2-25-124829/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMenetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel Kinnitada Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu (avaldaja) ja A A
Legislator headnote
AI generated2-25-124829/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel Kinnitada Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu (avaldaja) ja A A
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Triin Maksing
Vanemkohtujurist
Jekaterina Kozlova
Määruse kuupäev
25.11.2025, Narva
Tsiviilasja number
2-25-124829
Tsiviilasi
Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu
avaldus A A vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja:
Narva linn, Kangelaste prospekt 12a
korteriühistu
(registrikood 80137948), avaldaja
lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
Puudutatud isik: A A (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel
enne hagita menetluse alustamist.
2. Kinnitada Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu (avaldaja) ja A A
(puudutatud isik) vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.
A A tunnistab avaldaja nõuet summas 1393,58 eurot ja hüvitab avaldajale
avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 45 eurot (riigilõiv 25 eurot ja
menetluskulu 20 eurot). Seega kokku on 1438,58 (1393,58 + 45) eurot.
Avaldaja loobub muudest nõuetest.
2.2.
A A tasub avaldaja arveldusarvele nr XXX AS Swedbank (selgitus:
„tsiviilasi nr 2-25-124829“) 1438,58 eurot (s.o võlgnevus 1393,58 eurot ja
menetluskulud 45 eurot) hiljemalt 31.12.2025. Puudutatud isikul on õigus
tasuda võlgnevus ka enne kokkulepitud tähtaega.
2.3.
Pooled kinnitavad, et pärast käesolevas kokkuleppes nimetatud
maksekohustuse täitmist puudutatud isiku poolt ei ole kokkuleppe osalistel
üksteisele mingeid tsiviilasjas nr 2-25-124829 käsitletust vastastikke nõudeid.
2.4.
Punktis 2.2 märgitud makse tasumisega viivitamisel (s.h osaliselt) on
tasumata võlgnevus täies ulatuses sissenõutav täitemenetluses (sundtäitmine).
3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
4. Jätta menetlusosaliste kompromissilepingus märkimata menetluskulud nende endi
kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-25-124829
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
kaudu 2 (kahe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu esitas 20.10.2025 Pärnu Maakohtule
maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1393,21 euro saamiseks. Kohus tegi 21.10.2025
võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.11.2025 aadressil XXX. Pooled
esitasid kohtule 08.11.2025 kirjaliku kompromisslepingu.
2. Seoses esitatud kompromissilepinguga anti Pärnu Maakohtu määrusega maksekäsu
kiirmenetluses olev nõue võlgniku suhtes üle menetlemiseks Viru Maakohtule.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et maksettepaneku
koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses
menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises
taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud
kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb
kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses
(korteriomandi asjades § 486 lg 3 järgi ka hagita menetluses) menetlemise alustamist.
4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3
esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega
või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.1.
Menetlusosaliste esitatud kompromissi p-s 1.4 on ilmne ebatäpsus sõnas „osamaksete“,
kuna pooled ei ole kokku leppinud tasumises osamaksetena. Kohus parandab
kompromissilepingu p-s 1.4 esineva ilmse ebatäpsuse ja muudab kompromissi p 1.4. (määruse
resolutsiooni p 2.4.) sõnastuse järgnevalt: „Punktis 2.2 märgitud makse tasumisega
viivitamisel (s.h osaliselt) on tasumata võlgnevus täies ulatuses sissenõutav täitemenetluses
(sundtäitmine)“.
5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade
kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Seega saab
kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui
menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu
2 (3)
2-25-124829
samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on
lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse
lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
6. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi
sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on
menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus.
7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda.
8. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on menetlusosalised lühendanud määruskaebuse esitamise
õigust kahe päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt menetlusosaliste avaldusele,
mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Maksing
kohtunik
3 (3)