2-25-12904/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12904

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi T. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3782.91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova, e-post

XXX;

kostja T. K. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kogu B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi T. K. (isikukood

XXX) vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

2-25-12904

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact esitas 08.08.2025 hagiavalduse T. K. vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2976.42 eurot, intress 272.58 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 196.85 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 2976.42 eurolt alates 09.08.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni, riigilõiv 455 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja I AS vahel 12.11.2019 sõlmitud

krediidileping XXX, limiidiga 1100 eurot. 18.05.2020 esitas kostja limiidi suurendamise

taotluse limiidile 1400 eurot ja pooled sõlmisid lepingu XXX. 18.03.2023 esitas kostja

limiidi suurendamise taotluse ja pooled sõlmisid lepingu nr XXX. 12.05.2023 esitas kostja

limiidi suurendamise taotluse limiidile 2300 eurot ning pooled sõlmisid lepingu nr XXX.

15.01.2024 taotles kostja limiidi suurendamist 2500 eurole ning pooled sõlmisid lepingu

XXX. 28.05.2024 esitas kostja limiidi suurendamise taotluse 3000 eurole ning pooled

sõlmisid lepingu nr XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu

ütles I AS lepingu üles. I AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos

õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestuse.

26.08.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et kui kohus leiab, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.

25.08.2025 kohtumäärus on toimetatud kostjale kätte TsMS § 326 ja § 314 alusel postkasti

jätmise teel 06.11.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

2-25-12904

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

2-25-12904

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud kõikide lepingute sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh

omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja

nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud lepingute XXX, XXX ja

XXX sõlmimisel aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest

andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal,

et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei

Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri

Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei

nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda

teha 12.11.2019 krediidilepingu XXX sõlmimisel ning 09.02.2020 (XXX) ja 18.05.2020

(XXX) krediidilimiidi suurendamisel kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Ülejäänud lepingute puhul (XXX, XXX, XXX, XXX) on kohtu hinnangul järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Hageja

toob välja, et kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.

6. Võttes arvesse, et nõude ümberarvestuse järgselt on hageja nõue rahuldatud, jätab kohus

kogu hagi rahuldamata.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-25-12904

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, siis määrab kohus, et

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik