2-25-14731/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-14731

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

OÜ Valge Kuld hagi A. P. vastu kahju 2 730,46 euro

hüvitamise nõudes

Hagihind

2730,46 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

24. november 2025.a.

Menetlusosalised

Hageja :

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

Valge Kuld OÜ (rk 16564093,

asukoht Keskväljak 9, 41535 Jõhvi,

e-post XXX)

J. P., juhatuse liige

A. P. (ik XXX, elukoht XXX e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Valge Kuld hagi.

2. Välja mõista A. P.lt OÜ Valge Kuld kasuks kahjuhüvitis 2730 (kaks tuhat seitsesada

kolmkümmend) eurot 46 senti.

3. Välja mõista A. P.lt OÜ Valge Kuld kasuks viivis tasumata võlasummalt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni 2730,46 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras (seadusjärgses määras).

4. Menetluskulud jätta kostja A. P. kanda.

Välja mõista A. P.lt OÜ Valge Kuld kasuks hageja menetluskulude katteks 385 (kolmsada

kaheksakümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse

võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.

8.09.2025 esitas OÜ Valge Kuld Viru Maakohtule hagiavalduse A. P. vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt algatati Viru Maakohtu 1.03.2022.a. tsiviilasjas nr 2-XX-XXXX (Kohtla-

Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu võlanõue A. P. vastu) tehtud lahendi täitmiseks täitemenetlus

täiteasjas nr 042/2022/547 (kohtutäitur Natalja Malahhova).

Täitemenetluses toimunud enampakkumisel omandas OÜ Valge Kuld kostjale kuulunud

korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Hageja kanti kinnisraamatusse

korteriomanikuna 4.01.2023.

11.01.2023 kohtusid hageja seaduslik esindaja ja kostja Puru tee 23 korterelamu juures. Hageja

tegi kostjale ettepaneku korteriomand vabatahtlikult vabastada, kuid A. P. teatas, et ta vaidlustab

enampakkumise.

27.03.2023 esitas A. P. kohtusse hagiavalduse OÜ Valge Kuld vastu korteriomandi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande

muutmiseks.

Hagi tagamisena taotles kostja käsutamise keelumärke seadmist korteriomandile.

13.04.2023 määrusega rahuldas maakohus kostja hagi tagamise taotluse.

Viru Maakohtu 5.04.2024 määrusega jäeti kostja esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise

hagi läbi vaatamata ja tühistati 13.04.2025 hagi tagamise määrus.

A. P. esitas Viru Maakohtu 5.04.2024 kohtumäärusele määruskaebuse.

Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2024 määrusega jäeti kostja määruskaebus rahuldamata.

Kostja esitas Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2024 kohtumäärusele määruskaebuse Riigikohtusse.

Riigikohtu 5.02.2025 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu

23.05.2024. a määrus muutmata.

Seega jõustus 5.02.2025 Viru Maakohtu 5.04.2024 kohtumäärus, millega jäeti kostja hagi läbi

vaatamata ja tühistati 13.04.2025 hagi tagamise määrus.

2. OÜ Valge Kuld võõrandas xxx korteriomandi 13.03.2025.a.

Hageja põhitegevusalaks on kinnisvara ostja ja müük. Perioodil jaanuar 2023 kuni jaanuar 2025

(kaasaarvatud) puudus hagejal kostja taotlusel korteriomandile seatud keelumärke tõttu võimalus

xxx korteriomandi võõrandamiseks ning hageja oli sunnitud kandma korteri ülalpidamisega seotud

kulu kogusummas 2 730,46 eurot.

TsMS § 391 lg 1 punkti 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega

teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi läbi

vaatamata.

VÕS § 127 lõige 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Hageja leiab, et kui kostja ei oleks taotlenud hagi tagamise abinõude kohaldamist, oleks hageja

saanud korteriomandi võõrandada ja kahju ei oleks tekkinud.

VÕS § 127 lõike 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos).

Kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel on põhjuslik seoses, sest kahju tekkis hagejale kostja

taotletud hagi tagamise abinõude kohaldamise tulemusena.

VÕS § 128 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või

mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Hageja otsene varaline kahju on

korteriomandi ülalpidamisega seotud kommunaalkulud vastavalt korteriühistu poolt esitatud

arvetele.

OÜ Valge Kuld palub A. P.lt OÜ Valge Kuld kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2 730,46 eurot ja

viivis tasumata nõudelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Kohtuistungil 24.11.2025 jäi hageja oma nõude juurde, palus kostjalt välja mõista 2730, 46

eurot ja viivise ning menetluskuud jätta A. P. kanda.

Kostja väidetele, et pole oma asju korterist kätte saanud märkis hageja esindaja, et kui talle saadeti

teated et tulla oma asjadele järgi ja kostja teadetele ei reageerinud, siis leidis hageja, et kostja ei

soovi neid asju. Pigem oli tegemist koliga, sest korter oli räämas. Korter müüdi edasi koos seal

asuvaga. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega (kostja lahkus omavoliliselt

kohtuistungilt).

II KOSTJA VASTUVÄITED

4. A. P. leiab hagile esitatud kirjalikus vastuses, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata kuna

ka tema ei saanud korterisse sisse ning elas venna juures. Pärast venna surma elab talle eraldatud

sotsiaalpinnal. Asjad jäid kõik korterisse ning ust ta maha lõhkuma ei hakka.

Iga kuu võetakse pangakontolt maha elektri eest makstav tasu summas 2.85 eurot (külmkapi eest)

Hagi ei tunnista. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Firma ostis korteri

enampakkumisel, kostjale jääb arusaamatuks, miks omanik oma vara kasutusele ei võtnud. Kostja

oli pikalt intensiivravil kuna sattus tulistamise ohvriks (kriminaalasi 1-20-807) ja kostjale on

määratud töövõimetus.

5. Kohtuistungilt 24.11.2025.a. lahkus kostja omavoliliselt. Istungil märkis kostja, et tema

asjad jäid korterisse, neid ta kätte saanud ei ole ja üldse ei teadnud ta täitemenetlusest ega

enampakkumisest enne kui tulid mehed kohale, et nemad on ostnud. Miks peaks ta veel millegi

eest maksma kui ta sel ajal korterit kasutanud ei ole ja kasutada ei saanud.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega

8. Kostja lahkus omavoliliselt 24.11.2025.a. kohtuistungilt (dtl 42).

TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab

kohus asja arutamise edasi.

Hageja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Tulenevalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuivõrd kostja on kirjalikus vastuses (dtl 31-32) märkinud, et haginõuet ei tunnista ja vaidles ka

kohtuistungil (selle aja mis kohal viibis) kõigele vastu, ei saa kohus lugeda, et kostja on ilmumata

jäänud ja/või hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus lahendab asja sisuliselt.

TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada

asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt

välja selgitatud.

TsMS § 414 lg-2 loetletud asjaolusid, mil kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada,

käesoleval juhul ei esine.

9. Hageja märgib, et omandas täitemenetluses enampakkumisel korteriomandi. Kuna kostja

vaidlustas enampakkumise (tsiviilasi nr 2-23-4762) ja hagi tagamisena seati 13.04.2023

määrusega keelumärge kinnisasjale, ei saanud hageja korterit edasi müüa (hageja põhitegevus on

kinnisvara ost ja müük), vaid pidi tasuma kommunaalteenuseid. Hagiavalduse kohaselt on hageja

kahju 2730,46 eurot (kommunaalteenuste eest tasutud maksed perioodil jaanuar 2023-veebruar

2025).

Hageja on kostja vastu esitanud kahju hüvitamise nõude, tuginedes TsMS 391 lg 1.

TsMS § 391 lg 1 punkti 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega

teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi läbi

vaatamata.

13.04.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-xx-xxx (A. P. hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova,

Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu, Valge Kuld OÜ vastu korteriomandi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande parandamiseks

ning täitemenetluse nr 042/2023/364 lubamatuks tunnistamise nõudes) seadis Viru Maakohus hagi

tagamise abinõuna kinnistusraamatusse xxx asuva korteriomandile (registriosa nr xxx) käsutamise

keelumärke A. P. kasuks ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 042/2023/364, kuni tsiviilasjas

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Tagatist kostjatele tekkida võiva kahju hüvitamiseks ei nõutud. Kohus märkis, et ei pea vajalikuks

nõuda hagejalt tagatist kostjatele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Hageja esitatav nõue ei

ole rahaline nõue, mistõttu ei ole tagatise määramine ka kohustuslik (TsMS § 383 lg 11). (kohtute

infosüsteemi (KIS) andmed tsiviilasjast nr 2-xx-xxx).

5.04.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-xx-xxx jättis Viru Maakohus A. P. hagi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 läbi vaatamata ja tühistas 13.04.2023 hagi

tagamise läbivaatamata jätmise määruse jõustumisest alates (dtl 7-14)

Maakohtu 5.04.2024.a. määrus, millega hagi jäeti läbi vaatamata, jõustus 5.02.2025.a.

10. Riigikohus on märkinud, et hagi tagamise taotluse esitamisega võtab hageja endale riski

hagi tagamisest kostjale tekkida võiva kahju hüvitamiseks, kui hagi jääb rahuldamata. Nii peab

hageja talle varasemas menetluses hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes tõendama,

et hagi tagati ja hagi jäi jõustunud kohtulahendiga rahuldamata, samuti kahju tekkimise ning

põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel. Kahju hüvitamise eesmärk on saavutada

olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud, st nn

negatiivse kahju hüvitamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 p 13).

Hageja on tõendanud, et A. P. esitatud täiteasjas nr 042/2022/547 läbiviidud enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi tagati, hagiavaldus jäi jõustunud kohtulandiga läbi vaatamata, samuti

tekkinud varalise kahju (kommunaalkulud) ning põhjusliku seose kostja taotletud hagi tagamise ja

kahju tekkimise vahel.

TsMS § 391 lg 1 p 1 on kahju hüvitamise erikoosseis, st TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaldamise

eeldused on selles sättes ammendavalt reguleeritud. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaldamine ei tähenda

seda, et hageja on toime pannud õigusvastase teo. Samas ei ole välistatud, et hagi tagamist

taotlenud isik vastutab hagi tagamisega teisele poolele kahju tekitamise eest muul alusel, nt kui

hagi tagamist taotlenud isiku käitumine on kvalifitseeritav tahtliku heade kommete vastase

tegevusena VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (vt Riigikohtu 6.06.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-

15/4981/106). VÕS § 127 lg 2 mõttes on hõlmatud TsMS § 391 p-st 1 tuleneva kaitse-eesmärgiga

ka saamata jäänud tulu ehk TsMS § 377 lg 1 esimest lauset arvestades on TsMS § 391 lg 1 kaitse-

eesmärgiks kaitsta kostjat ka saamata jäänud tulu kui kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu

30.04.2020.a lahend tsiviilasjas nr 2-17-2152/74)

11. Kostjal märgib ekslikult, et arusaamatuks jääb, miks ei saanud hageja korteriomanikuna

seda kasutada.

Iseenesest on õige, et korteriomandi ülalpidamiskulu tuleb kanda selle omanikul (korteriühistu

ees), kuid hageja eesmärk ei olnudki korterit kasutada, vaid see edasi müüa.

VÕS § 127 lõige 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 127 lõike 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos).

VÕS § 128 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või

mittevaraline.

Hageja otsene varaline kahju on korteriomandi ülalpidamisega seotud kommunaalkulude aja eest,

mil hagi tagamisena seatud keelumärke tõttu puudus võimalus vara realiseerida ja sellelt tulu

teenida.

OÜ Valge Kuld konto väljavõtete kohaselt on hageja tasunud perioodil 1.01.2023-31.12.2024 xxx

korteriühistule kommunaalteenuste eest 2278,03 eurot ja 13.02.2025.a 461,06 eurot – kokku

2739,09 eurot (dtl 24-26).

Kohtule jääb selgusetuks, milliste arvestuste järgi on hageja arvestanud 2730,46 eurot.

Kuivõrd kohus ei saa TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ja hageja

arvestuse järgi on nõue väiksem, lähtub kohus hageja nõudest 2730,46 eurot.

Kohus nõustub, et kui kostja ei oleks hagi tagamist tsiviilasjas nr 2-23-4762 taotlenud ning

keelumärget ei oleks seatud, poleks olnud piiratud hageja toimingud lähtuvalt oma

põhitegevusalast ning oleks saanud vara käsutada eesmärgipäraselt ehk eesmärgil, milleks see

soetati – müüa edasi. Kuivõrd hagi tagamisena oli seatud kinnistusraamatus keelumärge, ei olnud

vara realiseerimine võimalik ning hagejal tuli kanda selle ülalpidamiskulu, mida ei oleks olnud

siis, kui kostja tegevuse tõttu ei oleks kohtumenetluse tõttu vara müük takistatud.

Tasutud 2730,46 eurot on varaline kahju.

Kuivõrd hageja võõrandas korteriomandi edasi suhteliselt kiiresti pärast tsiviilasjas nr 2-xx-xxx

lahendi jõustumist (lahend jõustus 5.02.2025; uus omanik X OÜ kanti kinnistusraamatusse

13.03.2025 kinnistamisavalduse alusel 18.03.2025), võib eeldada, et vara oleks võõrandatud edasi

ka võimalikult kiiresti pärast selle enampakkumisel omandamist ning kommunaalkulu poleks

tulnud kanda.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hagi tsiviilasjas nr 2-XX-XXX jäeti

läbivaatamata põhjusel, et A. P. lasi mööda enampakkumise vaidlustamise tähtaja

(kohtumenetluses tuvastati) ning vaidlus läbis kõik kolm kohtuastet, saab järeldada, et kui kostja ei

oleks põhjendamatult enampakkumist vaidlustanud, ei oleks OÜ-l Valge Kuld kahju tekkinud,

seega on põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel olemas.

Kohus lisab, et dokumentide, pöördumiste ignoreerimisega kahjustab kostja ka iseennast.

12. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2730,46 eurot ning viivise

TsMS § 367 alusel tasumata nõudelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

13. Kuivõrd kohus lahendas tsiviilasja lihtmenetluse, ei anna kohus luba edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja A. P. kanda.

Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulude katteks 385 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik