2-25-105501/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-25-105501

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L. B. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

555,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: L. B. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja

mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 22.05.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 06.09.2019 sõlmitud

kliendilepingust ja 10.09.2019 seademete kasutuslepingust tulenev võlgnevus 276,29 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis ajavahemiku 21.08.2022-22.05.2025 eest 182,58 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 23.05.2025 kuni põhinõude summas 276,29

eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja väitel on nõude aluseks kostja ja T AS vahel sõlmitud leping(ud):

6.09.2019 sõlmiti kliendileping, mis on kliendisuhte raamleping. Kliendilepingu sõlmimisega

loodi kostjale võimalus mugavalt liituda XXX teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu

ning sõlmida muid lepinguid XXX. Kliendilepingu allkirjastamisega nõustus kostja muu hulgas,

et XXX osutab talle teenuseid ja müüb kaupu vastavalt tingimustele, mis on sätestatud XXX

üldtingimustes, hinnakirjas, teenusetingimustes ning muudes kohaldatavates tingimustes.

10.09.2019 sõlmiti tähtajatu seademete kasutusleping, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või

nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet ruuter Inteno XXX.

Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi.

T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest.

2.2. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. T AS on kostjale esitanud järgnevad

tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja

meeldetuletustasu):

Arve nr Summa Maksetähtaeg

20220413583535 99 20.05.2022

20220514304372 99 20.06.2022

20220615031604 31,04 20.07.2022

20220715479053 47,25 20.08.2022

Kokku 276,29

Kostja ei tagastanud renditud seadme T AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja

hüvitama seadme maksumuse 42,25 eurot.

T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.07.2022.

2.3. Vastavalt T AS üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet

õigeaegselt, on T AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses

seaduses sätestatud määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 21.08.2022 põhisummalt 276,29, kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 22.05.2025 kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete

tasumise tähtajal, so 24% aastas. Sama määra alusel palub hageja välja mõista viivise ka alates

hagi esitamisest kuni võla tasumiseni.

2.4. T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

2.5. Hagejal nõuab lepingu üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel peale lepingu ülesütlemist

tekkinud võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: tasulise

kirja saatmine 27.11.2024 15 eurot, tasulise kirja saatmine 11.12.2024 5 eurot, tasulise kirja

saatmine 27.12.2024 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 20.08.2025, teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole.

4. Sideteenuse tasu

4.1. Hageja on kohtule esitanud hageja poolt kohtuotsuse põhjenduste punktis 2.2. esile toodud

arved (dtl alates 58) ning nõuab arvetel toodud summade kostjalt välja mõistmist.

Hageja väitel oli T AS ja kostja vahel sõlmitud kaks lepingut – kliendileping ning seadmete

kasutusleping. Hageja väitel tarbis kostja 10.09.2019 sõlmitud tähtajatu seademete

kasutuslepingu alusel interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust.

Kohus täitis selgitamiskohustust 16.06.2025 (dtl 81) ja menetlusse võtmise määruses (dtl alates

95). Kohus selgitas sideteenuse osas hagejale menetlusse võtmise määruses järgmist: Sideteenus

on olemuselt töövõtuleping, millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe

tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et

teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel

näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Siiski

tuleb hagejal esile tuua, nagu öeldud, et poolte vahel oli kehtiv leping, leping sisaldas

kokkulepet tasu kohta ning kostjale on esitatud arved, mis on tasumata ning tasud on muutunud

sissenõutavaks. Kui kokkulepped sisaldusid üldtingimustes, tuleb hagejal esile tuua, millisel

viisil üldtingimused lepingu osaks saanud olid.

Kohus andis hagejale menetlusse võtmise määrusega tähtaja esitada hagiavalduse täpsustused ja

täiendavad tõendid. Hageja täiendavalt midagi esitanud ei ole.

4.2. Elektroonilise side seaduse kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel

elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus,

isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide

edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine

lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu

sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt

tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS §

951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse

leping sisaldama: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise

kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral

arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid

või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii

teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;

teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning

teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused.

Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks

on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga

oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad

sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist

tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks.

Hagis toodud väide, et esitati interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, ei võimalda aru

saada, millist konkreetset teenust kostjale siis esitati. Samuti ole hageja esile toonud kokkulepet

tasu suuruse kohta. Kohtule esitatud kliendilepingus ega seadmete kasutuslepingus sideteenuse

tasu ei ole. Ka ei ole hageja esile toonud lepingu punkti, millest nähtuks, et T AS ja kostja vahel

oleks olnud eelpoolkirjeldatud kokkulepe arvete kohta.

Hageja majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine ning hagejat esindab magistrikraadiga

jurist, kellele hageja on enda väitel tasunud osutatud õigusabi eest. Hageja, sama esindajat

kasutades, on esitanud suurel hulgal samaliigilisi hagisid ka varem. Vaatamata kohtu poolt

mitmel korral antud selgitustele ei ole hageja välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid.

Sellest tulenevalt jääb hageja nõue rahuldamata võimaliku interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni

teenuse tasu osas.

5. Seadme üür

Nagu märgitud, nõuab hageja arvetel toodud summade kostjalt välja mõistmist. Hageja väitel

sõlmiti seadmete kasutusleping, mille alusel kostja üüris seadet ruuter Inteno XXX. Kohtule

esitatud seadmete üürilepingus ei ole välja toodud üüri summat. Hageja ei ole hagis välja toonud,

kas, milline ja millises lepingutingimuses oli T AS ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe seadme

üüri summa kohta. Hageja ei ole hagis ka välja toonud, milline oli üüri tasu, mida kostja

pidanuks iga kuu maksma. Seetõttu jääb rahuldamata hageja nõue arvetel toodud summade

väljamõistmiseks.

6. Hüvitise nõue (seadme tagastamisnõude asemel)

6.1. Hageja on esitanud faktiväited, et 10.09.2019 sõlmiti tähtajatu seademete kasutusleping,

mille alusel kostja üüris seadet ruuter Inteno XXX, et kostja on lepingut allkirjastades

kinnitanud, et lepingus nimetatud seade on tema valdusesse üle antud, kostja ei tagastanud

renditud seadet T AS-le.

Hageja on seisukohal, et seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme

maksumuse 42,25 eurot ning et T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.07.2022.

VÕS § 334 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Seega tuleb

nõude eeldusena tuvastada, kas üürileping on lõppenud. VÕS § 115 lg 2 sätestab tingimused

kohustuse täitmise asemel (st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele.

Kohus selgitas hagejale, et selle nõude eeldusena tuleb esmalt tuleb esile tuua, et seadmete

tagastamise kohustus on tekkinud, st esile tuua, et seadmed on kostjale üle antud ning et

üürileping on lõppenud (VÕS § 334). Seejuures tuleb esile tuua, et järgiti üürilepingu lõpetamise

tingimusi (seaduses ja lepingus). Teiseks tuleb hagejal esile tuua VÕS § 115 lg 2 eeldused.

Samuti tuleb viidata vastavatele lepingulistele kokkulepetele (punkti täpsustega), kui need

olemas olid ning selgitada kahjuhüvitise summa kujunemist. Üldtingimuste osas tuleb hagejal

esile tuua, kuidas üldtingimused lepingu osaks saanud olid.

Vaatamata eeltoodule ei ole hageja esile toonud, millal, millises vormis ja kuhu saatis T AS

lepingu üles ütlemise tahteavalduse ning millistel asjaoludel T AS lepingu üles ütles (kas

korraliselt või erakorraliselt, kui erakorraliselt, siis kas järgiti seaduses ja lepingus toodud üles

ütlemise tingimusi).

6.2. VÕS § 316 lg 3 ja 4 kohaselt võib üürileandja üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel (st

põhjusel, et üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri

maksmisega) üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata

jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui

üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist

lepingu ülesöelduks.

See, kas leping on sõlmitud või üles öeldud, on õiguslik hinnang, mille annab kohus faktiliste

asjaolude pinnal, kontrollides normides sätestatud eelduste täidetust. Ka seda selgitas kohus

hagejale menetlusse võtmise määruses (dtl 96-97).

Nagu öeldud, ei ole hageja, vaatamata kohtu poolt antud selgitustele esile toonud asjaolusid,

mille pinnalt kohus saaks tuvastada, et leping on kehtivalt üles öeldud, seetõttu tuleb seadme

hüvitise nõue jätta rahuldamata, sest eelpooltoodud nõude eeldused on täitmata.

7. Viivisenõue ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Kuivõrd kohus ei rahuldanud hageja põhivõla nõuet, ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõuded –

põhivõlalt viivise nõue ning põhivõla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

Siiski märgib kohus täiendavalt, et hageja nõuab XXX üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel võla

sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. Üldtingimuste punktis 8.1.11. on sätestatud, et XXX on

õigus loovutada Kliendi suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale

isikule ning edastada võlanõudega seotud andmed XXX poolt volitatud ettevõtetele (nt inkasso-

ja krediidiinfo ettevõtted). XXX nõudmisel on Klient kohustatud hüvitama XXX seoses XXX

ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud.

Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepinguline kokkulepe võla sissenõudmise

kulude hüvitamise määrade kohta.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et

seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS

§ 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole seda teinud.

8. Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

8.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole

menetluses osalenud ega kohtule midagi esitanud, seega ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks

menetluskulusid välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus edasikaebamiseks

luba ei anna.

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik