3-25-4041/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4041

Haldusasi

X.X. esialgse õiguskaitse taotlus seoses teise vanglasse

ümberpaigutamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. novembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. riigi õigusabi taotlus ja määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotluse ja määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 10. novembri 2025. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist.

Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. X.X. esitas 5. novembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru

Vangla direktori kohustamiseks esitada taotlus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.

2. Halduskohus jättis 10. novembri 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata.

3. X.X. esitas ringkonnakohtule 10. novembril 2025 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt

soovib ta riigi õigusabi halduskohtu 10. novembri 2025. a määruse vaidlustamiseks. Seejärel

esitas X.X. 12. novembril 2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10. novembri 2025. a

määruse peale.

4. X.X. soovib saada endale esindajat määruskaebuse menetluseks ringkonnakohtus.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS-i 12. peatükis

sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud

riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi

õigusabi andmine välistatud.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X. aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele

kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise

tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja

edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega ka

esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Pealegi on kaebaja käesolevas asjas ise esitanud 12. novembril

2025 määruskaebuse halduskohtu 10. novembri 2025. a määruse peale.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või

kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu

samuti, et käesolevas asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea

ringkonnakohus vajalikuks määrata taotlejale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta

saaks advokaadi abil vaidlustada halduskohtu määrust. Eelnevat arvestades jääb taotleja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata.

6. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale esitatud määruskaebuse tagastab

ringkonnakohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)