2-25-17687/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-17687

Tsiviilasi

B Gi hagi M Gi vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: B G (isikukood xxx)

Kostja: M G (isikukood xxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada B Gi ja M Gi abielu, mis on sõlmitud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis.

3. Taastada B Gi abielu eelne perekonnanimi „K“.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. B G esitas 21.10.2025 Harju Maakohtule hagi M Gi vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis

hagi menetlusse 03.11.2025.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja

palub abielu lahutada. Hageja väitel on poolte kooselu lõppenud ja seda ei ole võimalik

taastada; pooled elavad eraldi 2024 augustist ja eri riikides. Hageja soovib taastada endise

perekonnanime “K”.

3. Kostja vastas kohtule 25.11.2025 kirjalikult, et ta on abielu lahutamisega nõus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja poolt hagi õigeksvõtu alusel.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS

§ 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 3

kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest lähtudes, et hageja soovib abielu lahutamist

ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte

tahe abielu lahutamiseks on määrava tähtsusega; abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses

samuti poolte tahte alusel. Kuna pooled ei soovi leppida, oleks pooltele leppimisaja andmine

ebamõistlik. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse tegemiseks

piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda seisukohale, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid

taastada. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

8. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav

perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese

abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

9. Hageja soovib taastada oma abielueelse perekonnanime ”K”. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja taastab hageja viimati kantud perekonnanime ”K”.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises

abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

11. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

12. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik