1-09-10116/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-10116

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-10116 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. jaanuari 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.G määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu 16. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.G määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Viru Maakohtu 16.01.2012 määrusega jäeti M.G talle Harju Maakohtu 15.07.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

M.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.07.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust eelmise 08.01.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 kuu ja 19 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 19 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 05.05.2009 ja lõpp 23.04.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 27.12.2011.

2 Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leidis, et M.G ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ta ei ole

järginud varem kriminaalhooldusnõudeid, sooritas uue kuriteo katseajal. Eriala ja hariduse

puudumise tõttu ei ole M.G maakohtu hinnangul võimeline konkureerima

tööjõuturul. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ja seega säilib oht uute kuritegude

toimepanemiseks. Tegemist on alkoholi ja narkootilisi aineid kuritarvitava isikuga, kelle

käitumine võib olla ettearvamatu. Puudub ka materiaalselt abistav sotsiaalne võrgustik. Elukoht MTÜ P rehabilitatsioonikeskuses on vabatahtlik ning reeglite rikkumisega saadetakse isik sealt välja. Ka see asjaolu ei soodusta maakohtu arvates kriminaalhoolduse toimimist.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M.G , kes palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esmalt märgib M.G, et on küll kaks korda karistatud, kuid vangistuses viibib esimest korda. Veel märgib ta, et tarbis narkootikume viimati 2007. aastal. Sellest ajast alates on ta

tarbinud ainult alkoholi ja sedagi paar korda kuus. Seega on maakohus lähtunud 5 aasta

tagustest andmetest. Pärast narkootikumidest loobumist hakkas M.G tegelema

spordiga ning osales XXXX. Vabanedes soovib M.G minna kooli ja omandada

põhihariduse või mõne eriala. Ta märgib, et majanduslik toimetulekuoskus on tal olemas.

Elama asub ta vabanemise korral esmalt MTÜ P Rehabilitatsioonikeskusesse ning seejärel taotleb sotsiaalkorterit. M.G lisab, et suhtleb tihedalt oma õega, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Majanduslikult toetavad teda ka sõbrad, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Kuivõrd vangla toetab M.G vabastamist enne tähtaega, ei

näe kinnipeetav põhjust, miks ta peaks karistust edasi kandma. Ta lisab, et on vanglas

töötanud ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Hea käitumise tõttu on ta paigutatud avavanglasse. M.G lubab ka vabaduses käituda õiguskuulekalt.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning märgib täiendavalt järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt M.G poolt toime

pandud kuritegude asjaolud, isiku varasem elukäik ning võimalused vabaduses ei võimalda

teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. M.G on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esimesel korral, mil M.G karistati varguse katse eest,

asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ning ta allutati kriminaalhooldaja

järelevalve alla. Uue kuriteo pani M.G toime vaid kolm kuud pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist. Seega ei õigustanud M.G kohtu usaldust ning temale antud

võimalust kanda mõistetud karistust vabaduses, mis muudab ka uue määratava katseaja edukuse kaheldavaks. Ringkonnakohus võtab arvesse ka asjaolu, et uue toimepandud kuriteo

3 näol oli tegemist relvana kasutatava esemega toime pandud röövimisega – M.G lõi kahel korral kannatanule kiviga vastu pead ning võttis ära mobiiltelefoni ja sularaha. Seega on

M.G kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ning viimane kuritegu oleks

võinud lõppeda ka kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamise või halvemal juhul tema

surmaga. Sellistel asjaoludel tuleb ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tõsiselt kaaluda, kas ta on kantud karitusest vajalikud järeldused teinud ega kujuta endast enam ühiskonnale ohtu.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et M.G kuritegude toimepanemise ajendiks

on olnud majandusliku kasu saamine. Vabanedes puudub M.G garanteeritud töökoht ja seega kindel sissetulek. Hariduse ja eriala puudumise tõttu on kinnipeetava võime tööjõuturul konkureerida raskendatud. Samas on M.G tasumata nõudeid 1700 euro

ulatuses. Eeltoodud asjaoludel eksisteerib ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt uue kuriteo

toimepanemise oht tulenevalt M.G vähesest majanduslikust kindlustatusest. Kinnipeetavat iseloomustavate asjaolude hindamise tulemusena ei tekkinud ringkonnakohtul veendumust, et M.G suudaks vabaduses toime tulla ega sooritaks uusi kuritegusid.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus leiab, et M.G puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus