2-25-15003/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 25. november 2025

Tsiviilasja nr

2-25-15003

Tsiviilasi

Kambja valla (Kambja Vallavalitsuse kaudu)

hagi W.Q Kingi vastu 1750 euro 49 sendi

suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks

Hagi hind

2084 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX (Kambja Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood 77000275, e-post XXX), lepinguline

esindaja Aire Põder (e-post XXX)

Kostja W.Q (isikukood XXX, elukoht, XXX-i ,

e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Kambja valla (Kambja Vallavalitsuse kaudu) loobumine põhivõlast

313 euro 8 sendi ulatuses ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-25-15003

menetlus.

2. Jätta Kambja valla (Kambja Vallavalitsuse kaudu) 11.09.2025 hagi W.Q vastu

ülejäänud osas rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Kambja valla (Kambja Vallavalitsuse kaudu) kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX (Kambja Vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 11.09.2025 hagi W.Q (kostja) vastu,

milles palus kostjalt välja mõista 1750 eurot 49 sendi suurune põhivõlg, 50 eurot

sissenõudmiskulud, 108 eurot 62 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis 11.09.2025

seisuga, ning edasiulatuv viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 12.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg tulenevalt poolte

vahel sõlmitud lasteaiakoha kasutamise lepingust.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled 18.06.2022 lasteaiakoha kasutamise lepingu nr 2022-0003 ja

15.06.2023 lasteaiakoha kasutamise lepingu nr 2023-0022 (lepingud), mille alusel osutab

hageja allasutus Ülenurme Lasteaed Nurmepesa (lasteaed) ja kostja mille järgi osutab lasteaed

kostjale lasteaiateenust ning kostjal on kohustus tasuda kohatasu ja tasu toitlustamise eest.

Kostja rikkus lepinguid, kui ta jättis perioodil 31.08.2024–30.06.2025 väljastatud arvete eest

1750 eurot 49 senti maksmata. Kostja ei maksnud tasu vaatamata hageja ega Debitum

Collectio OÜ korduvatele meeldetuletustele. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda

ning mõista kostjalt välja menetluskulud 675 eurot, millest riigilõiv on 315 eurot ja

õigusabikulud 360 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 09.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määruse kätte 21.10.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu. Kostja tähtaegselt kohtule ei

vastanud.

3. Hageja andis 17.10.2025 kohtule teada, et kostja tasus 17.10.2025 talle lepingutest

tulenevate nõuete katteks 2084 eurot 31 senti. Tartu Maakohus andis 20.10.2025 hagejale

tähtaja seitse päeva, et anda kohtule teada, milline on tema nägemus menetluse edasisest

käigust, muuhulgas anda kohtule teada, kas hageja soovib hagi tagasi võtta või sellest loobuda

ning kostjale tähtaja hageja selgitustele vastata.

3.1. Hageja esitas kohtule 20.10.2025 ja 21.10.2025 taotluse, milles selgitas, et kostja tasus

talle 2084 eurot 31 senti, kuid avaldas soovi loobuda hagist üksnes põhivõla 313 euro 8 sendi

ulatuses (arved nr 7697, 7584, 8866 ja 8755), sest hageja sai teada, et kostja on 14.08.2025

need arved tasunud.

3.2. Kostja leidis 21.10.2025 ja 22.10.2025 seisukohas, et kuivõrd kostja tasus kogu võla, on

hagi alus ära langenud. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi on

esitatud osaliselt ebaõigete andmete alusel. Kostja palus kohustada hagejat esitama kirjalik

kalkulatsioon nõudesummale 553 eurot 48 senti ning saldokinnitus seisuga 21.10.2025, kus

kajastuvad kõik kostja tehtud maksed. Kostja selgitas, et ta tasus hagejale 313 eurot 8 senti

enne hagi esitamist, samuti tasus ta 17.10.2025 hagejale 2084 eurot 31 senti väidetava

lasteaiateenuse võla katteks. Kostja vaidles vastu hageja menetluskulude suurusele, viidates

sellele, et eluliselt usutav ei ole viidatud mahus menetluskulude tekkimine. Hageja lepinguline

esindaja on võlgade sissenõudmisega tegeleva juriidilise isiku töötaja, kes tegeleb selliste

nõuetega iga päev, hagi tagasivõtmisel saab hageja ka pool riigilõivust tagasi. Kostja leidis, et

arvestades asjaolu, et osa nõudest oli tasutud juba enne hagi esitamist, on hageja esitanud

ebamõistlikult suure viivisenõude ning tasunud ka liiga suure riigilõivu.

4. Tartu Maakohus tegi 07.11.2025 määruse, milles määras hagi läbivaatamise kirjalikus

menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja kuni 19.11.2025, et esitada lõplikud seisukohad

ja menetluskulude nimekiri ning määras, et hiljemalt 21.11.2025 tuleb esitada seisukoht

vastaspoole menetluskulude nimekirjale. Kohus palus hagejal selgelt välja tuua, millises osas

ta oma nõudest soovib loobuda. Kohus määras, et teeb otsuse avalikult teatavaks 28.11.2025.

4.1. Kostja esitas 19.11.2025 seisukoha, milles märkis, et on loobunud osaliselt hagist

14.08.2025 tehtud makse osas. Hageja selgitas, et 17.10.2025 tegi kostja võla tasumiseks

makse 2084 eurot 32 senti, mille hageja loeb tehtuks põhinõudejäägi 1437 eurot 41 sendi,

viivise 127 eurot 32 senti, sissenõudmiskulude 50 eurot ja tasutud riigilõivu 350 eurot katteks.

Kostja võlgneb hagejale veel 230 eurot 41 senti, sest õigusabikulud 360 eurot saab tehtud

makse arvelt lugeda tasutuks 119 euro 59 sendi ulatuses.

4.2. Kohus täpsustas 24.11.2025 telefoni teel hageja nõude suurust ning küsis, millises

ulatuses soovib hageja hagist loobuda. Hageja kinnitas, et ta loobub hagist üksnes põhinõude

313 euro 8 sendi ulatuses, mille kostja tasus hagejale enne hagi esitamist. Hageja ei soovinud

ülejäänud osas hagist loobuda ega seda tagasi võtta, kuigi kostja oli 17.10.2025 talle võla

katteks tasunud ka 2084 eurot 32 senti.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning poolte seiskohtadega ning leiab, et vastu

tuleb võtta hageja loobumine põhinõudest 313 euro 8 sendi ulatuses. Kohus leiab, et ülejäänud

osas tuleb hagi jätta rahuldamata, sest kostja on praeguseks hagejale kogu võla tasunud.

5.1. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 18.06.2022 ja 15.06.2023 lasteaiakoha kasutamise

lepingud (lepingud), mille alusel osutas hageja allasutuseks olev lasteaed kostja lastele

lasteaiateenust ning mille järgi oli kostja kohustatud tasuma lasteaia kohatasu ning laste

toidukulude kohta esitatud arved. Pooled lepingute sõlmimise ega kehtivuse üle ei vaidle ning

hageja on esitanud lepingud tõendina ka kohtule (dtl 11–21).

5.2. Kohus lisab, et lepingupooled on hageja ja kostja, mitte lasteaed hageja hallatava

asutusena, sest XXX on õigussubjekt, samas kui lasteaial endal õigussubjektsus puudub. Nii

on ka Riigikohus selgitanud, et lasteaed on valla asutus, kes ei ole iseseisev avalik- ega

eraõiguslik juriidiline isik ja kellel puudub eraldi õigussubjektsus (RKEKm 17.05.2023, 2-23-

2831/8, p 5).

5.3. Kohus leiab, et lepingud tuleb õiguslikult kvalifitseerida käsunduslepinguks VÕS § 619

mõttes. Riigikohus on leidnud, et munitsipaallasteaed täidab lasteaiateenuse osutamisel küll

hageja avalik-õigusliku nõude täitmiseks avalikku ülesannet, kuid sellise lepingu täitmisega ei

kaasne riigivõimu volitusi, mistõttu võib alushariduse andmise ja lastehoiu teenuse

funktsioone täita ka eraõiguslikus vormis. Lasteaiateenuse osutamise leping vastab VÕS §

619 mõttes käsunduslepingu tunnustele (RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p 13).

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus lepingut, kui jättis perioodil 31.08.2024–

30.06.2025 väljastatud arvete eest maksmata 1750 eurot 49 senti. Kohus leiab, et hageja on

tõendanud, et kostjal oli kohustus tasuda sel perioodil väljastatud arvete eest nimetatud

summa, pooled selle üle ei vaidle ning hageja on arved ka kohtule tõendina esitanud (dtl 22–

42). Arvetel märgitud maksetähtajad on möödunud, kohustused on muutunud sissenõutavaks

ning kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu on hagejal tekkinud õigus esitada

kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 ja §-de 627 ja 628 kohaselt.

6. Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt välja mõista:



põhivõlg 1750 eurot 49 senti,



seadusjärgne viivis põhivõlalt seisuga 11.09.2025 108 eurot 62 senti,



seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 12.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni,



sissenõudmiskulu 50 eurot.

6.1. Kohtu tuvastatud asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle, on hageja tasunud 14.08.2025

põhivõla katteks 313 eurot 8 senti (arvete nr 7697, 7584, 8866 ja 8755 eest). Hageja andis

kohtule sellest teada 21.10.2025 seisukohas, esitas selle kohta tõendid ning esitas kohtule

taotluse võtta selles osas vastu osaline hagist loobumine (dtl 137, 138).

Kohus märgib, et hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi muuhulgas osaliselt loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et hageja loobumine põhivõla nõudest

313 euro 8 sendi ulatuses tuleb TsMS § 429 lg 1 mõttes vastu võtta.

6.2. Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue tuleb ülejäänud osas jätta rahuldamata, sest kostja

on kohtumenetluse ajal kohustuse täitnud ja sellega on pooltevaheline võlasuhe lõppenud.

Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista 1437 euro 41

sendi suurune põhivõlg. Kohtu tuvastatud asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle ja mida hageja

on kinnitanud ka kohtule 19.11.2025 esitatud seisukohas, tasus kostja hagejale

kohtumenetluse ajal lisaks 2084 eurot 31 senti (dtl 148–149).

6.3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles hageja on palunud kostjalt

välja nõuda sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS §

1132 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Hageja viidatud normi kohaselt on majandus- ja kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal õigus

nõuda tarbijalt VÕS § 1132 lg 1 järgi võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Kohtule

esitatud asjaoludest ei nähtu, et leping oleks lõppenud. Kohus leiab, et hageja XXX (Kambja

Vallavalitsuse kaudu) ei saa nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 1 järgi sissenõudmiskulude

hüvitamist, sest hageja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja, vaid

kohaliku omavalitsuse üksus.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles hageja on palunud kostjalt välja

mõista iga arve tasumisega viivitamise eest põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis. Kohtu eespool tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on kostja ka selles osas

kohustuse täitnud ning võlasuhe on sellega lõppenud. Kuivõrd kostja on kohustuse täitnud, ei

saa ta olla ka TsMS § 367 mõttes tulevikus kohustuse täitmisega viivituses, mistõttu puudub

alus rahuldada ka edasiulatuv viivisenõue.

7.1. Hageja on palunud kostjalt välja iga arve tasumisega viivitamise eest viivis, märkides, et

seadusjärgne viivisemäär on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kohus märgib, et kohtule tõendina esitatud lepingutest ei nähtu, et pooled

oleksid lepingutes kokku leppinud mõnes muus viivisemääras ning hagiavaldusest saab

järeldada, et hageja on soovinud, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja seadusjärgne

viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause mõttes. Seda arvestades on hageja viivisearvutused ekslikud.

Kohus selgitab, et seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise lause mõttes ei ole

intressimäär VÕS § 94 mõttes, millele lisandub mitte seitse vaid kaheksa protsenti aastas.

Arvestades, et hageja on esitanud nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva

viivisenõude suuremas summas, saab kohus hagi piire ületamata lähtuda õigetest arvutustest.

7.2. Kuivõrd kohtu tuvastatud asjaoludel tasus kostja lisaks 313 eurole 8 sendile ülejäänud

põhivõla 1437 eurot 41 senti 17.10.2025 olukorras, kus ta oli VÕS § 113 lg 1 mõttes

kohustuste täitmisega viivituses, oli hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist

kuni 17.10.2025. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda järgmises ulatuses viivist:

Arve nr

Maksetähtaeg

Võlgnevus

eurodes

Viivis

kuni

17.10.2025

9312

25.09.2024

12,92

1,53

9279

25.09.2024

17,42

2,06

10478

25.10.2024

107,40

11,60

10573

25.10.2024

104,90

11,33

11575

25.11.2024

104,90

10,24

11670

25.11.2024

99,90

9,76

14005

25.12.2024

92,40

8,10

14100

25.12.2024

94,90

8,31

15000

25.01.2025

77,40

6,03

15095

25.01.2025

77,40

6,03

1455

25.02.2025

104,52

7,16

1548

25.02.2025

104,52

7,16

5449

25.04.2025

112,02

5,65

4672

25.04.2025

102,77

5,19

5921

25.05.2025

114,52

4,73

6017

25.05.2025

109,52

4,52

Kokku: 109,40 eurot

7.3. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb aga jätta rahuldamata, sest kostja on viivise

tasumise kohustuse täitnud 17.10.2025 ning sellega on pooltevaheline võlasuhe lõppenud.

Võlasuhte lõppemise tõttu puudub alus rahuldada ka edasiulatuv viivisenõue. Hagi tuleb ka

viivisenõude osas jätta rahuldamata.

8. Kohtu eespool tuvastatud asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle on kostja praeguseks

tasunud hagejale lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 2397 eurot 40 senti

(313,08 + 2084,32). Kohus leiab, et hagejal oli tekkinud õigus nõuda lepingute rikkumisest

tulenevalt põhivõla ja seadusjärgse viivise katteks kokku 1859 eurot 89 senti (313,08 +

1437,41 + 109,4), mis nüüdseks on lõppenud kohase täitmisega.

9. Kohus selgitab kostjale, et kostja on tasunud hagejale käesolevas kohtuasjas esitatud nõuete

katteks eeltoodust lähtudes alusetult 537 eurot 51 senti (2397,4 – 1859,89) rohkem. Kohus ei

saa omal algatusel enam tasutud summat hageja menetluskulude nõudega tasaarvestada

(nõudeid saldeerida), sest menetluskulude hüvitamise nõue tekib kohtuotsuse jõustumisega.

Kostja saab aga hagejale alusetult tasutud suuremat summat kasutada ise omal äranägemisel

tasaarvestuseks, näiteks ettemaksuna järgnevate lasteaia kohatasu arvete jaoks.

10. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja

kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 kohaselt.

10.1. Kohus leiab, et ekslik on hageja seisukoht, et praeguses asjas reguleerib menetluskulude

jaotust TsMS § 168 lg 5, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

Hageja küll loobus osaliselt hagist, kuid üksnes põhinõudest 313 euro 8 sendi ulatusest,

põhjusel, et kostja oli enne hagi esitamist 14.08.2025 selles osas tema nõude täitnud. Kuivõrd

kostja oli nõude rahuldanud enne kohtule hagi esitamist, ei ole täidetud TsMS § 168 lg 5

mõttes eeldus, et kostja oleks rahuldanud tema nõude pärast hagi esitamist. Seda arvestades

kohaldub TsMS § 168 lg 4, mille järgi jäävad menetluskulud hageja kanda, kui ta hagist

loobub.

10.2. Kohus leiab, et ka ülejäänud hagis esitatud nõuete puhul ei ole alust TsMS § 168 lg 5

kohaldada, sest kuigi kostja rahuldas pärast hagi esitamist hageja nõude, ei ole täidetud

eeldus, et hageja oleks hagist loobunud või selle tagasi võtnud. Kohus andis 20.10.2025 (dtl

126) hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks, tuues eraldi välja küsimuse, kas hageja soovib

hagist loobuda või selle tagasi võtta. Hageja ei soovinud hagist loobuda ega seda tagasi võtta

muus kui 313 euro 8 sendi ulatuses.

Kohus küsis eeltoodu hagejalt veel ka eraldi üle. Kuivõrd hageja seisukoht oli ebaselge ja

taotlused vastuolulised, palus kohus hagejal 24.11.2025 veelkord täpsustada, kas hageja on

kindel, et ta ei soovi muus osas hagist loobuda ega seda tagasi võtta. Hageja kinnitas kohtule,

et ta ei soovi ülejäänud osas nõudest loobuda ja loobub nõudest üksnes 313 euro 8 sendi

ulatuses. Kuivõrd hageja ülejäänud nõuete osas hagist ei loobunud ja hagi jääb rahuldamata

ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda.

10.3. Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja

ning tal ei olnud kohtumenetluses ka lepingulist esindajat. Seda arvestades puuduvad kostjal

hüvitatavad menetluskulud ning menetluskulude suurust eraldi kindlaks vaja määrata pole.

11. Kohus lisab, et hageja on hagist loobunud 313 euro 8 sendi ulatuses. Kostja on viidanud

enda menetlusdokumendis hageja võimalusele saada hagist osalise loobumise tõttu tagasi pool

tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt. Hageja ei ole riigilõivu tagastamise taotlust

aga kohtule esitanud. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 kohaselt üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja loobus osaliselt hagist selliselt, et riigilõiv oleks loobutud

nõude korral olnud väiksem, on hagejal õigus taotleda riigilõivude erinevusest poole

tagastamist. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb kuni 2500 euro suuruse hagihinna puhul

tasuda riigilõivu 350 eurot, väiksema kui 2000 euro suuruse hagihinna korral aga 315 eurot.

Kohus märgib, et kuivõrd 313 euro 8 sendi suuruse põhinõudeta oleks hagi hind jäänud alla

2000 euro, on hagejal õigus taotleda 17 euro 50 sendi ((350 – 315) : 2) tagastamist. Kohus

taotluseta riigilõivu tagastada ei saa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin