2-24-124597/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124597

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi M Ha vastu põhivõlgnevuse

299,64 euro, sissenõudmiskulude 25 euro, viivise 63,20

euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

459,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: C K; PlusPlus Legal OÜ; e-

post: xxx

Kostja: M H (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M Halt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlgnevus 299,64 eurot,

sissenõudmiskulud 25 eurot, seisuga 01.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivis

63,20 eurot ja viivis põhivõlalt (299,64 eurolt) alates 02.11.2024 kuni põhinõude

täitmiseni määras 0,065% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta menetluskulud M Ha kanda.

4. Välja mõista M Halt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 260

eurot, s.o riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot.

5. Välja mõista M Halt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt

vaid järgmist.

2. Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja xxx AS vahel 03.05.2023 sõlmitud

Partnerkaardi ostulimiidi lepingu nr xxx-3, limiidiga 300 eurot. Kostja kohustus tasuma

saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei täitnud

kohustusi kokkuleppe kohaselt ja jättis tasumata arve, maksetähtajaga 10.12.2023. xxx AS

saatis kostjale meeldetuletusarve tähtajaga 10.01.2024 kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

xxx AS ütles lepingu 24.02.2024 üles ning loovutas nõude 24.02.2024 hagejale. Hageja

esitas Harju Maakohtule 01.11.2024 hagiavalduse.

3. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses

proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx ning

postiaadressil xxx, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris puudub kostjal elukoha aadress.

Kohus saatis menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega 22.01.2025 kostjale e-

posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks saatis

kohus dokumendid tähitud postiga aadressil xxx, kuid need tagastati hoiutähtaja

möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole

teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise

kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku

vastust. Teadaanne avaldati 22.01.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 07.02.2025 Kostjat

hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 27.02.2025. Kostja

kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

4. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

5. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

6. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata

20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega

saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

7. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis

vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka

tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072

asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud

ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund.

Lepingulise esindaja tunnihinda 122 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele

vastavaks.

8. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg

10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud

käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt

sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma

käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik

esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot,

seega kokku 120 eurot.

9. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 140 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 260 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik