttu oli tal Eestis töötamine keelatud kuna tema tööandja ei registreerinud

tema töötamist Politsei- ja Piirivalveametis. Nimetatud töötamise keeld tuleneb välismaalaste

seaduse § 104 lg-st 2. Kaebuses on rikkumist selgitatud hooletusest tingitud asjaoludega. Tegu

pannakse toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid

oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Välismaalaste seaduse § 11 on pannud välismaalasele kohustuse järgida Eesti põhiseaduslikku

korda ja Eesti õigusakte. Menetlusalune isik ei olnud ennast kurssi viinud välismaalase Eestis

töötamise õiguslike alustega, milleks on ka lühiajalise töötamise registreerimine Politsei- ja

Piirivalveametis enne tööle asumist ning töötamise keeld kui lühiajalise töötamise

registreering puudub. Kaebuse esitaja lähtus nii öelda lihtsamast variandist ja jättis kogu

asjaajamise tööandja kanda.

8. Politsei- ja Piirivalveamet ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et karistuse mõistmisel ei

arvestatud menetlusaluse isiku siira kahetsusega. Sellist kahetsust pole tuvastatud, sest

menetlusalune isik ei ole seda väljendanud. Kohtuvälise menetleja hinnangul peab kahetsus

olema siiras ning see peab kajastuma süüdistatava hoiakus just toimepandud süüteo suhtes.

Sudip Kumar Sunari poolt antud ütlustes ei kajastu puhtsüdamlikku kahetsust. Politsei- ja

Piirivalveamet karistas menetlusalust isikut välismaalaste seaduse § 304 alusel ning määras

talle karistuseks 60 trahviühikut s.o 480 eurot. Maksimum sanktsiooni määr antud rikkumise

puhul on 300 trahviühikut või arest. Antud juhul on isiku karistamisel lähtutud KarS §-st 56,

mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sudip Sunar Kumarile määratud

rahatrahv on oluliselt väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Karistuse määramisel on

arvestatud asjaoluga, et tal ei ole kehtivaid karistusi ning hinnatud on ka karistusseadustiku §

57 ja § 58 olevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Politsei- ja

Piirivalveamet on seisukohal, et antud trahv mõjutab isikut edaspidi käituma

seadusekuulekalt, mis on ka rahatrahvi kui karistuse peamine eesmärk. Välismaalane, kes on

võtnud nõuks tulla tööle Eesti Vabariiki peab ennast kurssi viima Eestis kehtivate töötamist

reguleerivate õigusaktidega.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, tutvunud Sudip Kumar Sunari kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning

kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, leiab, et kaebuse saab

vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta

kaebuse osas ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades VTMS §-s 133 loetletud

küsimused, muuhulgas selgitades välja kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas

väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus

on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega jm.

11. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1, 2 kohaselt hindab kohus

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu.

12. VMS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada,

kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja

arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Sellest

tulenevalt on välismaalasest töötajal hoolsuskohustus kontrollida enne tööle asumist, et tal on

õigus Eestis töötada. Muuhulgas tuleb kontrollida seda, kas tema tööandja on lühiajalise

töötamise registreerinud.

13. VMS § 106 lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on

seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist

registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

14. VMS § 304 näeb ette vastutuse Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas

välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise

eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või

arest.

15. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, samuti

analüüsinud poolte seisukohti, leiab, et rikkumine on õigesti kvalifitseeritud VMS § 304 järgi.

16. Puudub vaidlus selles, et Sudip Kumar Sunar on välismaalane, kellel oli õigus Eestis

viibida. Väärteoasja toimikus on Sudip Kumar Sunari passi nr XXX koopia, millest nähtub, et

Sudip Kumar Sunar on XXX kodanik. Pass on välja antud 18.09.2019 ja kehtib kuni

17.09.2029. Samuti on toimiku materjalides Soome Vabariigi elamisloa nr XXX koopia, mis

kehtib kuni 31.07.2028. VMS § 44 lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi

pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90

kalendripäeva 180 päeva jooksul. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et Sudip Kumar Sunar on

välismaalane, kes viibis Eesti Vabariigis seaduslikul alusel.

17. Samuti puudub vaidlus selles, et Sudip Kumar Sunaril puudus seisuga 29.04.2025 kehtiv

lühiajalise töötamise registreering Politsei- ja Piirivalveametis ning et ta viibis Võru

maakonnas XXX lageraie langil piiriäärsel alal ja teostas seal metsaistutustöid. Kohapeal

selgus, et Sudip Kumar Sunar oli lähetatud Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse

XXX ning Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljatrükilt nähtub Sudip Kumar Sunari

töötamine ettevõttes XXX ajavahemikel 20.04.2025 kuni 25.04.2025. 29.04.2025 Sudip

Kumar Sunari suhtes kehtivat kannet töötamise registris ei olnud. Toimiku materjalide hulgas

on ka Tööinspektsiooni poolt esitatud teade nr 3-9/25/507, mille kohaselt on Sudip Kumar

Sunar lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi ettevõttesse XXX.

18. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kinnitust on leidnud Sudip Kumar Sunari töötamine

Soome ettevõttes XXX ja sealt tema lähetamine Eesti ettevõttesse XXX. Seisuga 29.04.2025

ei omanud ta kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis,

millega täitis Sudip Kumar Sunar VMS §-s 304 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu,

rikkudes VMS § 104 lg 2.

19. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et

ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

20. Kohus on seisukohal, et Sudip Kumar Sunar pani talle etteheidetava teo toime hooletusest.

Ka oma kaebuses viitab Sudip Kumar Sunar sellele, et asus tööle heas usus ning ei olnud

teadlik, et tööandja peab registreerima ka tema lühiajalise töötamise. VMS § 11 kohaselt on

Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku

korda ja Eesti õigusakte. Olles lähetatud Soome ettevõtte XXX kaudu Eesti ettevõttesse XXX

tööle, oli Sudip Kumar Sunaril kohustus viia ennast eelnevalt kurssi Eesti õiguskorraga ning

teha endale selgeks õigusaktid, mis reguleerivad välismaalaste töötamist Eestis. Siinjuures on

oluline, et vastutus vastavate õigusaktide täitmise eest lasub ka töötajal endal. Seega oleks

Sudip Kumar Sunar tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral jõudnud selleni, et ka

lühiajaline töötamine tuleb enne tööle asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreerida ning

sellise registreeringu puudumisel ei ole võimalik Eestis töötada.

21. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on

Sudip Kumar Sunari käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud VMS §-s 304 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS §

29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes.

Kohtu seisukoht Sudip Kumar Sunarile määratud karistuse osas

22. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse

järelevalveametnik Tiina Oss, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3-1 mõttes pädev otsust

koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmne, et kohtuväline menetleja on kohtuvälises

menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades eiranud väärteomenetlusõiguse

nõudeid.

23. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukohtade ja Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-6-17 p 9).

24. VMS § 304 näeb Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase

poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest

karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei

ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt võib

kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada

trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille

suurus on 8 eurot. Seega peab Sudip Kumar Sunarile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1-

300 trahviühikut (s.o 8-2400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks 150 trahviühikut ehk 1200

eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista

kuni 30 päeva (KarS § 48).

25. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra.

Karistuse määramisel on arvesse võetud KarS § 56 sätestatud asjaolusid, s.h süü suurust,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise

menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistus on proportsionaalne, arvestades süü

suurust kui üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Sudip Kumar Sunarile mõistetud karistus 60

trahviühikut, s.o 480 euro suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute

süütegude toimepanemisest.

26. Kuigi otsuses ei ole otsesõnu viidatud puhtsüdamlikule kahetsusele, saab tuvastatud

asjaoludest ja kaebusest siiski järeldada, et menetlusalune tunneb juhtunu osas kahetsust.

Vaatamata sellele, ei näe kohus võimalust karistuse vähendamiseks, sest määratud karistus on

juba kooskõlas süü suurusega ning vastutust kergendavate-raskendavate asjaoludega.

27. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Anu Vilt