2-24-17651/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-17651

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17651

Tsiviilasi

I K.H hagi G.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

II G.K vastuhagi K.H vastu tahteavalduste

andmiseks kohustamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): K.H (isikukood XXX)

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom

Kostja (vastuhagis hageja): G.K (isikukood XXX)

esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Meelis

Masso

Menetlustoiming

Hagi ja vastuhagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata K.H hagi G.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja G.K

vastuhagi K.H vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 04.12.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17651

kohaldatud hagi tagamine, mille abinõuna määrati kindlaks poolte kinnisasja,

registriosa numbriga XXXX, asukohaga XXX, kasutamise kord kuni tsiviilasjas

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. Jätta kostja G.K riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud poolte menetluskulud

poolte endi kanda.

4. Vabastada G.K vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu, mille kandmiseks anti

temale menetlusabi, riigituludesse tasumise kohustusest.

5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus 22.11.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17651 võttis menetlusse K.H

(hageja) hagi G.K (kostja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes ja 19.12.2024. a

määrusega samas tsiviilasjas võttis menetlusse G.K vastuhagi K.H vastu tahteavalduste

andmiseks kohustamise nõudes.

K.H taotleb hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi XXX asuvale kinnistule,

registriosa numbriga XXXX, kinnistu avalikul enampakkumisel müümise teel, kus pärast

müügi korraldamise kulude mahaarvamist ja kinnisasjal lasuvate kohustuste täitmist

jagatakse ülejäänud raha poolte vahel võrdselt. Kostja G.K taotleb vastuhagiavalduses, et

kohus kohustaks hagejat andma tahteavaldused kinnistu, registriosa numbriga XXXX,

omandi kostjale üleandmiseks ja kinnistusraamatus vastavate omanikukannete muutmiseks.

Kostja tugineb vastuhagis sellele, et hageja sai kinnistu kaasomanikuks, kuna kostja

18.03.2024. a kinkelepinguga kinkis hagejale ½ osa kaasomandist, aga 23.09.2024. a

avaldusega taganes kostja kinkelepingust hageja jämeda tänamatuse tõttu ning kostja nõuab

kinnistu kaasomandi temale üleandmist.

2. 19.06.2025. a määrusega otsustas kohus poolte ühise taotluse alusel tsiviilasja menetluse

peatada. Pooled olid avaldanud kohtule, et nad on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe

kaasomandis oleva kinnistu ühiselt müümises ja müügist saadava raha jagamises. Kohus

kohustas menetluse peatamise määrusega pooli teavitama kohut kohtuvälise kokkuleppe

realiseerumisest hiljemalt 19.10.2025. a.

3. 19.10.2025. a teatas kostja G.K kohtule, et XXX kinnistu on müüdud ja suhtluskord lastega

jagatud.

4. Kohus uuendas 27.10.2025. a määrusega tsiviilasja menetluse ja määras pooltele tähtaja asja

edasise menetlemise osas seisukohtade ja taotluste esitamiseks 14 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetati kostjale kätte 27.10.2025. a ja hagejale

03.11.2025. a. Seega saabus kohtu määratud tähtaeg seisukohtade ja taotluste esitamiseks

kostjale 10.11.2025. a ja hagejale 17.11.2025. a.

Hageja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega esitanud seisukohti ega taotlusi asja

edasise menetlemise osas.

Kostja G.K, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel, teatas 10.11.2025. a

vastuses kohtule, et tal puudub huvi asja edasise menetluse vastu ja menetluse võib lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta K.H ja G.K vastastikused hagid läbi vaatamata.

Hageja taotleb kohtule esitatud hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi XXX

asuvale kinnistule, registriosa numbriga XXXX. Kostja taotleb vastuhagiavalduses, et kohus

kohustaks hagejat andma kinnistu omandi kostjale üleandmiseks vajalikud tahteavaldused.

Kostja on teavitanud kohut sellest, et ajal, kui tsiviilasja menetlus oli peatatud, müüsid pooled

vaidlusaluse kinnistu. Kostja teatas, et ei soovi kohtuasja edasist menetlemist. Hageja kohtu

määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ega taotlusi seoses asja edasise menetlemisega ei

esitanud.

Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et 20.03.2024. a kanti pooled

kinnistusraamatusse sisse XXX asuva kinnistu, registriosa numbriga XXXX,

kaasomanikena ½ mõttelistes osades. 29.08.2025. a on kinnistu registriosast poolte kohta

tehtud omanikukanne kustutatud ja kinnistu kaasomanikena on kantud kinnistusraamatusse

menetlusvälised kolmandad isikud.

Kohus leiab, et asjaoludest võib järeldada, et pooled on lahendanud hagi ja vastuhagi

esemeks olnud nõuete osas kohtuvälise kokkuleppe ja hagidega taotletud õiguste kaitse

vajadus on ära langenud. Kuna pooled ei ole enam kinnistu omanikud, siis ei ole võimalik ka

hagi ja vastuhagiga taotletavat eesmärki saavutada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus aga ei pea jätma hagi läbi vaatamata. Kohus leiab

aga, et antud olukorras, kus on ilmne, et hagi ja vastuhagiga taotletavat eesmärki ei ole

võimalik saavutada, on põhjendatud jätta hagid läbi vaatamata.

Eeltoodut arvestades jätab kohus läbi vaatamata K.H hagi G.K vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes ja G.K vastuhagi K.H vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.

Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et

hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal

alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

6. Tartu Maakohus 04.12.2024. a määrusega selles tsiviilasjas rahuldas hageja taotluse hagi

tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna määras kindlaks poolte kinnisasja, registriosa

numbriga XXXX, asukohaga XXX, kasutamise korra kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni.

Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab määrusega hagi

tagamise.

7. Vastavalt TsMS §-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata, esitada määruskaebuse. Samuti võib TsMS § 390 lg 1 kohaselt esitada

määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise TsMS § 386 lg 4

alusel tühistab.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega jäetakse hagi läbi

vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja

võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Antud juhul jätab kohus hagi ja vastuhagi läbi vaatamata, kuna on ilmnenud, et hagiga ei ole

võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Pooled on lahendanud hagi ja vastuhagi

esemeteks olnud vaidlused kohtuvälise kokkuleppega. Samas ei ole hageja oma hagi ja kostja

oma vastuhagi tagasi võtnud. Seega tulenevalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreegli

kohaselt tuleks jätta hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud

menetluskulud kostja kanda. Arvestades menetluse asjaolusid on kohtu hinnangul

põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja mõistlik on jätta poolte menetluskulud poolte

endi kanda.

Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 07.11.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15902

anti kostjale riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib õigusabi

üle kanduda ka esindamiseks kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

kulud. Seega kostja riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda.

Tartu Maakohtu 19.12.2024. a määrusega selles tsiviilasjas otsustas kohus anda kostjale

menetlusabi ja vabastas ta vastuhagilt riigilõivu tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas

kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku sellest menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi

tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida

endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul

tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Kuna kohus jätab hagi ja vastuhagi läbi vaatamata ja TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud

välistavaid asjaolusid ei esine, siis kuulub hagilt ja ka vastuhagilt tasutud riigilõiv

tagastamisele. Kohus leiab, et seetõttu esineb TsMS § 190 lg 7 mõttes mõjuv põhjus,

vabastada kostja vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu, mille kandmisel anti hagejale

menetlusabi, riigituludesse tasumise kohustusest.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud poolte

menetluskulud jätab poolte endi kanda. Kohus vabastab kostja vastuhagilt tasumisele

kuulunud riigilõivu, mille kandmiseks anti kostjale menetlusabi, riigituludesse tasumise

kohustusest.

Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus. Seega, kui hageja soovib hagilt tasutud riigilõivu tagastamist,

tuleb tal esitada kohtule sellekohane taotlus, märkides muu hulgas pangakonto andmed, kuhu

riigilõivu tagastamist soovitakse. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 6 lõpeb tiigilõivu tagastamise

nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Riigi kanda jäävate kostja riigi õigusabi kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi

määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik