2-24-10557/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10557

Kohtuasi

Osaühingu Investonia hagi K.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Investonia määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja osaühing Investonia (registrikood 11524829),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Chirag Mody ja

vandeadvokaadi abi Marleen Abel

Kostja K.L (isikukood XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.06.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta osaühingu Investonia

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-10557

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Investonia (hageja) esitas 10.07.2024 Harju Maakohtule hagi K.L-i (kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 670 000 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 13.06.2025 määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud

poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu 22.05.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-4939 on

välja kuulutatud kostja pankrot. Kuna hagi oli esitatud ja menetlusse võetud enne kostja

pankroti välja kuulutamist, siis jättis maakohus hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel. Maakohus leidis,

et kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata kostja pankroti tõttu, siis on põhjendatud kõrvale

kalduda menetluskulude jaotamisest TsMS § 168 lg 2 alusel ning õiglane on jätta

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 kohaselt.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles

maakohus jaotas menetluskulud ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja

kanda. Hageja palub määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 168 lg-t 2 ja § 162 lg-t

4 ning jättis kohaldamata PankrS § 43¹ lg 3. Jättes kohaldamata PankrS § 43¹ lg 3, ei hinnanud

maakohus sisuliselt, kas hageja menetluskulud on õiglane jätta hageja või kostja kanda.

Maakohus pidanuks jätma poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

(koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega hagi jäeti läbi vaatamata.

Praegusel juhul kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

osas, milles maakohus jaotas menetluskulud.

2-24-10557

9. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 kohaselt. PankrS § 43 lg 2 järgi, kui

enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või

kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale,

mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja

arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine

kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus

väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43¹ lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude

PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

10. Maakohus, jättes hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 järgi, on ebaõigesti tuginenud

menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-le 2 ja § 162 lg-le 4. Praegusel juhul on PankrS §

43¹ lg 3 menetluskulude jaotamisel erisätteks. Maakohus ei saanud menetluskulusid jaotada

TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 4 alusel ning seetõttu tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi.

Vaatamata sellele, et maakohus tugines menetluskulude jaotamisel ekslikult TsMS § 168 lg-le

2 ja § 162 lg-le 4, ei muuda see ebaõigeks maakohtu määruse resolutsiooni, kuna

menetluskulud poolte endi kanda jätmine on PankrS § 43¹ lg 3 järgi põhjendatud.

11. PankrS § 43¹ lg 3 kohaselt on nõude läbi vaatamata jätmise korral menetluskulude poolte

endi kanda jätmine üldreegliks ning erandina võib kohus otsustada teisiti. Kolleegiumi arvates

ei ole hageja esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille põhjal saaks otsustada, et

käesoleval juhul hageja menetluskulude tema enda kandmine, nagu näeb ette üldreeglina

PankrS § 43¹ lg 3, oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (analoogselt

TsMS § 162 lg-s 4 sätestatuga). Kuna PankrS § § 43¹ lg 3 järgi tuleb igal juhul enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses varalise nõude menetlus võlgniku vastu jätta läbi

vaatamata, siis ei pea eraldi hindama, kas hagi jääb läbi vaatamata hageja või kostja tegevuse

tõttu käesoleva tsiviilasja menetlemisel. Asjaolud, et hageja oli veendunud, et tema hagi

kostja vastu oli põhjendatud ja selle oleks saanud rahuldada ning kostja pankrotimenetluses ei

ole hageja nõudele vastu vaieldud või et kohtupraktikas on menetluskulusid jäetud ka

pankrotistunud kostja kanda, ei ole erandlikud ega tingi praegusel juhul menetluskulude

teistsugust jaotamist. Asjaolu, et hageja ei teadnud hagi esitamisel, et kostja võib olla

maksejõuetu või tulevikus muutuda maksejõuetuks, ei ole samuti sedavõrd erandlikuks,

millist riski iga hageja ei peaks kandma tavapäraselt hagi esitamisel. Kolleegiumi arvates ei

ole hageja esile toodud asjaolud sedavõrd erandlikud, et jätta äriühingust hageja

menetluskulusid füüsilisest isikust pankrotivõlgniku (kostja) kanda. Seetõttu ei nõustu

kolleegium hagejaga, et tema suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kui tema

kanda jääksid tema enda menetluskulud nagu näeb ette üldreegel.

Menetluskulude jaotus

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätta hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks määruskaebuse

menetlemisega kandnud menetluskulusid, mis oleksid rahaliselt kindlaksmääratavad, mistõttu

puuduvad kostjale hüvitatavad menetluskulud.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 427 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse

alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)