3-25-3892/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-3892

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

seoses helistamise mitte-võimaldamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X ning määruse

kirjeldava osa p-s 2 märgitud telefoninumber tähemärkidega Y.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 20. novembril 2025 edastatuna Tallinna Halduskohtust

kinnipeetav X (kaebaja) kaebus Tartu Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

Kaebaja soovib Tartu Vanglalt 10 000 euro suurust hüvitist, sest vangla keelas tal helistamise.

Täpsemalt keelati tal helistamine 7. märtsil 2025 ning ajavahemikul 7. märts 2025 kuni 11. märts

2025 ei saanud ta helistada telefoninumbrile, mille osas talle kohaldatud suhtluskeeld 7. märtsil

2025 tühistati. Kaebaja soovib närvikulu ja depressiooni langemise eest hüvitist 5000 eurot ja

sama suurt hüvitist varalise kahju eest, sest tema tulevik sõltus nendest kõnedest ja ta jäi tänu

vanglale ilma oma lepingulisest advokaadist. Kaebaja soovib ka õigusabi, sest ta on olnud

3-25-3892

pikemat aega vahi all ning ei oma sissetulekut ega töökohta. Kaebuse juurde on lisatud Tartu

Vangla 19. märtsi 2025. a vastuskiri nr 2-2/2-25/1537-2 ja telefonikõnede väljavõte.

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 24. novembril 2025 kohtule, et seoses helistamise

mittevõimaldamisega ajavahemikul 7. märts 2025 kuni 11. märts 2025 numbrile 5227130 ei ole

X vanglale kahjunõudeid esitanud. Kohtule edastati ka kaebaja 9. märtsi 2025. a pöördumine,

mille kohta oli koostatud vastus nr 2-2/2-25/1537-2. Vangla lisas täiendava infona, et süüdistatav

X suhtes kohaldatud lisapiirangud tühistati osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2025. a

määrusega (tegelik määruse kuupäev 7. märts 2025 – kohtu märkus) kriminaalasjas nr 1-24-1715

ning määruse alusel võimaldati tal vanglas suhelda telefoni teel oma isaga (telefoninumber Y).

Määrus jõustus 27. märtsil 2025. Vangla täpsustas 25. novembril 2025, et kaebaja ei ole vanglale

esitanud kahjunõuet ka seoses sellega, et ta ei saanud 7. märtsil 2025 helistada enda esindajale.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja esitab käesolevas asjas hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4),

milles soovib Tartu Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist kogusummas

10 000 eurot. Kohtule arusaadavalt tekitati kaebajale kahju sellega, et ta ei saanud 7. märtsil

2025 helistada enda esindajale (sellele osutab ka kaebuse juurde lisatud Tartu Vangla 19. märtsi

2025. a vastuskiri nr 2-2/2-25/1537-2) ning ajavahemikul 7. märts 2025 kuni 11. märts 2025 ei

võimaldanud vangla kaebajal suhelda telefoni teel oma isaga.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.

5. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab

enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse

menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud.

Tartu Vangla 24. novembri 2025. a ja 25. novembri 2025. a vastustest kohtunõudele nähtub, et

kaebaja ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel vanglalt hüvitist nõudnud.

6. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus

hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

3-25-3892

menetluses olnud. Kaebaja saab seega pärast kohtueelse menetluse läbimist pöörduda

hüvitamiskaebusega uuesti kohtu poole.

7. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et osas, milles kaebaja nõuab vanglalt hüvitist

seoses asjaoluga, et ta ei saanud 2025. a märtsis helistada enda isale, ei ole vangla vastu esitatav

hüvitamisnõue kuigi perspektiivikas, sest kaebusest ja Tartu Vangla 24. novembri 2025. a

vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale olid seoses kriminaalmenetlusega kohaldatud

lisapiirangud helistamisele. Kohtute infosüsteemi andmetel tühistas Tartu Ringkonnakohus 7.

märtsi 2025. a määrusega lisapiirangud osaliselt, võimaldades kaebajal vanglas suhelda enda

isaga, kuid see määrus jõustus alles 27. märtsil 2025. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud

kahju süüteomenetluses kohaldatud suhtlemispiiranguga, tuleb vastav kahju hüvitamise taotlus

esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel ning sellise kahjunõude

lahendamine ei oleks halduskohtu pädevuses.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine ja muud menetluslikud otsustused

8. Kaebaja on esitanud taotluse õigusabi saamiseks, mida kohus mõistab riigi õigusabi taotlusena

halduskohtumenetluses esindamiseks (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Taotluse

kohaselt vajab kaebaja õigusabi, sest ta on pikemat aega vahi all ning ta ei oma sissetulekut ega

töökohta.

8.1. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alused mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

8.2. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 6, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kohus leiab, et praegusel juhul puudub alus arvata, et kaebaja ei saaks enda õiguste kaitsmisega

iseseisvalt hakkama. Kaebaja saab pärast kohtueelse menetluse läbimist pöörduda vajadusel

uuesti halduskohtu poole ning ta ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi, sest halduskohtul on endal

kohustus välja selgitada kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ning täita selgitamiskohustus ning

juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Riigi õigusabi andmise välistab ka

asjaolu, et kaebaja taotleb osaliselt ka mittevaralise kahju hüvitist ning asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi.

9. Eelnevat arvestades jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel

rahuldamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik