2-25-117746/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-117746

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O Si vastu võla

nõudes

Hagihind

599,67 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806);

lepinguline esindaja C K

Kostja: O S (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja O Si vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

1.1 O S tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele xxx (Swedbank), viitenumbriga xxx,

18.09.2024 ostulimiidilepingust nr xxx-2 tuleneva põhivõla 499,37 eurot, viivised 60,30 eurot,

sissenõudekulu 40 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kokku 684,67 eurot

järgmise maksegraafiku järgi:

15.12.2025 50 eurot

15.01.2026 50 eurot

15.02.2026 50 eurot

15.03.2026 50 eurot

15.04.2026 50 eurot

15.05.2026 50 eurot

15.06.2026 50 eurot

15.07.2026 50 eurot

15.08.2026 50 eurot

15.09.2026 50 eurot

15.10.2026 50 eurot

15.11.2026 50 eurot

15.12.2026 50 eurot

15.01.2027 34,67 eurot

1.2 Poolte kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.3 Kui O S jätab käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud maksegraafikust

tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu

tasumata nõude jääk sundtäitmisele.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-117746.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD ja KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 15.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult O S võla 499,37 eurot, viivise 0,065% päevas perioodi 10.01.2025-14.07.2025

eest 59,65 eurot, sissenõudekulude 40 eurot ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning

menetluskulude hüvitamiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 65 eurot. Kohus koostas 16.07.2025

võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 11.10.2025. 21.10.2025 esitasid

pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pärnu Maakohtu 21.10.2025 määrusega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 alusel annab makseettepaneku koostanud

kohus asja menetlemise üle esimese astme pädevale kohtule ja lõpetab maksekäsu kiirmenetluse, kui

avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

TsMS § 486 lg 4 kohaselt, kohus menetleb kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu

kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab

ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS § 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad

pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

3. Kohtule 21.10.2025 esitatud kompromissilepingu kompromissisumma 684,67 eurot sisaldab

põhivõlga 499,37 eurot, viiviseid 60,30 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu 20 eurot.

4. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja kompromissilepingu kohaselt, hageja nõude aluseks on xxx

ja kostja vahel 18.09.2024 sõlmitud ostulimiidi leping nr xxx-2 (xxx) ja 01.02.2025 arve/leping xxx.

Nõue on loovutatud hagejale.

Kohus palus hagejal selgitada, millal oli arve järgi arve tasumise tähtaeg, arvestades, et maksekäsu

kiirmenetluses esitatust on võimalik aru saada nii, et arve esitati 01.02.2025, kuid viivist on hageja

arvestanud alates 10.01.2025.

Hageja vastas, et kostjale esitati kaks arvet: 01.01.2025 koostatud arve xxx tasumise tähtaeg oli

10.01.2025, arve summa oli 463,37 eurot ning 01.02.2025 koostatud arve xxx tasumise tähtaeg oli

10.02.2025, arve summa oli 36 eurot. Hageja esitas kohtule tõendina ka kõnealused arved (dtl 22 ja

23). Kohus märgib, et arvetel oli toodud ka viivis ja võlateatise tasu, kuid eeltoodud summad neid ei

sisaldanud. Seega oli ostulimiiti kahel kuul kasutatud kokku 499,37 eurot.

5. Viivisearvestuse kohta selgitas hageja, et arvestas maksekäsu kiirmenetluses viiviseid alates

10.01.2025 kuni 16.07.2025 kokku 60,30 eurot (59,65 + 0,65).

Kohus märgib, et kui arve tasumise tähtaeg oli 10.01.2025, sai viivist hakata arvestama järgmisest

päevast, st alates 11.01.2025. Viivis perioodi 11.01.2025-16.07.2025 eest põhivõlalt 463,37 eurolt

0,065% päevas on 56,32 eurot. Viivist teise arve eest (arve summalt 36 eurot) sai hakata arvestama

alates 11.02.2025. Viivis teiselt arvelt perioodi 11.02.2025-16.07.2025 eest 0,065% päevas oleks

3,65 eurot. Kokku saanuks viiviseid seega arvestada 59,97 eurot.

Kuivõrd hageja viivisearvestus on vaid marginaalselt, 33 sendi võrra suurem ning viivist ei ole

arvestatud vahepealse aja eest, ei kahjusta kompromiss kostja õigusi alusetu nõude kinnitamise

kaudu.

6. Hageja selgitas, et kompromissis, mille pooled sõlmisid 15.10.2025, on viivised kostjale arvestatud

samas ulatuses nagu makseettepanekus, mis on koostatud 16.07.2025, seega ei ole kompromissis

viivist arvestatud kolme kuu eest.

7. Kohus selgitas võla sissenõudmiskulude osas, et VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt

lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud

hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja

nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Seni kohtule esitatud Partner Kuukaart lepingutes

ei ole olnud lepingulist kokkulepet võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrade osas. Kui käesoleva

nõude aluseks olevas lepingus selline kokkulepe sisaldub (sh konkreetsed määrad), palus kohus

hagejal selle kohta esitada tõend (lepingutingimused).

Hageja eeltoodule vastavat lepingulist kokkulepet esile ei toonud.

Kohus selgitas, kui eeltoodud lepingulist kokkulepet ei olnud, tuleb hagejal selgitada, milliste

toimingutega seoses need kulud tekkisid ja miks sellises ulatuses ning et kompromissi kinnitamiseks

ei pea kulusid tõendama.

Hageja vastas, et hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja

PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena toimetanud

tasulisi meeldetuletuskirju hagejale teadaolevale kostja e-posti aadressile xxx e-kirjad 16.04.2025,

23.04.2025 telefoninumbrile +xxx sms-id 17.04.2025, 25.04.2025, 21.05.2025, 22.05.2025,

03.06.2025, 19.06.2025, 20.06.2025, lisaks on helistatud 21.05.2025, 02.06.2025 ning menetluse

käigus tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning

kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Kostja on hageja esindajaga

kirjavahetuses olnud ja nimetatud toimingud tasulised, milliseid kulutusi on hageja kandnud.

PlusPlus Baltic OÜ hinnakirja kohaselt on sissenõudmisteenused tasulised ja hinnaga esimene kiri 25

€ ja järgnevad 5 € ning muud toimingud on samuti tasulised 5 € tk.

8. Kohus ei saa kompromissi kinnitada selle algsel kujul, sest esimese osamakse tasumise tähtaeg on

möödunud ning kompromissi kohaselt oleks hagejal seega õigus pöörata koheselt nõue

sundtäitmisele. Sellest tulenevalt küsis kohus hagejalt, kas kompromissi võib kinnitada selliselt, et

osamaksete tasumise tähtajad nihkuvad ühe kuu võrra edasi. Hageja palus kompromissi selliselt

kinnitada.

9. Eeltoodud täiendavaid selgitusi ja tõendeid arvestades kinnitab kohus kompromissi selliselt, et

kostja peab võla igakuiste osamaksetena tasuma ajavahemikus 15.12.2025-15.01.2027.

10. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi

kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4.

11. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument

(täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus

leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

12. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi

saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada.

13. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik