2-25-18496/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Vanemkohtujurist Jekaterina Kozlova Määruse kuupäev 25.11.2025, Narva Tsiviilasja number 2-25-18496 Tsiviilasi Tervisekassa hagi F.K vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tervisekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja: F.K (isikukood XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Tervisekassa (hageja) ja F.K (kostja) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Kostja tunnistab hageja nõuet 314,08 (kolmsada neliteist eurot ja 08 senti) eurot. 1.2. Kostja tasub punktis 1.1. nimetatud nõude summa Tervisekassa arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is või arveldusarvele nr XXX AS-i SEB Pank ositi neljas osas kalendrikuu 30-ndaks kuupäevaks alates kohtumääruse kinnitamisele järgnevast kuust mitte vähem kui 78,52 (seitsekümmend kaheksa eurot ja 52 senti) eurot kuus. 1.3. Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Kostja eest võib osamakseid tasuda kolmas isik. Osamaksed võib tasuda kokkulepitust varem ja suuremas summas. Makse selgitusse tuleb märkida „F.K , tsiviilasi 2-25-18496“. 1.4. Maksega hilinemisel või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga 2-25-18496 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem punktis 1.2. määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma kogu tasumata summa. 1.5. Juhul, kui kostja kohustub punktis 1.4. sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, muutub punktis 1.1. nimetatud hageja nõue tasumata osas tervikuna koheselt sissenõutavaks ning hagejal on õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Hageja ei ole kohustatud kostjale saatma teadet nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Täitemenetlusega kaasnevad

2-25-18496 kulud kannab kostja. 1.6. Pooled lepivad kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu menetluses on Tervisekassa (hageja) hagi F.K (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hüvitise 314,08 eurot hageja kasuks. Kostja tekitas tervisekahjustusi 23.02.2025 N K , mistõttu kannatanu vajas tervishoiuteenuseid, mida talle osutati. Hageja on kannatanu eest tasunud tervishoiuteenuseid kokku 314,08 eurot. 2. Pooled esitasid 17.11.2025 kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §s 432 nimetatud tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 5. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. 2 (3)

2-25-18496 6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kõik menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada. 7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 3 (3)