2-23-148908/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-148908

Kohtuasi

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagi Z.R

vastu liikmemaksu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.R apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

(registrikood 74002523), esindajad L.E ja Q. C

Kostja Z.R (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Z.R apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 18.

oktoobri 2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-148908.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Z.R kanda.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal puuduvad kindlaksmääratavad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (hageja) esitas 05.12.2023 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.R (kostja) vastu liikmemaksu

võla 750 eurot nõudes. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 15.12.2023 määrusega

maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 02.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja

mõista tasumata liikmemaksu summas 750 eurot ja menetluskulud.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik

kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad

isikud. Hageja kutsekogu juhatuse 07.11.2018 otsusega nr 16 peatati kostja õigus tegutseda

pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni. Hageja

kutsekogu liikmed peavad tasuma liikmemaksu lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 71

lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, §-st 21 ja hageja kutsekogu otsusest.

Hageja kutsekogu kehtestas 31.03.2021 otsuse nr 6 punktiga 1 ning 30.06.2022 otsuse nr 3

punktiga 1, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on liikmemaksu

suuruseks 30 eurot kuus. Kostja esitas 30.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse hageja

31.03.2021 otsuse nr 6 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kehtestati isikule,

kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus.

Tallinna Halduskohus tegi 28.01.2022 haldusasjas nr 3-21-918 otsuse, millega jättis kostja

kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2022 otsusega kostja

apellatsioonikaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 31.01.2023 määrusega kostja kaebuse

ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse võtmata. Seega jäi jõusse hageja kutsekogu

31.03.2021 otsuse nr 6 p 1, mille kohaselt oli kostjal kohustus tasuda liikmemaksu 30 eurot

kalendrikuus vaatamata sellele, et tema tegevus pankrotihaldurina oli peatatud. Hageja

raamatupidamise andmetel on kostja hagi esitamise kuupäeva seisuga jätnud perioodil

12.04.2021-14.04.2023 tasumata liikmemaksu kokku summas 750 eurot. Hageja kutsekogu

juhatus otsustas oma 13.03.2023 koosolekul esitada kostjale hoiatuse võlgnevuste tasumiseks

tähtajaga 15.04.2023 ning otsusest teavitati kostjat 14.03.2023 kirjaga. Hoiatuse esitamise

järgselt ei ole kostja tasunud võlga ei täielikult ega osaliselt, samuti ei esitanud kostja hageja

kutsekogu juhatusele põhjust, miks tal ei olnud võimalik võlga tasuda või avaldust võla

tasumise tähtaja pikendamiseks. Hageja kutsekogu juhatus tegi 18.04.2023 otsuse nr 11,

millega arvas kostja kutsekogust välja seoses määratud tähtpäevaks hageja liikmemaksu,

juhatuse hoiatusest hoolimata, mõjuva põhjuseta tasumata jätmisega.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja pidas

hagiavalduse menetlusse võtmist ja ka hagi ennast põhjendamatuks. Hagiavaldusest ei selgu,

millisest eraõiguslikust õigussuhtest ehk tsiviilasjast tulenevalt on hagi esitatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi

üksnes tsiviilasju. Seega on kohus ebaõigesti võtnud hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduses

toodud väited kohustuse olemasolu kohta on tõendamata. Hageja on teinud hagiavalduses

asjassepuutumatu ajaloolise ülevaate, kui ei ole esitanud tõendeid nõude olemasolu kohta.

Tõendamata on väide, et kostjast on saanud hageja liige. Tõendamata on ka väited kohustuse

olemasolu üle. Esitatud arved on raamatupidamislikud dokumendid, kuid ei tõenda

tsiviilõiguste või kohustuste teket.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 18.10.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja liikmemaksu võla summas 750 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 175,32 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et vaidlus allub tsiviilkohtule. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja

vastu rahalise nõude Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu võlgnevuse

väljamõistmiseks, mis eeldab poolte vahel mingi võlasuhte olemasolu võlaõigusseaduse

(VÕS) § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud

lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Tegemist on rahalise nõudega, mis

lahendatakse tsiviilkohtumenetluses.

3.2. Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub VÕS § 76 lg-st 1, VÕS § 101 lg-st

1 ja VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt rahuldamisele. Hageja on avalik-õiguslik juriidiline isik,

mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana

tegutsemise õigust omavad isikud. KTS § 71 lg 1 p 1 kohaselt moodustub hageja vara

muuhulgas kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest

liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest. KTS § 74 lõike 2 kohaselt

kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise

alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks kehtestatakse

suuruses, mis tagab hageja piisava rahastatuse õigusaktidega ja hageja arengukavaga seatud

eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.

3.3. Maakohus leidis, et kostja kutsekogu liikmelisus on tõendatud. Hageja peab

pankrotiseaduse (PankrS) § 59 alusel koja veebilehel avalikku pankrotihaldurite nimekirja

ning selle nimekirja kohaselt on kostja olnud pankrotihaldurina kutsekogu liige, kuid on

kutsekogust välja arvatud seoses määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu, juhatuse hoiatusest

hoolimata, mõjuva põhjuseta tasumata jätmisega (Koja kutsekogu juhatuse 18.04.2023 otsus

nr 11 vt dtl 42 jj). Kostja kutsekogu liikmelisust tõendavad ka haldusasjas nr 3-10-1005 tehtud

Tallinna Halduskohtu 25.04.2012 otsus, millega rahuldati kostja kaebus ja tühistati

justiitsministri 19. märtsi 2010. a käskkiri nr 28, mille alusel arvas Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus 9.03.2012 otsusega nr 8 kostja kutsekogust välja

(dtl 89); Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2013 otsus, millega jäeti eelnev otsus muutmata (dtl

98); kostja 11.06.2013 teavitus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale haldurina

tegutsemise keelu tühistamise kohta (dtl 66 jj); kutsekogu juhatuse 19.07.2013 otsus, millega

on mh taastatud kostja õigus tegutseda pankrotihaldurina (dtl 69 jj) ning haldusasjas nr 3-21-

918 Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus (dtl 86 jj), Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022

otsus (dtl 77) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2023 määrus (dtl 84).

3.4. Hageja kutsekogu juhatuse 07.11.2018 otsusest nähtuvalt (dtl 27) määras juhatus oma

12.09.2018 otsusega nr 12 pankrotihaldurist kostjale kehtiva kindlustuslepingu sõlmimise

ning selle ärakirja ja kindlustuspoliisi esitamise tähtajaks 31.10.2018. Kostja ei esitanud

eelnimetatud tähtajaks hagejale kehtiva kindlustuslepingu ärakirja ega kindlustuspoliisi.

Lähtudes KTS § 92 p-st 5, PankrS § 64 lg-st 6 ja Koja põhikirja § 42 p-st 5, otsustas hageja

kutsekogu juhatus peatada kostja õiguse tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni

kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni. Hageja kutsekogu liikmetel on kohustus tasuda

liikmemaksu lähtudes KTS § 71 lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, §

21 ja hageja kutsekogu otsusest. Hageja kutsekogu 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 ning

30.06.2022 otsuse nr 3 p 1 alusel kehtestati, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on

peatatud, siis on liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Haldusasjas nr 3-21-918 on Tallinna

Halduskohtu 28.01.2022 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsusega (ja

Riigikohtu 31.01.2023 määrusega) tuvastatud, et kutsekogu liikmemaks on hageja 31.03.2021

otsuse nr 6 p 1 alusel kehtestatud õiguslikult korrektsetel alustel ja proportsionaalselt ning

nimetatuid otsus jäi jõusse, st kostjal on kohustus tasuda liikmemaksu 30 eurot kalendrikuus

vaatamata sellele, et tema tegevus pankrotihaldurina oli peatatud (dtl 77 jj). Hageja

raamatupidamise andmetel on kostja hagi esitamise seisuga jätnud perioodil 12.04.2021 –

10.04.2023 tasumata talle esitatud 25 arve alusel liikmemaksu kokku summas 750 eurot (dtl

38, 40, 44). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele ega ole hageja

arvestuse vaidlustamiseks tõendeid esitanud. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt

liikmemaksu võlgnevust summas 750 eurot.

4. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ja mõistis kostjat välja

hageja menetluskulu 175,32 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot +

ülekandetasu 16 senti ja hagiavalduse esitamisel 110 eurot + ülekandetasu 16 senti).

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas 25.11.2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kostja menetluse

lõpetamist kuna tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kuulu asi lahendamisele tsiviilkohtumenetluses (TsMS §

1). Lisaks on tõendamata kostja saamine hageja liikmeks. Liikmemaksu tasumist saab nõuda

üksnes isikutelt, kellele on antud õigus tegutseda pankrotihaldurina. Hageja vastavat tõendit

kohtule esitanud ei ole. Maakohtu viide hageja veebilehel PankrS § 59 alusel peetava

nimekirja kohta ei oma õiguslikku tähendust. Nimekirja saab isiku kanda pärast

pankrotihaldurina tegutsemise õiguse andmist, seega pidi hageja esitama dokumentaalsed

tõendid, mille alusel kostja sai hageja liikmeks. Lisaks on PankrS § 59 vastuolus isikuandmete

kaitse määrusega, kuna seal esitatakse ka isikuid, kes ei ole enam pankrotihaldurid. Ekslik on

ka kohtu väide, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele ega ole hageja

arvestuse vaidlustamiseks tõendeid esitanud. Nõude suurus saab tulla üksnes tõendatud

kohustusest. Esitatud arved on raamatupidamislikud dokumendid ega tõenda tsiviilõiguste või

kohustuste teket. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

175,32 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, millest tuleb menetluskulu 32 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

7. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 750 eurot. Seega ei ületa hageja nõue

ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1

mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (vt RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 13). Praegusel juhul ei

ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS §

637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on

Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et

kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole

andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel

kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

9. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 21 järgi alust.

9.1. Vastusena apellatsioonkaebusele, et vaidlus vaadati ebaõigesti läbi maakohtus, märgib

ringkonnakohus, et TsMS § 631 lg 3 kohaselt ei või apellatsioonkaebuses tugineda väitele, et

asi tulnuks lahendada halduskohtus või et asi ei allunud otsuse teinud esimese astme kohtule

või et asi tulnuks lahendada teises kohtumajas. Seega ei hinda ringkonnakohus vaidluse

lahendamisel, kas asi vaadati õigesti läbi maakohtus.

9.2. Hagi nõudeks on liikmemaksu võlgnevus, mis puudutab perioodil 12.04.2021-10.04.2023

väljastatud arveid. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda

seisukohale, et maakohus on hagi rahuldamisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.

Kolleegiumi hinnangul luges maakohus põhjendatult tõendatuks, et kostja oli vaidlusalusel

perioodil hageja kutsekogu liige ning tal oli liikmemaksu tasumise kohustus. Kuigi hageja ei

ole esitanud tõendina algset kostja kutsekogu liikmeks vastuvõtmise otsust, nähtub tsiviilasja

materjalidest, et hageja kutsekogu juhatuse 19.07.2013 otsusega nr 23 taastati kostja õigus

tegutseda pankrotihaldurina ja tema kutsekogu liikmelisus alates 09.07.2013 (dtl 69). Hageja

kutsekogu juhatuse 18.04.2023 otsusega nr 11 arvati kostja kutsekogust välja seoses määratud

tähtpäevaks koja liikmemaksu, juhatuse hoiatusest hoolimata, mõjuva põhjuseta tasumata

jätmisega (dtl 42). Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja liikmelisust kinnitavad ka

hageja veebilehel peetavas avalikus pankrotihaldurite nimekirjas kostja kohta kajastatud

andmed ning haldusasjades nr 3-21-918 ja nr 3-10-1005 tehtud lahendid. Asja materjalidest

nähtub, et hageja kutsekogu juhatuse 07.11.2018 otsuse nr 16 p-ga 1 peatati kostja õigus

tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni

(dtl 27). KTS § 74 lg 2 kohaselt kehtestab pankrotihaldurite liikmemaksu suuruse ja selle

arvestamise alused kutsekogu. KTS § 74 lg 3 sätestab, et kui isiku õigus tegutseda

pankrotihaldurina on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud

ulatuses ja korras. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja § 20 lg 2 kohaselt tasub

kutsekogu liige liikmemaksu kutsekogu otsuses ettenähtud suuruses ning tähtpäeval. Hageja

kutsekogu 31.03.2021 otsuse nr 6 p-de 1 ja 2 ning 30.06.2022 otsuse nr 3 p-de 1 ja 2 (dtl 29,

dtl 34) alusel kehtestati, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on

liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus ning et iga kuu 10. kuupäevaks kannab peatatud

staatusega kutsekogu liige liikmemaksu jooksva kuu kohta Koja kutsekogu juhatuse määratud

Koja kontole. Seega oli kostjal hageja ees igakuine liikmemaksu tasumise kohustus ka ajal,

mil kostja õigus tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses oli peatatud. Hagiavalduse kohaselt

väljastati kostjale perioodil 12.04.2021-10.04.2023 liikmemaksu tasumiseks arveid kokku

summas 750 eurot, mis on kostja poolt tasumata (dtl 38, dtl 44). Vaidlus puudub selle üle, et

kostja ei ole hagejale selle perioodi eest liikmemaksu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on

maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

10. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et talle jääb arusaamatuks, milles seisneb

temalt välja mõistetud menetluskulust 175,32 eurot menetluskulu 32 senti. TsMS § 178 lg 2

kohaselt saab menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Praegusel juhul on maakohus määranud

menetluskulud kindlaks summas 175,32 eurot, mistõttu ei ole kostjal õigus menetluskulu

eraldiseisvalt vaidlustada. Ringkonnakohus märgib siiski vastusena apellatsioonkaebusele, et

hagiavaldusest nähtuvalt on menetluskulu 32 senti riigilõivude ülekande tasu.

11. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine TsMS § 637 lg-s 21

nimetatud aluseid, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal

hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

15. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)