3-24-2900/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2900

Haldusasi

Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti 17.10.2024

korralduse nr 1-3/24/595 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Meie Nursipalu MTÜ, esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Kristiin Jääger

Kaasatud haldusorgan – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

esindaja Liina Palmsaar

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Meie Nursipalu MTÜ kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.12.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) esitas 26.08.2024

Keskkonnaametile (KeA) taotluse kaitsealuse taimeliigi palu-karukella (Pulsatilla

patens) isendite ümberasustamiseks Nursipalu harjutusväljal (dtl 18). Taotlust

täiendati 20.09.2024 ja 30.09.2024 täiendavate palu-karukella ja laialehise neiuvaiba

(Epipactis helleborine) isendite/nende kogumike ümberasustamise sooviga (dtl 156).

Isendite ümberistutamise vajadust põhjendati sellega, et need jäävad ette harjutusvälja

siseste riigikaitseliste teede ehitamisele ja õppevälja raadamisele. Osalt jäid

ümberasustamist vajavad palu-karukella ja laialehise neiuvaiba isendid aladele, kus

raadamine oli juba toimunud.

3-24-2900

2. KeA andis 17.10.2024 korraldusega nr 1-3/24/595 „Luba kaitsealuste

taimeliikide ümberasustamiseks (Nursipalu harjutusväljak)“ vastavalt RKIK taotlustele

loa korralduses nimetatud katastriüksustel kasvavate kaitsealuste taimeliikide (palu-

karukella ja laialehise neiuvaiba) isendite ümberasustamiseks sobivatesse

kasvukohtadesse (dtl 11-15). Loa tingimuseks oli teostada ümberasustamine mõlema

liigi puhul 2024. a oktoobrikuu jooksul. Luba kehtis kuni 30.10.2024. Korraldusele

lisati PDF-fail ümberasustamiseks sobivate aladega (dtl 16) ja Nursipalu harjutusvälja

palu-karukellade eksperdiarvamus (edaspidi: ekspertarvamus; vt dtl 159 jj), mille oli

tellinud RKIK ja koostanud E.-M. J., T. N. ja L. R. Eesti Orhideekaitse Klubist.

3. Meie Nursipalu MTÜ esitas 21.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA

17.10.2024 korralduse tühistamiseks.

4. KeA teatas 23.10.2024 ja 25.10.2024 vastustes kohtule, et vaidlustatud

korraldusega lubatud tegevus (palu-karukellade ja laialehiste neiuvaipade

ümberasustamine) teostati 22.10.2024 ja korralduse alusel rohkem ümberistutustöid

planeeritud ei ole, st korraldus on täielikult realiseeritud.

5. Arvestades, et vaidlustatud korraldusega antud loa kehtivus oli lõppenud ja

korraldus realiseeritud, andis kohus 12.11.2024 kohtunõudes kaebajale võimaluse

omapoolsete seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kaebaja jäi 22.11.2024 vastuses

seisukohale, et korraldus ei ole realiseeritud, kuna sellega ettenähtud tegevused on

teostatud vaid osaliselt, sh on tegemata ümberasustamise eelduseks olev taimede

tähistamine. Arvestades korralduses seatud ajalist ümberistutamise piirangut, taotles

kaebaja alternatiivselt menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Kaebaja selgitas, et tuvastamisnõude rahuldamise korral saab ta loota, et vastustaja ei

tee edaspidiste piirangute kehtestamisel vigu, mis tingisid varasema akti

õigusvastasuse, ning teisalt annab see tulevikus sarnaste piirangute vaidlustamise

korral kaaluka lisaargumendi kaebuse või esialgse õiguskaitse taotluse

põhjendamiseks.

6. Tallinn Halduskohus lõpetas 29.11.2024 määruses haldusasja menetluse

tühistamiskaebuse osas, kuna vaidlustatud korraldus oli väljastatud kehtivusega kuni

30.10.2024, mistõttu oli selle õiguslik mõju ammendunud. Kohus selgitas, et pärast

nimetatud kuupäeva pole vaidlustatud korralduse alusel võimalik ümberistutamisega

seotud tegevusi korraldada, isegi kui selleks ajaks polnud kõiki korralduses nimetatud

tegevusi teostatud (nt mõni isend jäi looduses märgistamata või ümberasustamata).

Samuti asus kohus seisukohale, et asjas tuvastamisnõudes menetluse jätkamine ei ole

põhjendatud, kuna vaidlustatud korraldusega anti luba konkreetsetel katastriüksustel

kasvavate kaitsealuste taimeliikide isendite ümberasustamiseks sobivatesse

kasvukohtadesse, kusjuures luba anti tööde teostamiseks piiratud ajal (oktoobrikuus)

ning ka realiseeriti (st taimed istutati ümber) oktoobrikuus. Kohtu arvates puudus

kaebajal preventiivne huvi, kuna polnud reaalset ohtu, et samal alal võidakse uuesti

anda luba kaitsealuste taimeliikide isendite ümberasustamiseks ajal, kui

vegetatsiooniperiood on juba lõppenud.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.01.2025 määrusega Meie Nursipalu

MTÜ määruskaebuse, tühistas halduskohtu 29.11.2024 määruse ning saatis asja

menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Ringkonnakohus nõustus, et

vaidlustatud korralduse alusel ei ole edasiste tegevuste teostamine võimalik, kuid

leidis, et põhjendatud on menetluse jätkamine tuvastamisnõudes. Ringkonnakohus

märkis, et vaidlustatud korraldusega on antud luba vaid nende palu-karukellade ja

2(21)

3-24-2900

laialehiste neiuvaipade isenditele, mis Nursipalu harjutusväljal juba alustatud või kohe

algavate tööde tõttu muidu häviksid, ning teiste kaitsealuste taimede ümberasustamist

ei peetud hetkel vajalikuks. Seega on võimalik uu(t)e samalaadse(te) korraldus(t)e

andmine ja õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemine aitaks kaebaja õiguste kaitsele

kaasa, sh nendes menetlustes, mis pole kohtuvaidluse esemeks.

8. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 11.03.2025, kui Riigikohus ei võtnud

KeA määruskaebust menetlusse.

9. Tallinna Halduskohus võttis Meie Nursipalu MTÜ kaebuse 14.03.2025

määrusega menetlusse KeA 17.10.2024 korralduse nr 1-3/24/595 õigusvastasuse

tuvastamise nõudes ning kaasas haldusorganina menetlusse RKIK-i.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebus on esitatud keskkonnaorganisatsioonina. Kaebaja on esitanud KeA-le

märgukirja seoses RKIK esitatud kaitstavate taimede ümberistutamise taotlusega. KeA

on otsustanud ümberistutamist siiski lubada põhjendusel, et ümberistutamine toimub

raadatud aladel. KeA on andnud ümberistutamiseks töö teostajale sisuliselt aega 10

päeva. On alust eeldada, et nii vähese tööde teostamise aja andmisel KeA on

arvestanud ajapuhvrit, et MTÜ-l ei oleks võimalik esitada vaiet ja KeA-l sellele vastata

ja vaidest lähtuvalt oma otsust muuta.

2) KeA ei ole täitnud ümberistutamise loamenetluse nõudeid ja on rikkunud taimede

ümberistutamist reguleerivaid seadusi. Loamenetlus nõuab ekspertarvamust. KeA ei

ole kummagi liigi kohta eksperdiarvamust tellinud. KeA on aluseks võtnud RKIK

tellitud Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ekspertarvamuse, mis on küll

koostatud 2024. a, kuid mis on tehtud varem. RKIK kompetentsi ei kuulu liikide

kaitsega seotud tööde korraldamine. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord

sätestab nõuded taime ümberasustamisele, ekspertarvamusele ja protseduurile. Selles

on selgelt reguleeritud, et ümberasustamine saab toimuda ainult ekspertarvamuse

alusel, mille peab tellima KeA ühe nädala jooksul taotluse või teatise saamise päevast

arvates ümberasustatava liigi bioloogiat tundvalt eksperdilt. Laialehise neiuvaiba

ümberistutamiseks puudub ekspertarvamus üldse, seega puudus KeA töötajal otsuse

tegemiseks vajalik teave. Väide, et KeA varasem praktika on olnud positiivne, on

tõendamata ja pole üldse asjakohane.

Palu-karukellade ekspertavamuse välitööd on tehtud 2024. a aprillis, mais ja juunis, peale

ekspertarvamuse koostamist leitud taimede kohta info puudub. See on oluline, kuna

eksperthinnangus sobivateks ümberasustamise aladeks planeeritud aladel on samuti leitud

kaitsealuseid taimi ja need ei pruugi enam ümberistutamiseks sobida. Info nende taimede

kohta on KeA-le esitatud, mh on selgunud, et eksperthinnangus planeeritud istutamise

sihtaladel on leitud kaitsealuseid taimi ja seega ei saa sinna peale uusi taimi istutada. KeA ei

ole lasknud eksperdil hinnata, kas peale uue info saamist kaitstavate taimede kohta on need

alad üldse ümberistutamiseks sobivad. Näiteks on üks palu-karukella planeeritav istutusala

kaetud valdavalt karukollaga, mis on ohulähedases seisundis kaitsealune liik. Karukollale ei

ole võimalik palu-karukella peale istutada. KeA ei ole muutunud olukorda loa menetlemisel

arvesse võtnud, kuigi peaks iga kord kaaluma alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt

tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.

3(21)

3-24-2900

Samuti peab tegevuse ellu viima arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul ja enne loa andmist

peab KeA veenduma isendi elujõulisuse säilimises. Määruses ei ole öeldud, et ekspertarvamus

pole mingitel juhtudel vajalik ja ümberistutamisel võiks tugineda varasemale kogemusele ja

KeA teenistujate pädevusele. Isegi kui KeA teenistuja vastaks liigi bioloogiat tundva eksperdi

nõuetele, peaks see olema asutusesiseselt reguleeritud, ekspertarvamus ja eksperdi pädevus

dokumenteeritud ja kontrollitav. Lisaks peab iga ümberistutamise taotlus sisaldama andmeid

liigi isendite, kasvukoha ja ümberistutamiseks sobiva asukoha kohta. Ei saa tugineda vaid

üldiselt varasemale praktikale.

Probleem ei seisne mitte eksperthinnanguga arvestamata jätmises, vaid selles, et korralduse

andmisel ei ole arvesse võetud liigi spetsiifikast tulenevaid erisusi, mida eksperthinnangus on

rõhutatud. Seetõttu võib KeA otsuse süül olla tekkinud olukord, kus osad kaitsealused taimed

on hävinud. Näiteks selgitab ekspert eksperthinnangu lk-l 5, et palu-karukell moodustab

generatiivseid ja vegetatiivseid võsusid. Nende kasvutsüklid on erinevad ning

eksperthinnangus on selgitatud ja põhjendatud, et oluline on seetõttu taimede tähistamine

nende kasvuperioodil. Eksperthinnangus on lk-l 41 öeldud, et ümberasustamine sügisesel ajal

eeldab kõigi, nii generatiivsete kui ka vegetatiivsete taimede väga hoolikat tähistamist

eelneval kasvuperioodil (hiljemalt juuli lõpuks), et täpne ümberasustamine oleks võimalik

taimi nägemata, sest puhkefaasis olevate taimede maapealsed võsud pole leitavad. See võib

olla põhjuseks, miks osasid taimi ei õnnestunud leida ja ümber istutada. Kaebaja on esitanud

fotomaterjali, millest nähtub, et taimed olid tähistamata. Kuigi, nagu KeA märgib, et kaebaja

esindaja on esitanud liigiandmeid 11.09 ja 23.09 kuupäevaga, on oluline vahet teha erinevate

liikide kasvu- ja arengufaasidel. MTÜ poolt tehti sügisel osaliselt suveperioodil kogutud

vaatlusandmete täiendavat kontrolli ja osad kuupäevad ongi järelkontrolli kuupäevad. Samuti

tuleb märkida, et kaitsealuste liikide arvelevõtmisel võetakse arvele isendid, mis on looduses

tuvastatavad, puhkeperioodil olevaid palu-karukella isendeid arvele võtta ei saa. Hoopis teine

lähenemine on ümberistutamisel, kus tagada tuleb ka nende isendite ümberistutamine, millel

on puhkeperiood. KeA väitel, et ümberistutamisel võib jätta osad isendid teadlikult ümber

istutamata, puudub seaduslik alus.

KeA on väitnud, et planeeritavate raadamisalade asukohad on muutunud. Nursipalu

laiendamist käsitlevas Vabariigi Valitsuse korralduse nr 266 lisana esitatud dokumendis

„Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“ on lk-l 8 (joonis 1) kujutatud

planeeritavad raadamisalad. Keskkonnaülevaatest lahtuvalt on väidetavalt koostatud Natura

eelhindamise dokument. Samad raadamisalad on kõnealusel alal ka dokumendis Nursipalu

harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele (lk 6, joonis 1-2). KeA on need dokumendid heaks kiitnud ja nende

dokumentide alusel on Vabariigi Valitsus võtnud vastu otsused. Mingit muud kinnitatud

dokumenti raadamisalade paiknemise kohta kaebajale teadaolevalt olemas ei ole. KeA on

väidetavalt varasemalt lähtunud oma töös eelnimetatud dokumentidest. KeA-l on olnud

kandev roll nende dokumentide heakskiitmisel. KeA poolt aga lubati palu-karukella taimed

ümber istutada planeeritavale raadamisalale, mis on vastuolus Vabariigi Valitsuse

korraldusega, millele on KeA andnud heakskiidu. KeA ei ole esitanud tõendeid, et

raadamisala on muudetud ning ei ole välistanud olukorda, et kõik alal kasvavad kaitsealused

taimed istutatakse ümber. Kaebaja on 16.05.2025 teabepäringuga küsinud KeA-lt dokumenti,

mis tõendaks, milliseid muudatusi on raadamisalade paiknemises tehtud. KeA on 23.05.2025

vastanud, et sellist dokumenti neil esitada ei ole, ja öelnud, et arutelud RKIKga on olnud

suulised. KeA ei ole rakendanud meetmeid, et antud kasvukohas liigi soodsat seisundit tagada.

KeA on hoopiski lubanud nüüd kaitsealuseid taimi ja loomi (palu-karukell, aas-karukell,

sipelgapesad) ümber istutada ilma korralduseta.

4(21)

3-24-2900

3) Kaitsealuseid II ja III kaitsekategooria taimi ei tohi hävitada. Põhjendamatu on

taimede ümberistutamise lubamine ajal, kui vegetatsiooniperiood on juba lõppenud ja

taimed ei jõua juurduda. Kuigi palu-karukellade ekspertarvamuses on öeldud, et kui

suvist ümberistutamisvõimalust pole, võib karukellad ümber asustada ka sügisel,

septembris–oktoobris, eeldab neil aegadel ümberasustamine kõigi, nii generatiivsete

kui ka vegetatiivsete taimede hoolikat tähistamist eelneval kasvuperioodil. Kaebaja on

nii suve- kui sügisperioodil taimede seisukorda korduvalt kontrollinud ja isegi kaebuse

esitamise, s.o 21.10.2024 seisuga on taimede kasvukohad tähistamata. Samuti pole

looduses tähistatud need alad, kuhu ekspert on soovitanud taimi ümber istutada. Kuna

ümberistutamist vajavad taimed jäeti juuli lõpuks tähistamata, ei ole praegu võimalik

neid taimi reaalselt looduses üles leida.

Palu-karukella ümberistutamist on soovitatud vältida, kuna varasemalt on ellu jäänud vaid

25% ümber istutatud taimedest. Seda enam tuleks täita kõiki ekspertide antud tingimusi, et

tagada taimede ellujäämine, mitte täita neid valikuliselt. Näiteks ei ole võimalik enam koguda

seemnetega täiendavaks levitamiseks seemneid, mida eksperthinnangus on ette nähtud.

Ekspertarvamuses (lk 38) on ka viidatud, et palu-karukellad ei pruugi välja valitud sihtaladele

ära mahtuda. Kuigi KeA-le on teada uued kasvukohad, ei ole lisatud eksperdi arvamust, kas

seoses lisandunud infoga võib realiseeruda olukord, kus ümberistutamise tingimused ei ole

täidetud. KeA on võtnud aluseks varasema töö, mis ei ole enam asjakohane.

KeA väitis, et konkreetsete kaitsealuste liikide puhul ei kahjusta üksiku isendi hävimine liigi

soodsat seisundit. KeA ei ole oma väidet tõendanud. Kaebaja on varem välja toonud, et

seireandmete järgi on palu-karukella arvukus Eestis kahanev ning Kliimaministeerium on

näinud vajadust rakendada liigi kaitseks täiendavaid meetmeid. Vastustaja püüab selgitada, et

mõnede isendite hävimine ei ole liigi säilimise seisukohast oluline. Looduskaitseseaduse

(LKS) sätted ja EL direktiividest tulenevad kohustused nõuavad, et kõik ennetavad meetmed

liigi iga isendi ellujäämiseks oleks tagatud. Korralduse andmisega see nii polnud.

Ekspertarvamuses on öeldud, et liigi asurkonnad on kahanenud, ning rõhutatult öeldud, et

„kindlasti tuleb ümberasustamisel vältida sihtalal varem kasvavate looduskaitsealuste

taimede kahjustamist ning ümberasustamistööd teha vastavalt käesoleva ekspertiisi 5.

peatükis toodud nõuetele“. Nimetatud p-s 5 sätestatud nõudeid ei täidetud: taimi ei tähistatud,

uut kasvukohta ei valmistatud nõuetekohaselt ette, ei rakendatud soovitatud hübriidmeetodit,

ei istutatud sobivaimal ajal, ei istutatud eksperdi määratud kohta, ei kaasatud eksperti

istutamisel. Seega rikkus KeA korralduse andmisel LKS nõudeid, kuna ümberistutamist lubav

korraldus ise on vastuolus eeltoodud ekspertarvamusega. Näiteks on korralduse elluviimise

aeg määratud selliselt, et eksperthinnangus toodud nõudeid ei olegi võimalik täita. Euroopa

Kohus on otsuses C-88/19 kinnitanud, et iga kaitsealuse liigi siirdamine vajab selget

õiguslikku erandit ja teaduslikku põhjendust. Peab esitama tõendid, et tegevus toetab liigi

kaitset ega halvenda tema seisundit. Neid tõendeid antud asjas esitatud ei ole. Vastupidi –

eiratud on eksperdi soovitusi, LKS nõudeid ja kohtule püütakse selgitada, et ümberistutamine

(mis peaks lähtuma korraldusest) ei ole korraldusega seotud. Kui korralduses seatud

tingimused on vastuolulised, endale vastukäivad, ei olegi võimalik ümberistutamist teha LKS-

s sätestatust lähtuvalt.

4) Ümberistutamine on ennatlik, kuna haldusasjas nr 3-24-820 on KeA väitnud, et

teekoridorides (mille suhtes on kohaldatud esialgset õiguskaitset) on võimalik mets

tagasi istutada ning ka otsust Ida laskevälja alale suurekaliibriliste relvade kasutamise

lubamise kohta veel ei ole.

5(21)

3-24-2900

5) KeA ei ole rakendanud meetmeid inimeste tervise ja elu kaitseks. Vahemikul 01.–

04.10.2024 leiti teekoridoridest ja raadatud alalt suurel hulgal lõhkemata lõhkekehi.

Vastavat infot omavad nii RKIK kui Päästeamet. Ümberistutamine olukorras, kus ala

on lõhkemata lõhkekehade osas kontrollimata, võib ohtu seada inimeste tervise ja elu.

Kuna töid teostataks masinatega, pinnast teisaldades, ei saa seda ohtu välistada.

Istutustöid ei tohiks teha enne, kui ala on üle kontrollitud ja tehtud kõik selleks, et

inimesed ei saaks viga.

6) Samuti on hindamata keskkonnamõjud ja puuduvad muud võimalused keskkonna

kaitsmiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohast

keskkonnamõjude hindamist Nursipalu laiendamise protsessis ei tehta. Seega ei ole

olnud sisuliselt võimalik keskkonda puudutavates otsustusprotsessides kaasa rääkida.

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 seoses avalikustati keskkonnaülevaate

dokument, mille koostamist seadused ei reguleeri. Seega pole reguleeritud, millistel

tingimustel ja kuidas inimeste ettepanekuid arvestataks. Õigus olla korralduse nr 266

avaliku menetluse protsessis ära kuulatud ei ole andnud inimestele võimalust reaalselt

nende elukeskkonda puudutavates otsustes kaasa rääkida, arvestades ka asjaolu, et

dokumendi koostamine ja selles esitatav sisu, mida keskkonnadokumendina

presenteeriti, ei olnud kuidagi Eesti õigusruumis reguleeritud.

7) Ala ei saaks kavandatava laskealana kasutusele võtta enne Vabariigi Valitsuse

vastavat otsust. Antud hetkel pole alal, kus ümberistutamist planeeritakse, taktikaliste

harjutuste läbiviimine piiratud ja seda ka tehakse. Suurekaliibrilised relvad (ja nende

kasutamist eeldavad raadamisalad) on lubatud Nursipalus Ida laskeväljal kasutusele

võtta alles laiendamise teises etapis, mis eeldab korralduse nr 266 kohaselt vastavat

Vabariigi Valitsuse otsust. Ümberistutamisega ei peaks kiirustama, sest otsust, kas Ida

laskevälja alale lubatakse suurekaliibriliste relvade kasutamine, veel pole.

Ümberistutamine ei mõjuta harjutusvõimalusi.

8) Ekspertarvamus on öeldud, et luua tuleks Nursipalu palu-karukellade leiukohtade

või vähemalt esinduslikuma, KLO9337933 kaitseks hoiuala või püsielupaik ning

muuta harjutusvälja ida õppevälja raadamiskavasid selle asjaoluga arvestades. Kaebaja

on esitanud 25.09.2024 Kliimaministeeriumile taotluse Tõrvaahupalu kaitseala

moodustamiseks, milles tehakse ettepanek palu-karukella kasvuala looduskaitse alla

võtmiseks. Ettepanek hõlmab ka enamuses nende isendite kasvukohti, mida soovitakse

KeA otsuse kohaselt ümber istutada. Kliimaministeerium ei ole otsust teinud. Ka sel

põhjusel on ümberistutamine ennatlik. Eesti esinduslikuma palu-karukellade

kasvukoha kaitse alla võtmine on päevakorral. Kaebaja ei nõustu väidetega, justkui

julgeoleku eesmärgi täitmine välistaks looduse kaitse.

9) Korraldus ei ole täielikult realiseeritud. Kaebaja fikseeris 21.10.2024, et ühtki

kaitsealuste taimede kasvukohta ei olnud tähistatud. Kolmes kohas oli taimi ümber

istutatud kaugemalt kui kohtumäärusega lubatud 15 m teekoridor. Istutatud on 10 m

kaugusel tee keskjoonest, lubatav oleks 7,5 m kummalegi poole. Kõik palu-karukellad

olid ümber istutatud valele istutusalale – eksperdi määratud sihtala oli väikese

metsatee ääres vasakut kätt, tegelikult istutati paremale poole teed. Eksperti ei

kaasatud. Tuvastati mittenõuetekohane istutamine – palu-karukella puhul oli nõutav

80x80x90 cm (pikkus x laius x kõrgus (sügavus, mullakihi tüsedus) suurune mullapall.

Mitmes kohas on mullapall tunduvalt väiksem, ühes kasvukohas, kus kasvas mitmeid

karukelli, oli kopaga lihtsalt libistatud üle maapinna, sügavus vaevu tikutoosi

sügavune. Palu-karukellad tuli vastavalt eksperthinnangule ümber asustada neljale

sihtalale ehk uuele kasvukohale. Tegelikult kuhjati kõik ümberistutatud taimed kokku

6(21)

3-24-2900

ühtekokku, ei järgitud ka eksperthinnangus nõutavat 1,5 m vahekauguse nõuet taimede

vahel. Vähemalt ühes kasvukohas oli mittenõuetekohase kaevamise tõttu näha

hävitatud neiuvaiba juur. Valdavalt istutati taimed ümber vaevu labida otsa suuruselt

kaevates.

10) KeA on lubanud ümberistutamist mh põhjendustel, et istutatakse ümber vaid osa

populatsioonist. KeA ei ole välja toonud kaalutlusi või asjaolusid, mille alusel hinnati,

et korraldusega ümber istutatavate taimede osakaal ei mõjuta liigi soodsat seisundit.

KeA on lubanud ümberistutamist mh põhjendusel, et kiire ümberistutamine on vajalik

tee-ehituse ja raadamiste tõttu. LKS ega „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise

kord“ ei näe aga ette mööndusi, mida KeA võiks teha põhjendusel, et arendajal on

kiire. Kui KeA väidab, et kõigi isendite kaitsmise tagamine ei olegi oluline, siis sama

põhimõtet rakendades kaotaks LKS liigi isendite kaitse sätted oma mõtte ning igaüks

võiks ühe või mõne isendi sanktsioonideta välja kaevata või vajaliku kaitseta jätta.

LKS § 58 lg 5 kohaselt võib ümberasustamine toimuda vaid siis, kui see ei kahjusta

liigi soodsat seisundit. Määruse nr 248 § 5 lg-s 3 on sätestatud, et kui isendi

ümberasustamise korral ei ole tagatud tema elujõulisuse säilimine, teatatakse sellest

ümberasustajale ja ning isendi ümberasustamist ei toimu. Määruse § 5 lg 8 sätestab, et

isendi ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi elujõulisuse säilimine.

KeA on kohustatud täitma LKS seaduse nõudeid, mis tagaks ümberistutamisel

kaitsealuse taime elujõulisuse. KeA ei täitnud seda nõuet. KeA ei täitnud ka

ettevaatuspõhimõtet. Kuna palu-karukell kasvab looduslikult kuivadel ja

toitainetevaestel liivmuldadel, on mükoriissete seente abi tema ellujäämiseks ja

kasvuks kriitiline. Iga ümberistutamise juhtum on erinev, kuna arvesse peab võtma

kasvukohtade tingimusi. Varasemat ümberistutamise praktikat ei saa laiendada kõigile

juhtumitele. Palu-karukellade eksperthinnang oli küll tellitud, kuid ümberistutamise

asukohta muudeti meelevaldselt. Laialehised neiuvaibad istutati männimetsa alla, mis

ei ole taimeliigi jaoks sobivaim kasvukeskkond, ilma nõutava mullapallita ning

eksperthinnangut ei olnud. Eksperthinnangus oleks pidanud olema kirjas sobiv

istutamise ala ja tingimused.

11) Kaebaja palus KeA-l väljastada dokument (valitööde akt, märkmed jms), mis

koostati kohapeal välitööde tegemise käigus 22.10.2024, kui toimus ümberistutamine.

Kaebaja palus juhul, kui kohapeal ühtegi dokumenti ei koostatud, saata info, mil viisil

taimede ümberistutamine fikseeriti. KeA töötaja vastas 11.11.2024: „Märkmeid, mille

põhjal koostatakse aruanne, tegid ümberasustamise loa taotleja esindajad. Vastavalt

17.10.2024 korralduse nr 1-3/24/595 „Luba kaitsealuste taimeliikide

ümberasustamiseks (Nursipalu harjutusväljak)“ tingimustele tuleb loa taotlejal

esitada ümberasustamise aruanne Keskkonnaametile kuu aja jooksul

ümberasustamisest aadressile info@keskkonnaamet.ee. Seega on aruande esitamise

tähtaeg hiljemalt 22.11.2024. Keskkonnaameti esindajad võtsid ainult koordinaate

punktidest, kuhu taimed ümber asustati.“ KeA ei ole selgitanud, millisel juriidilise

alusel delegeeriti kaitsealuse liigi ümberistutamise aruande koostamine arendajale ja

miks ei fikseeritud välitöid nõuetekohaselt vastavas aktis.

KeA selgitab kohtule, et üksikute laialehise neiuvaiba taimede ümberasustamise ei ole

mõistlik ja iga uue isendi kasvukoha leidmine ei saa kaasa tuua uue ekspertarvamuse tellimist.

Tegemist ei ole siiski üksikute taimede ja mõne uue isendiga. Laialehiseid neiuvaipu kasvas

alal üle saja. Samuti ei ole kaitsealuste taimede ümberistutamist määruses ja LKS antud KeA-

le selles osas kaalutlusõigust. LKS § 58 lg 5 kohane kaalutlusruum on vaid ümberistutamise

lubamises. Asjaga seotud dokumentidest ei nähtu, et KeA oleks üldse alternatiive kaalunud.

7(21)

3-24-2900

Seadustes pole öeldud, et kaitsealuse taime võib ümber istutamata jätta. LKS § 48 lg 4 järgi

rakendub kõigile piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.

12) Kui kaebaja küsis KeA-lt selgitusi laialehiste neiuvaipade ümberistutamise

varasema praktika kohta, saatis KeA töötaja dokumendi, mis sisult ei vasta

ümberistutamist lubava korralduse aluseks nõutavale ekspertarvamusele (Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kardla-Tartu lõigu ehituse töötsooni jäävate

kaitsealuste taimede kasvukohtade inventuur ja taimede ümberasustamise põhjendus,

30.07.2024). Tegemist on ühe ala inventuuri ja ümberasustamise põhjendatuse

hinnanguga. Dokument on koostatud 30.07.2024, mida ei oleks õige aluseks võtta ka

põhjusel, et polekski võimalik veel hinnata ümberistutamise edukust. Kaebaja leiab, et

eksperthinnangu puudumine on oluline menetlusviga. Vastustaja on väitnud, et samu

võtteid on järgitud varasematel laialehelise neiuvaiba ümberistutamistel ja viidanud

soovitusele, et ümberistutamine tuleb teostada tervikliku mättana. Tiiu Kull (Eesti

Maaülikooli rakendusbotaanika professor) eksperthinnangus on öeldud, et senised

kogemused haruldaste taimede ümberasustamise osas on veel kasinad ja ajavahemik

istutustöödest lühike, et oleks võimalik väita nende õnnestumist. Ümberistutamise

juures on väga oluline faktor taimede piisavalt sügavalt ja suure mullapalliga

teisaldamine. Samuti on selles eksperthinnangus öeldud, et Eesti Looduseuurijate

Seltsi juurde koondunud paarikümnest botaanikust koosnev ekspertrühm on korduvalt

arutanud kaitsealuste taimede teisaldamise probleeme ja jõudnud seisukohale, et

väärtuslike koosluste ja suure hulga haruldaste liikide puhul ei ole see meede

kooskõlas looduskaitse vajadustega, kuivõrd projektide õnnestumise tõenäosus on seni

olnud madal, kulud ja kahjud aga suured. Samas on öeldud, et kui siiski riik otsustab

arendustegevuse kasuks, tuleb ümberasustada terve kooslus – seega rajada kuskil

rikutud alal sama suur ja sama tüüpi kooslus, kuhu istutatakse ka need kaitstavad

liigid.

KeA on esitanud kohtule eduka ümberistutamise põhjendustena ümberasustamised Tallinna

botaanikaaeda, kus ühes ümberistutamist käsitlevas dokumendis (lk 314) on öeldud, et

käpaliste ümberasustamise tulemuslikkuse kohta andmeid napib. Samuti on KeA poolt

viidatud dokumendis lk-l 4 foto 4 kirjeldatud, kuidas ümberistutatavate taimede jaoks

valmistati ette spetsiaalne peenar. Ka teine viidatud Tallinna botaanikaaeda taimede

ümberistutamise kogemus ei tõenda laialehiste neiuvaipade ümberistutamise edukust.

Ümberistutamised tehti Tallinna botaanikaaeda 2021. ja 2022. a. Seega ei saa veel hinnata

ümberistutamise edukust ja väita, et tegemist on eduka praktikaga. T. Kull on oma

ekspertarvamuses öelnud, et taimede ellujäämine paaril istutusjärgsel aastal ei näita veel

kindlasti elujõulise ja taastootva populatsiooni teket ning elujõuliste ja taastootvate

populatsioonide kujunemist seiratakse esimesel 5 aastal igal aastal ja edasi 10., 15. ja 20.

aastal. Niisamuti ei tõenda vastustaja kolmas kohtule esitatud ümberistutamise edukust

justkui tõendav dokument (Pakrineeme kalajahutehase ehitusala kaitsealuste käpaliste

(Orchidacea) ümberasustamise aruanne, 2017). Seireandmeid, mis tõendaks kaitsealuste

liikide ümberistutamise edukust ja head praktikat, vastustaja kohtule esitanud ei ole.

13) Kaebaja tõi eelnevalt välja vastuolu – taimede ümberistutamist lubati alale, mis

Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt raadataks. Loamenetluses on kirjas RKIK

ametniku (Elari Kalmaru, harjutusväljade portfellijuht, RKIK kiri 26.08.2024 nr 4-

1/24/3699-1) taotluses esitatud ettepanekud istutusalade osas. KaA väitel on

raadamisalade asukoht muutunud, kuid loamenetluses seda käsitletud ei ole. KeA ei

ole loamenetluse ajal välja selgitanud ümberistutatavate taimede arvu. Andmed

taotluses, ümberistutamist lubavas korralduses ja ümberistutamist käsitlevas aruandes

on vastukäivad. Pole isegi selgelt öeldud, mitu taime lubati korraldusega ümber

8(21)

3-24-2900

istutada ja mitu ümber istutati. Ka ümberistutamise aruanne on puudulik, olles

koostatud arendaja poolt ja sisaldades valeandmeid.

14) Vastustaja rõhutab, et korraldus ja selle elluviimine ei ole seotud ja justkui taganeb

vastutusest korralduse elluviimise eest. Kaebaja arvates on vastuoluline, LKS nõudeid

ja eksperdi arvamust rikkuva korralduse andmine tinginud olukorra, kus KeA töötajad

on rikkunud seadust, kuna antud korralduse elluviimine ei olegi seadust rikkumata

võimalik. Rikutud on LKS § 58 lg 5, lg 6, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-e 8

(keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte), 9 (lõimimispõhimõte) ja 11

(hoolsuskohustus).

15) KeA poolt kohtule esitatud seirearuande ja MTÜ liikmete poolt tehtud välitööde

põhjal saab kinnitada, et mitmed palu-karukellade taimed ja laialehise neiuvaiba

taimed ongi hävinud. MTÜ liikmed loendasid ümberistutamise kohas 2025. a 7 palu-

karukella puhmikut (oli vähemalt 24) ning laialehise neiuvaiba taimi suurimas

ümberistutamise kohas vaid 39 (istutati seal ümber 84).

2. KeA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Kaebaja arusaam kaitsealuse liigi isendi ümberasustamisest ei ole õige. Kaebaja

seisukohast nähtuvalt heidetakse KeA-le ühelt poolt ette seda, et ümberasustamist üldse lubati,

teiselt poolt aga seda, et tagatud ei olnud kõigi palu-karukella ja laialehise neiuvaiba isendite

ümberasustamine. Samuti peetakse vaidlusalusele korraldusele etteheidetavaks selle täitmisel

väidetavalt esinenud puudusi (osa taimi jäi maha, ülejäänud istutati valesse kohta, toimingu

teostamisel ei viibinud kohapeal eksperti jne).

2)

Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamisel ei ole nõutav igakordselt uue eksperdiarvamuse

tellimine. Kaitsealuse liigi isendi looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku

elupaika või kasvukohta ümberasustamise loa taotlemine ja andmine on reguleeritud LKS §

58 lg-tes 4, 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi

isendi ümberasustamise kord.“ Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ümberasustamist on

põhjalikult käsitletud vaidlusalusele korraldusele lisatud Eesti Orhideekaitse Klubi koostatud

dokumendis „Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ekspertarvamus.“ Seega ei saa väita, et

palu-karukellade ümberasustamise kohta on eksperdiarvamus tellimata. Asjaolu, et nimetatud

eksperdiarvamuse tellis RKIK, mitte KeA, ei saa korralduse õiguspärasust mõjutada.

KeA praktikas tellitakse ekspertarvamus isendite ümberasustamiseks siis, kui KeA-l endal ei

ole konkreetse liigi ümberasustamise kohta varasemast teadmist ja kogemust ning kui

tegemist on haruldase ja/või ohustatud liigiga. Eksperdiarvamust ei tellita, kui liigi bioloogia

ning isendite ümberasustamise võimalikkuse ja läbiviimise kohta juba on piisavalt teadmisi.

Näiteks ei ole eksperdiarvamuse tellimine vajalik, kui sama kaitsealuse liigi isendite

ümberasustamise kohta on varasemast eksperdiarvamus ja kogemus olemas ja/või kui KeA

enda teenistuja(te)l on vastav pädevus olemas. KeA-s töötavad liigikaitsespetsialistid ja

looduskaitsebioloogid, kelle ülesandeks ongi liikide kaitse korraldamine ning kelle pädevust

eksperdina on tunnustatud ka kohtupraktikas. Samuti ei ole KeA eraldi eksperdiarvamust

pidanud nõutavaks olukorras, kus taotleja on ise kaasanud (KeA poolt kooskõlastatud)

eksperdi, et välja selgitada ümber asustatavate taimede kogus ja ulatus või on seda tehtud

keskkonnamõju hindamise raames. Sellisel juhul on KeA andnud loa tingimusel, et

ümberasustamist teostatakse eksperdi juhendamisel ja eraldi hinnangut ei nõuta. Eespool

nimetatud juhtudel koormaks igakordselt eraldi eksperdiarvamuse tellimine haldusmenetlust

tarbetult, olles vastuolus haldusmenetluse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatud menetluse

eesmärgipärase ja efektiivse läbiviimise nõudega.

9(21)

3-24-2900

Vaidlustatud korralduse kohaselt ei olnud laialehise neiuvaiba ümberasustamise taotlusele

vajalik eksperthinnangu tellimine, sest selle liigi ümberasustamiseks on varasemalt

eksperthinnanguid tehtud ja kogemus tingimuste seadmiseks on olemas. Näiteks korralduses

viidatud 2024. a Nordic Botanical OÜ hinnang (dtl 209–211) käsitles laialehise neiuvaiba

isendite ümberasustamist seoses Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitusega.

Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt järgis KeA laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamise

lubamisel Nordic Botanical OÜ hinnangus antud soovitusi. Samu võtteid on järgitud ka

varasematel laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamistel (vastuse lisad 4–6). Eeltoodust

tulenevalt ei saa laialehise neiuvaiba ümberasustamiseks uue eksperdiarvamuse tellimata

jätmine olla (oluline) menetlusviga. III kaitsekategooriasse kuuluv laialehine neiuvaip on

levinud kogu Eestis ja tema seisund on hinnatud soodsaks. Kuna tegemist on laialt levinud

liigiga, on KeA varasemas praktikas ka möönnud, et üksikute laialehise neiuvaiba taimede

ümberasustamine ei ole mõistlik ega vajalik ning liigi kasvukohas planeeritud tegevustega

võib alustada ümberasustamist teostamata (vt nt dtl 239–240). Seega ka sellest aspektist ei saa

eksperdiarvamuse tellimata jätmine olla etteheidetav.

Palu-karukella ümberasustamiseks tehtud ekspertarvamusest jäid välja kasvukohad, mis leiti

pärast ekspertarvamuse raames tehtud inventuuri. Seega on iseenesest õige, et olemasolev

ekspertarvamus ei käsitle kõiki korralduses märgitud isendeid ega kasvukohti. Samas on

vastustaja seisukohal, et iga uue isendi või kasvukoha leidmine ei saa kaasa tuua uue

eksperdiarvamuse tellimist või olemasoleva täiendamist. Olemasolev eksperdiarvamus on

põhjalik dokument ning selles väljendatud ettepanekuid/soovitusi saab kohaldada ka teistes

kasvukohtades paiknevatele palu-karukelladele. Kuivõrd liik on sama ja kasvukohad

üksteisele lähedal, ei saanuks uue eksperdiarvamuse andmine ega olemasoleva täiendamine

anda ümberasustamise korraldamiseks ja õnnestumiseks olulist lisainformatsiooni.

Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole esitanud kohtule seireandmeid, mis tõendaks kaitsealuste

liikide ümberistutamise edukust ja head praktikat. Vastustaja on toonud näiteks juhtumid ning

tuginenud kogemusele, mis oli korralduse andmise hetkeks olemas. Selle põhjal ei tekkinud

ega pidanudki KeA-l tekkima kahtlust, et uue eksperdiarvamuse tellimisega saadakse olulist

lisainformatsiooni.

3)

Vastustaja möönab, et ümberasustatavad taimed tähistati võrreldes ekspertarvamuses

soovitatuga hiljem. Ekspertarvamuses soovitatud märgistamise aeg (hiljemalt juuli lõpp) oli

möödunud juba esmase taotluse esitamise hetkeks (26.08.2024). Pärast soovitatud

märgistamise aega on esitatud ka Meie Nursipalu MTÜ täiendavad liigiandmed ja 25.09.2024

Kliimaministeeriumile esitatud ettepanek Võru maakonnas Võru vallas Juba külas kaitsealuste

liikide leiukohtade kaitse alla võtmiseks. Seega arvestades Nursipalu harjusvälja

laiendamisega seotud ülekaalukat avalikku huvi ja taotleja soovi töödega esimesel võimalusel

edasi minna, ei olnudki märgistamist eksperdiarvamuses soovitatud ajal võimalik teostada.

See ei tähenda, et taimed polnud hiljem leitavad. RKIK esindaja ja KeA loodushoiutööde

büroo spetsialistid tähistasid ümberistutatavaid taimi 27.09.2024. Kuivõrd möödunud sügis oli

pehme ja lumikate puudus, olid taimede maapealsed osad enamjaolt tähistamise ajal leitavad

(kolletunud, kuid äratuntavad). Seda kinnitavad ka Meie Nursipalu MTÜ poolt KeA-le

edastatud liigiandmed, kus palu-karukellasid on vaadeldud 11.09.2024 ja 23.09.2024 (vastuse

lisad 9, 11 ja 12). Vastusena kaebaja väitele, et vegetatsiooniperioodi lõpus ei olnud enam

võimalik kõiki taimi märgistada ega ümber asustada ning vähemalt üks palu-karukell on

ümber istutamata, selgitab vastustaja järgmist. Määruse § 5 lg-test 3 ja 8 tulenevalt ei ole

kaitsealuse taimeliigi isendite ümberasustamisel eesmärgiks istutada ümber iga viimne isend.

Üksikuid isendeid, mille elujõulisuse säilimine ei ole tagatud, ümber ei istutata. Näiteks võib

paigale jätmine olla tingitud konkreetse isendi asukohast: isendit ei ole võimalik ilma tema

elujõulisust kahjustamata ümber asustada. Üksiku isendi hävimine ei kahjusta liigi soodsat

10(21)

3-24-2900

seisundit, mida LKS § 3 lg 2 alusel hinnatakse asurkonna arvukuse põhjal. Taimede

soovitatust hilisem märgistamine ei takistanud ümberasustamist. Kokkuvõttes jäädi

eksperdiarvamuses märgitud ümberasustamiseks sobiva ajaraami sisse. KeA andis

vaidlustatud korralduse 17.10.2024 ning tööde läbiviimise kuupäev lepiti kokku 18.10.2024.

Tööd teostati 22.10.2024, mil looduslikud olud olid soodsad. Ümberistutamise ajal oli ilm

pilvine ning soe, õhutemperatuur oli vahemikus +10…13°C. Istutamisele eelneval ööl oli

õhutemperatuur plussis. Järgneval ööl ja päeval sadas hoovihma. Tööde teostamise päeval

tuvastasid ümberasustatavaid taimi kohapeal nii KeA spetsialistid kui RKIK esindajad. Nagu

vastustaja 23.10.2024 menetlusdokumendis selgitas, ei olnud ümberasustamise jäämine

oktoobrisse otseselt eesmärgiks, vaid kujunes KeA-st sõltumatutest asjaoludest tingitult.

Samas sattus ümberasustamine ilmastiku poolest pigem soodsale ajale, seega tööde

edasilükkumine hilissügisesse soovimatuid takistusi või tagajärgi kaasa ei toonud. Taimede

ümberasustamine sisaldab olemuslikult alati ebaõnnestumise riski. Olenemata istutustööde

ajast ja kvaliteedist, võib osa või ka kõik ümberasustatud isenditest KeA-st mittesõltuvatel

asjaoludel (eelkõige ilmastik) hävida. Seega ei tähenda ümberasustamise lubamine oktoobris

või muul ajal iseenesest ümberasustamise ebaõnnestumist ega loa õigusvastasust.

4)

Ümberasustamisega ei ole kahjustatud teisi kaitsealuseid liike ega sihtalasid

ümberasustatud taimedega ülekoormatud. Korralduses märgitud palu-karukellade sihtalad

kattuvad eksperdi soovitatuga. Ala, kuhu palu-karukellad reaalselt istutati, ei kattunud

korralduses märgitud/eksperdi soovitatud alaga, kuid selline kõrvalekaldumise võimalus on

korralduse tingimusena sätestatud. Seega ei kohusta korraldus isendite ümberasustamisel

järgima rangelt ettenähtud sihtalasid. Laialehised neiuvaibad asustati ümber korralduses

näidatud aladele. Väide ümberistutamise käigus asukoha muutmisest on seejuures korralduse

täimise kohta esitatud etteheide, mis ei mõjuta korralduse õiguspärasust.

Palu-karukella taimed istutati algsest ümberistutamise sihtalast üle metsatee põhja poole KeA

spetsialisti hinnangul samuti palu-karukellade kasvukohaks sobivasse asukohta. Seda selleks,

et vältida ekskavaatoriga sõitmist eksperdiarvamuses toodud sihtala sees, mistõttu

potentsiaalselt mõni sihtalal kasvav kaitsealune taim oleks võinud kahjustada saada.

Ümberasustamiseks valiti teine koht, kuna ekspertarvamuses toodud (metsateest lõuna pool

asuval) sihtalal kasvas hulgaliselt kaitsealust karukolda ja puud kasvasid kopaga

manööverdamiseks liiga tihedalt. Teest põhja poole jääv ala oli palu-karukellale sobiv

(läheduses juba kasvasid palu-karukellad) metsateele lähedal asuv kasvukoht, kus sai kopaga

puude vahel liikuda (ja kus ei olnud ees suuremaid kände, pikali kukkunud puid jm). Ala,

kuhu palu-karukella taimed ümber asustati, asub u 12–22 m kaugusel eksperdiarvamuses

pakutud ümberasustamise sihtalast, 10 m raadiuses kasvas teisi palu-karukellasid. Lisaks asub

see ala Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmete põhjal Eesti ühe esinduslikema

(Võrumaa kõige esinduslikuma) looduslähedase asurkonna ja kasvukohaga palu-karukellade

kasvukohas (EELISe kood KLO9337933). Eksperthinnangus välja pakutud sihtalade

kogupindala on 3,03 ha. Asjaolu, et taimed asustati ümber sihtalast kuni paarikümne meetri

kaugusele, on vähetähtis, kuna alal kasvab looduslikult palu-karukellasid ja kasvukoha

tingimused on sobilikud. Kuigi ekspertarvamuses oli välja toodud rohkem sihtalasid, ei peetud

kohapeal mõistlikuks minna otsima kaugemat kohta, kui sobiv oli lähemalt juba leitud.

Eksperdiarvamuses (lk 39-40) väljendatud sihtalade ruumipuuduse küsimus ei ole asjakohane.

Probleemitõstatus lähtus eeldusest, et ümber asustatakse kõik raadamisalale jäävad

kaitsealused taimed, kuid vaidlustatud korraldusega lahendati üksnes populatsiooni osa

ümberasustamine. Samuti on RKIK planeeritavat raadamisala muutnud. Kindlasti ei asustata

ümber kõiki piirkonna palu-karukellasid. Kõige esinduslikum kasvukoht KLO9337933 jääb

raadamisest välja.

11(21)

3-24-2900

Korralduses märgitud sihtalad ega ka reaalsed sihtalad ei jää raadatavale alale. Kaebaja

viidatud Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaates (Natura eelhinnang) on välja

toodud raadatavate alade indikatiivsed asukohad. Raadamisalade asukohad on võrreldes

eelhindamisega täpsustunud, kuna tegevuste elluviimisele lähemale jõudes täpsustuvad

detailid ja elluviidav lahendus võib erineda mõnevõrra algselt ja üldisemalt kavandatud

lahendusest. Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade eksperdiarvamuses on tõstatatud

vajadus luua elupaiga KLO9337933 kaitseks hoiuala või püsielupaik ning muuta harjutusvälja

ida õppevälja raadamiskavasid selle asjaoluga arvestades. Sellega on arvestatud ja asukoht,

kuhu palu-karukella taimed ümber istutati, on raadamisalast välja arvatud.

5)

Vastustaja ei nõustu, et kaalutud ei ole alternatiive. Vastustaja selgitab, et liigikaitse

jaguneb lihtsustatult kaheks: elupaikade kaitse ja isendite kaitse. Elupaiga kaitse hõlmab selle

maa-ala inimkasutuse piiramist, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda

kasutada, seal ellu jääda ja paljuneda, ning isendikaitse konkreetse isendi ja selle osa

korjamise, hävitamise jms keeldu. Ümberasustamist rakendatakse juhul, kui konkreetses

kasvukohas ei ole mingi põhjendatud kaaluka huvi tõttu liigi kaitse tagamine võimalik.

Korralduses on käsitletud ümberasustamise mõju palu-karukella ja laialehise neiuvaiba

seisundile. Leiti, et populatsiooni osa ümberasustamine liikide soodsat seisundit ei kahjusta.

Korralduses on ka selgitatud, millisest arendustegevusest ning kaalukast avalikust huvist on

ümberasustamine ajendatud. Samuti on korralduses esile toodud, et pädev asutus ehk

Kliimaministeerium ei pidanud korralduses käsitletud leiukohtade kaitseks kaitseala

moodustamist põhjendatuks ning tagastas Meie Nursipalu MTÜ vastava ettepaneku. Jääb

arusaamatuks, milliseid alternatiive ümberasustamisele veel olla sai, sest ümberasustamata

jätmisele järgnenuks taimede kahjustamine/hävimine läbi raadamise ja hilisemate sõjaliste

õppuste, liikide leiukohtade kaitse alla võtmise kaitstava alana välistas aga

Kliimaministeerium.

6)

Korraldus arvestab olulist avalikku huvi Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks.

Korralduse kohaselt on Nursipalu harjutusväljaku laiendamise tingitud ülekaalukast avaliku

julgeolekuhuvist ning see on Eesti kaitse seisukohast prioriteetne tegevus. Samuti toodi välja

arendustegevuse elluviimise ajakriitilisus. Kinnitamata palu-karukella kaitse tegevuskava

eelnõu kohaselt on liigi populatsioone ohustavate teguritena välja toodud mh metsaraie ja

pinnase kahjustused raietöödel ning puidu väljaveol. Eksperdiarvamusest (lk 39) nähtuvalt

talub ja isegi eelistab palu-karukell mõõdukate pinnasehäiringutega kasvukohti ning on

tundlik valgustingimuste muutumise suhtes, eelistades pigem poolvarjulisi kasvukohti.

Metsaseaduse §-s 32 sätestatud raadamise mõistet arvestades (sisuliselt lakkab raadataval alal

mets olemast) toob ala raadamine kaasa olulised pinnasehäiringud (sh raietööde ja puidu

väljaveo käigus ning läbi kändude juurimise), samuti muutuvad raadamise tulemusel oluliselt

ja lõplikult valgusolud. Kui taimed oleks jäänud ümber istutamata, ei saaks kindel olla, et nad

oleks oluliselt muutunud kasvukohas püsima jäänud. Seda isegi juhul, kui suurekaliibriliste

relvade kasutamise lubamine viibib või mets haldusasja nr 3-24-820 lõpplahendusena tagasi

istutatakse, sest raadatud aladel on olulised pinnasehäiringud juba toimunud ning tingimuste

taastumine (puude kasvamine) võtab palju aega.

7)

Ei saa väita, et KeA ei võtnud loa menetlemisel arvesse muutunud olukorda. RKIK

taotluse menetlemisel lähtuti igakülgselt aja- ja asjakohasest teabest. Seda väljendab kas või

ümberasustamise taotluse täiendamine ning uute leiukohtade käsitlemine korralduses, samuti

asjaolu, et luba anti üksnes leiukohtade osas, mis jäid juba toimuvate või kohe algavate

teetööde- või raadamisaladele.

8)

Seoses kasvukohtade kaitse alla võtmise ettepanekuga märgib KeA, et otsustas

ümberasustamist lubada üksnes pärast seda, kui kliimaminister oli 15.10.2024 Meie Nursipalu

12(21)

3-24-2900

MTÜ-le teatanud, et ala kaitse alla võtmise ettepaneku edasine menetlus ei ole otstarbekas,

ning ettepaneku tagastanud. Seega kaitse alla võtmise ettepaneku lahendamise seisukohast ei

saanud korraldus ennatlik olla. KeA arvestas ümberasustamise taotluse (esitatud 26.08.2024,

täiendatud 20.09.2024 ja 30.09.2024) menetlemisel 25.09.2024 Kliimaministeeriumile

esitatud ettepanekuga võtta leiukohad kaitse alla ega lahendanud RKIK taotlust isendite

ümberasustamiseks enne kaitse alla võtmise ettepaneku tagastamist. Vastav ettepanek on

kaebajale tagastatud, s.o mingit täiendavat Kliimaministeeriumi otsust korralduse alusel juba

n-ö üleskaevatud leiukohtade baasil kaitseala moodustamisest keeldumise kohta oodata ei ole.

9)

Mitmed etteheited väljuvad korralduse õiguspärasuse kontrollialast. Korralduse

õiguspärasuse hindamisel ei ole asjakohane teha etteheiteid korralduse alusel toimunud

ümberasustamisele kui toimingule. Sh ei ole asjakohane viide Vabariigi Valitsuse 15.07.2004

määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ § 5 lg-s 6 sätestatud nõudele,

et ümberasustaja võib kavandatava tegevuse ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi

juuresolekul. Eksperdi viibimine korralduse täitmise juures ei puutu kuidagi korralduse

õiguspärasusse. Ka väited nagu ümberistutamise aruande puudulikkus, kohapeal viibinud

eksperdi sobimatus, KeA spetsialisti ametijuhendi väidetav rikkumine jne ei puutu korralduse

õiguspärasusse ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta.

10) Praeguseks on teostatud 1. aasta seire vaidlustatud korralduse alusel toimunud palu-

karukella ja laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamise edukuse kohta. Seirearuandest

nähtub, et osaliselt on taimed kohanenud. Asjaolust, et ümber asustatud isendite arv ei kattu

täielikult tuvastatud isendite hulgaga, ei saa otseselt järeldada, milline inimlik või looduslik

tegur on selle põhjuseks.

11) Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ning

kaebuses esitatud argumendid ei põhjenda tuvastamisnõude rahuldamist.

3. RKIK palub esitatud arvamuses jätta kaebus rahuldamata.

1)

Loa andmine ja selle alusel taimede ümberasustamine oli hädavajalik

kõnealustele liikidele suurema kahju ärahoidmiseks. Vabariigi Valitsus andis

20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura

asjakohase hindamise algatamine“, milles lubatud tegevusi oli korralduse andmise

ajaks juba alustatud ning seetõttu oli taimede kiire ümberasustamine ülioluline.

2)

Vaatamata sellele, et tulenevalt aastaajast ei olnud enam võimalik kasutada

ümberasustamise hübriidmeetodit, oli kahju vältimiseks vajalik taimede

ümberasustamine. Ekspertarvamuse (palu-karukellade osas) kohaselt on lubatav

taimede ümberasustamine vajaduse korral ka sügisel puhkeperioodi alguses ehk

ümberasustamine kõnealusel ajal ei olnud keelatud ning see täitis suurema kahju

ärahoidmise eesmärki. Laialehise neiuvaiba ümberasustamiseks ei olnud

ekspertarvamus vajalik, mida on korralduses ka selgitatud. Taimed tähistati edukalt

27.09.2024 mil taimede maapealsed võsud ja varred olid hästi nähtavad ning

ümberasustamise ajal leitavad. Taimed asustati ümber vastavalt loas toodud juhistele.

3)

Loa andmisel on järgitud kaalutlusreegleid ning taotlust ei rahuldatud täies

ulatuses, näiteks ei andnud vastustaja luba ekspertarvamuses nimetatud punkti Pp71

kasvukoha palukarukella ümberasustamiseks. Seega oli loa andmata jätmine ning

ümberasustamise vältimine kirjeldatud juhul taimi rohkem säästev, kui oleks olnud

nende ümberasustamine. Kokkuvõtvalt anti ümberasustamiseks luba vaid nende palu-

karukellade ja laialehiste neiuvaipade isendite osas, mis juba alustatud või kohe

13(21)

3-24-2900

algavate tööde tõttu oleksid muidu hävinud. Teiste kaitsealuste taimede ümber

asustamine ei olnud vastustaja hinnangul põhjendatud ning selleks luba ei antud.

4)

Loa andmisel on arvestatud ka Meie Nursipalu MTÜ märgukirjades toodut.

Muuhulgas on vastatud etteheitele, et laialehise neiuvaiba ümberasustamiseks ei olnud

eksperthinnang vajalik, ning märgitud, et Kliimaministeerium on Tõrvaahupalu

kaitseala moodustamise ettepaneku tagastanud, kuna elanikkonna kaitse on kaalukam

huvi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Selles asjas vaidlustatud korraldusega andis KeA vastavalt RKIK taotlustele loa

Nursipalu harjutusväljal (korralduses nimetatud katastriüksustel) kasvavate

kaitsealuste taimeliikide (palu-karukella ja laialehise neiuvaiba) isendite

ümberasustamiseks sobivatesse kasvukohtadesse. Korraldusega antud loa tingimuseks

oli teostada ümberasustamine mõlema liigi puhul 2024. a oktoobrikuu jooksul.

Korraldusega lubatud tegevus (s.o palu-karukellade ja laialehiste neiuvaipade

ümberasustamine) teostati 22.10.2024.

Vaidlustatud korraldus kehtis kuni 30.10.2024, st pärast seda kuupäeva ei olnud selle alusel

võimalik edasiste tegevuste teostamine isegi juhul, kui nimetatud kuupäevaks ei olnud kõiki

korralduses toodud tegevusi teostatud. KeA selgituse järgi ei olnud pärast tegevuste teostamist

korralduse alusel rohkem töid ka plaanis. Seetõttu on menetlus korralduse tühistamisnõudes

lõppenud. Kohus on menetlusse võtnud kaebaja preventiivsest huvist tingitud

jätkutuvastuskaebuse.

5. Praeguses kohtuasjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas KeA 17.10.2024

korraldus

„Luba kaitsealuste taimeliikide ümberasustamiseks (Nursipalu

harjutusväljak)“, millega KeA andis vastavalt RKIK taotlustele loa korralduses

nimetatud katastriüksustel kasvavate kaitsealuste taimeliikide (palu-karukella ja

laialehise neiuvaiba) isendite ümberasustamiseks sobivatesse kasvukohtadesse, on

õiguspärane haldusakt.

6. Kaitsealuse liigi isendi looduslikust elupaigast või kasvukohast uude

looduslikku elupaika või kasvukohta ümberasustamise loa taotlemine ja andmine on

reguleeritud LKS § 58 lg-tes 4 ja 5. LKS § 58 lg-test 4 ja 5 tulenevalt on keelatud

loodusest eemaldada kaitsealuse liigi, sh taimeliigi, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis b, isendit, v.a mh taasasustamise eesmärgil KeA

loa alusel või ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.

Sellest tulenevalt ei saa olla vaidlust selles, et iseenesest ei ole viidatud kaitsealuste

liikide isendite loodusest eemaldamine keelatud, mh kui selle eesmärgiks on

ümberasustamine ning kui vastavaks tegevuseks on olemas KeA luba.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus

haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Praeguses asjas ei ole

vaidluse all küsimus KeA loa alusel tehtud istutustööde õiguspärasusest või tööde

teostamise vastavusest korraldusele. Kui kaebaja taotles menetluse jätkamist

tuvastamisnõudes, tugines ta preventiivsele eesmärgile, leides, et olenemata korralduse

õigusliku mõju ammendumisest aitaks tuvastamisnõude rahuldamine vältida edaspidi

sarnaste vigade tegemist. Seega oli kaebaja sooviks sisuliselt ennetada seda, et

vastustaja annab tulevikus samalaadseid (kaebuses väidetud vigadega ja ebasobival

ajal) lube palu-karukella ja laialehise neiuvaiba ümberistutamiseks. Ka Tallinna

14(21)

3-24-2900

Ringkonnakohus asus 09.01.2025 määruses seisukohale, et tuvastamisnõude menetluse

jätkamine on põhjendatud tulenevalt kaebaja väljendatud preventiivsest eesmärgist, et

vastustaja hoiduks edaspidi korralduse andmisest, millega lubatakse istutustöid

oktoobris ja taimede märgistustöid septembris, mil ei ole võimalik enam taimi leida

ega korrektselt ümber istutada. Vaidluse all on seega küsimus sellest, kas KeA andis

õiguspäraselt loa kaitsealuste taimede palu-karukella ja laialehise neiuvaiba

ümberistutamiseks oktoobris, leides, et see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.

Korralduse realiseerimisega seonduvad asjaolud ei muuda korraldust tagantjärele

õiguspäraseks või õigusvastaseks.

8. Siinse asja lahendamiseks tuleb ülaltoodust tulenevalt hinnata seega kaebaja

etteheiteid, mis seonduvad sellega, et ümberasustamist üldse lubati (ilma alternatiivide

kaalumiseta, asjakohase eksperdiarvamuse tellimiseta ja eksperdi soovitusele

mittevastava isendite tähistamiseta ning luba anti tegevuseks oktoobrikuus). Eeltoodu

tõttu jäävad aga tähelepanuta kaebaja need väited, mis puudutavad ümberistutuse

realiseerimist (osade isendite ümber istutamata jätmine; vale taime ümberistutamine;

istutamise nõuetekohasus lähtuvalt nt nõutava mullapalli suurusest; väited seoses

konkreetse istutusala valimisega; eksperdi juuresolek istutustöödel), aga ka hilisema

aruandlusega seotud väited. Samuti ei ole selle kaebuse esemeks Vabariigi Valitsuse

korraldus nr 266.

9. Tulenevalt LKS § 58 lg-st 6 toimub ümberasustamine Vabariigi Valitsuse

15.07.2004 määrusega nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“

kehtestatud korras. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise korra § 3 kohaselt peab

ümberasustamisest huvitatud isik esitama KeA-le kirjaliku taotluse, milles esitatakse

andmed selle kohta, mis liiki ja millisel arvul taimi soovitakse ümber asustada, kust ja

kuhu ümberasustamine toimub ja mis on ümberasustamise põhjendus. Sama määruse §

4 lg 1 kohaselt tellib KeA riigi kulul ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi

arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta. Eksperdilt

küsitakse ümberasustamise võimalikkuse hinnangut, ettepanekuid ümberasustamine

toimumise aja ning võimaliku sihtpiirkonna või -piirkondade kohta, samuti seda,

millised on muud liigi eripärast tulenevad tingimused liigi isendi elujõulisuse

säilimiseks ümberasustamise käigus ja pärast seda (§ 4 lg 2). Ümber asustada ei tohi

liigi isendit juhul, kui ümberasustamise korral ei ole tagatud isendi elujõulisuse ega

sigimisvõime säilimine või puudub maaomaniku nõusolek (§ 5 lg 4). Ümberasustamist

võib ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul, välja arvatud

kuklasepesade ümberasustamise korral (§ 5 lg 6).

10. Suur osa kaebuse väidetest seondubki vastava korra järgimata jätmisega

vastustaja poolt (sh asjakohase ekspertarvamuse tellimata jätmine, eksperdi

soovitusele mittevastav isendite tähistamine). Määruse nr 248 §-st 4 nähtuvalt on

eksperdiarvamuse tellimise eesmärgiks saada vastava liigi bioloogia tundjalt

arvamus/sisend ümberasustamise võimalikkuse ning isendi elujõulisuse säilimise

tingimuste kohta, samuti eksperdi ettepanekud ümberasustamise toimumise aja ning

võimaliku sihtpiirkonna kohta (vt § 4 lg 2), seega tagada, et ümberistutamise

otsustamise ja selleks tingimuste seadmise aluseks oleksid ekspertteadmised. LKS §

58 lg-test 4-6 ei järeldu, et loa andmise otsustamisel oleks KeA seotud üksnes liigi

eksperdi arvamusega. Liigi ekspert küll otsustab kaitsealuste taimede ümberistutamise

võimalikkuse üle ning annab selleks soovitused, kuid vastava loa annab ning

tingimused selleks sätestab KeA kaalutlusõiguse alusel. LKS § 58 lg-test 4 ja 5

tulenevalt ei anta luba ennekõike juhul, kui sellega kaasneb oluline ebasoodne mõju

15(21)

3-24-2900

liigile või pole tagatud ümberasustatava taime elujõulisus ja paljunemisvõime (vrdl

RKHKo 19.03.2024, nr 3-20-1329, p 71).

11. Kaebaja kui keskkonnaorganisatsiooni huvides olevaks saab pidada seda, et

kaitsealuste taimede ümberasustamine toimuks kooskõlas looduskaitse normidega,

eelkõige eesmärkidega mitte kahjustada liigi soodsat seisundit ja tagada

ümberasustavate isendite elujõulisus. Kui vaidlustatud korraldus ja selles sätestatud

tingimused vastavad eesmärgile mitte kahjustada liigi soodsat seisundit ja tagada

ümberasustavate isendite elujõulisus, ei saa palu-karukella puhul pärast uute isendite

leidmist uue ekspertarvamuse ning laialehise neiuvaiba ümberasustamiseks eraldi

ekspertarvamuse tellimata jätmine eraldiseisvalt olla selliseks oluliseks menetlusveaks,

mis rikuks kaebaja õigusi.

12. Nagu vastustaja selgitab, on Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade

ümberasustamist põhjalikult käsitletud vaidlusalusele korraldusele lisatud Eesti

Orhideekaitse Klubi koostatud dokumendis „Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade

ekspertarvamus.“ See on vaidlustatud korralduses esitatud kaalutlustest nähtuvalt

olnud ka korralduse andmise aluseks ja oli sellele lisatud. Kuivõrd ekspertarvamuse

tellimise eesmärgiks on ennekõike asjatundliku sisendi saamine, ei mõjuta korralduse

õiguspärasust ainuüksi asjaolu, et nimetatud eksperdiarvamuse tellis RKIK, mitte

KeA.

12.1.

Korralduse õiguspärasust ei mõjuta praegusel juhul ka see, et olemasolev

eksperdiarvamus kõiki korralduses märgitud isendeid ega kasvukohti ei käsitlenud,

kuivõrd eksperdiarvamuse raames tehtud inventuur toimus perioodil aprill–juuni 2024,

korralduse aluseks olnud taotlus esitati ja seda täiendati perioodil august–september

2024. Isegi kui pärast inventuuri tegemist leitud isendid (vastavalt korralduse lk-le 2

puudutab see 13 palu-karukella isendit, neist osad seejuures algses taotluses sisaldunud

punktidega samas piirkonnas – 7 isendit tähistusega nr 5 asusid samas piirkonnas kui

punkt Pp01 ning 1 isend tähistusega nr 28 asus samas piirkonnas kui punkt Pp79) jäid

seetõttu ekspertarvamusest välja, on põhjendatud vastustaja käsitus, et olemasolevas

ekspertarvamuses väljendatud ettepanekuid/soovitusi sai kohaldada ka teistes

kasvukohtades paiknevatele palu-karukelladele, sest tegu on sama liigi ning

lähedalasuvate kasvukohtadega. Seega saab vastustajaga nõustuda, et praegusel juhul

ei ole etteheidetav uue palu-karukella eksperdiarvamuse tellimata või olemasoleva

täiendamata jätmine pärast uute isendite leidmist, sest see ei oleks andnud

ümberasustamise korraldamiseks ja õnnestumiseks olulist lisainformatsiooni.

12.2.

Palu-karukelladega seoses on vaidlustatud korralduses põhjendatud, et tegu on

ohulähedases seisundis, II kaitsekategooria liikide nimekirja arvatud liigiga.

Lõppjäreldusena on leitud, et palu-karukellade ümberasustamine liigi soodsat seisundit

Eestis ei kahjusta. Korralduses on arvestatud, et EELIS-sse on kantud 211 palu-

karukella leiukohta Eestis, millest Võru maakonnas asub 52. Samuti on korralduses

arvestatud Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ekspertarvamuses toodud

hinnanguga, et kui ümber asustada kõik palu-karukellad kogu planeeritavalt

raadamisalalt, siis see kahjustab liigi soodsat seisundit Eestis, kuid sellega seonduvalt

märgitud, et taotlusega soovitakse ümber asustada vaid osa populatsioonist, mitte

kõiki.

12.3.

See seisukoht on kohtu arvates põhjendatud. Korraldusest nähtuvalt ning KeA-

le esitatud taotluse kohaselt sooviti palu-karukelladest ümber asustada järgnevates

punktides olevad kogumikud, mis on välja toodud ekspertarvamuses: Pp01 – kolm

16(21)

3-24-2900

kogumikku ca 1 ruutmeetril 12 generatiivse ja 18 vegetatiivse võsuga; Pp15 – neli

kogumikku 6 generatiivse ja 16 vegetatiivse võsuga; Pp70 – 2 generatiivset ja 9

vegetatiivset võsu; Pp71 – ca 1 ruutmeeril 13 generatiivset ja 14 vegetatiivset võsu

(viimase osas vaidlustatud korraldusega luba ei antud, kuna taim ei jäänud juba

toimuvate või kohe algavate teetööde- või raadamisalale).

12.4.

20.09.2024 täiendusega sooviti ümber asustada veel viies punktis paiknevate

palu-karukellade isendid/nende kogumikud, kuna antud taimed asuvad planeeritavas

teekoridoris, kus on raadamine juba toimunud: järjekorranumbrid 5 (7 isendit, punkt

asub samas piirkonnas kus eelnevalt nimetatud punkt Pp01), 28 (1 isend, punkt asub

samas piirkonnas kus eelnevalt nimetatud punkt Pp70), 67, 143 ja 147 (iga puhul 1

isend). 30.09.2024 täienduse kohaselt sooviti ümber istutada veel kahes punktis

paiknevate palu-karukellade isendid/nende kogumikud (järjekorranumbritega 58 ja 59,

kummalgi puhul 1 isend). Korralduses on märgitud, et täiendavad ümberasustamist

vajavad palu-karukellade isendid jäävad aladele, kus on raadamine juba toimunud

(palu-karukellade puhul laskeväljaku alal) ning see nähtub ka korralduse lisaks 2

olevalt jooniselt ümberasustavate taimede ja ümberasustamiseks sobivate alade

kaardilt (dtl 16).

12.5.

Eksperthinnangust nähtuvad asjas kõne all olevate kasvukohtade osas mh

järgmised järeldused.

12.5.1. Neljast levikulaigust koosnev leiukoht KLO9337933 on eksperthinnangu järgi

palu-karukellade Võrumaa kõige esinduslikuma looduslähedase asurkonna ja

kasvukohaga, mille säilitamine on liigi soodsate elutingimuste tagamiseks ülioluline

(lk 38). Eksperthinnangust nähtuvalt jäi kogu see leiukoht planeeritava raadamisala

lõunaossa, vastustaja selgitusel on vastavalt eksperthinnangu soovitusele osa sellest

nüüdseks raadamisalast välja arvatud. Taotluse ja korralduse kohaselt sisaldas see

kasvukoht punkti 67 ning RKIK taotles seal luba üks isend ümber istutada. Samas on

eksperthinnangus märgitud, et kokku loendati leiukohas KLO9337933 ja selle

lähiümbruses aprillis-mais neljakümne ühes punktis 122 generatiivset ja 231

vegetatiivset võsu; koos kontrollkäiguga juunis loendati kokku neljakümne kahes

punktis 1190 vegetatiivset võsu.

12.5.2. Leiukoha KLO9349769 osas on eksperthinnangus märgitud, et see asub

kruusatee ja raiesmiku servas juba teetrassi laiendamiseks raadatud alal, punkt Pp01.

Taotluse järgi soovis RKIK selles leiukohas luba istutada ümber kolm kogumikku ca 1

ruutmeetril, 12 generatiivse ja 18 vegetatiivse võsuga (seega kõik inventuuri käigus

alalt leitud kogumikud) ning 20.09.2024 täienduse kohaselt veel 7 leitud isendit.

Eksperthinnangus on kirjeldatud, et leiukohas leiti aprillis palu-karukelli 12

generatiivset võsu, mis paiknesid kolmes kogumikus, vegetatiivseid võsusid ei leitud,

ning kuigi taimede seisund oli inventeerimishetkel hea, siis võsude suhte hinnang

kevadise vaatluse põhjal osutas hääbumisele. Märgitakse ka, et kontrollkäigul juunis

leitud 18 vegetatiivset võsu muutsid asurkonna tulevikuväljavaate võsude suhte järgi

püsivaks, ent viidatakse, et kasvukoha olude järsu muutuse mõju ei anna siiski põhjust

optimismiks ning et isegi kui taimed ei jääks otseselt teetrassi rajamisele ette, muudab

juba teostatud trassiraadamine selle kasvukoha karukella jaoks edaspidi ilmselt liiga

kuivaks ja päikeseliseks.

12.5.3. Pp15 osas, millest RKIK taotlus puudutas nelja kogumikku 6 generatiivse ja 16

vegetatiivse võsuga (seega kõiki punktis leitud kogumikke), on eksperthinnangus

märgitud, et punkt asub juba laiendamiseks raadatud teetrassil, olemasolevast teest

17(21)

3-24-2900

läänes. Kuigi eksperthinnangu järgi muutsid juunis täiendavalt leitud 16 vegetatiivset

võsu selle asurkonna hinnangu püsivaks, on ka siin märgitud, et see ei tähenda siiski,

et edasine perspektiiv oleks väga hea, sest nüüdne häiring trassiraiega muudab

olukorra keerukaks ning isegi kui tee-ehitus taimi kasvukohas otseselt ei hävita, on

tekkinud järsk valgusolude muutus avatuma suunal, millega kaasneb ka kasvukoha

õhu ja mulla kuivenemine.

12.5.4. Veel on eksperthinnangus märgitud, et leiukohast KLO9349770 läänes leiti

palu-karukelli kahes punktis ning et mõlemad kasvukohad jäävad planeeritavale

raadamisalale: Pp70-s, kus pinnastee põhjaserva ääres kasvas ühes kogumikus 2

generatiivset ja kokku 9 vegetatiivset võsu, ning Pp71-s, kus samast pinnasteest 25 m

põhjas vana väljaveotee ääres kasvas 1 ruutmeetrisel laigul 13 generatiivset ja kokku

14 vegetatiivset võsu.

12.5.5. Eksperthinnangus on käsitletud ka leiukohta KLO9349770, milles palu-

karukellade levik on hinnangu kohaselt seni teadaolevast, EELIS-sse kantud leiukoha

areaalist kolmes suunas oluliselt laiem. Kokku loendati seal 16 punktis 359

vegetatiivset võsu. Selles leiukohas taotluses nimetatud kogumikke/isendeid kohtule

nähtuvalt ei paiknenud.

12.6.

Eelnev kinnitab vastustaja seisukohta, et eksperdiarvamuse lk-del 39-40

väljendatud sihtalade ruumipuuduse küsimus ei ole praegusel juhul asjakohane, sest

see probleemitõstatus lähtus eeldusest, et ümber asustatakse kõik raadamisalale jäävad

kaitsealused taimed, kuid vaidlustatud korraldusega lahendati üksnes populatsiooni osa

ümberasustamine. Taotlusega sooviti ning vaidlustatud korraldusega lubati ümber

asustada vaid osa populatsioonist, mitte kõiki piirkonna palu-karukellasid, kusjuures

vastustaja selgitustest nähtuvalt jäetakse kõige esinduslikum kasvukoht KLO9337933

vastavalt ekspertide soovitusele raadamisest välja. Seejuures ei antud praegusel juhul

luba ka kõigi taotletud palu-karukellade ümber istutamiseks, kuivõrd Pp71 osas, mis

puudutas 13 generatiivset ja 14 vegetatiivset võsu, jäeti luba andmata, sest taim ei

jäänud juba toimuvate või kohe algavate teetööde- või raadamisalale.

12.7.

Ülaltoodut arvestades on asjakohane vastustaja selgitus, et korralduse alusel

asustatakse ümber üksikud taimed, mis jäävad tööalale sedasi, et nende hävimine oleks

vältimatu: valgusolud on juba muutunud või muutuvad ebasobivaks (raiutakse kõik

ümbritsevad puud) või pinnast häiritakse väga oluliselt (juuritakse kännud või

laiendatakse teed). Korralduses märgitakse seejuures lisaks, et praeguse

ümberasustamise tulemuslikkusest sõltub mh see, kas ja kui palju on edaspidi võimalik

palu-karukella isendeid ümber asustada. Seega on vastustaja arvestanud ja korraldusest

nähtuvalt kavatseb ka edaspidiste lubade andmisel arvestada sellega, et

ümberasustamisega ei kaasneks liigi soodsa seisundi kahjustamine. Asjakohane ei ole

eelnevat kokku võttes väide, et tõendatud ei ole, et korralduse andmisega liigi soodsat

seisundit ei kahjustata.

12.8.

Seoses eksperdiarvamuses soovitatud ajast palu-karukellade hilisema

tähistamisega on vastustaja selgitanud, et eksperdiarvamuses soovitatud märgistamise

aeg (hiljemalt juuli lõpp) oli möödunud juba esmase taotluse esitamise hetkeks

(26.08.2024) ning hiljem saadi ka kaebajalt veel täiendavaid liigiandmeid, mistõttu ei

olnud soovitatud aega taotluse ajakriitilisust arvestades võimalik järgida. Selles osas

on vaidlustatud korralduses kirjeldatud, et 27.09.2024 tähistasid H. B (RKIK), J. J.

(KeA) ja J. B. (KeA) Nursipalu harjutusväljaku alal taotluses toodud ümberistutatavad

palu-karukellade ja ka laialehiste neiuvaipade taimed tokkidega, et taimed oleks hiljem

18(21)

3-24-2900

leitavad. Vastustaja selgitab täiendavalt, et kuivõrd kõnealune sügis oli pehme ja

lumikate puudus, olid taimede maapealsed osad enamjaolt tähistamise ajal leitavad

(kolletunud, kuid äratuntavad), mida kinnitavad ka kaebaja poolt KeA-le edastatud

liigiandmed, millest nähtuvalt palu-karukellasid vaadeldi veel 11.09.2024 ja

23.09.2024. Taimede soovitatust hilisem märgistamine ei tähendanud, et need poleks

olnud leitavad, mis oleks omakorda takistanud taimede ümberasustamist. Seega ei too

palu-karukellade osas ainuüksi eksperdiarvamuses sisalduva soovituse järgimata

jätmine taimede tähistamise aja osas kaasa korralduse õigusvastasust.

12.9.

Korralduse andmisel arvestati sellega, et suvise ümberistutamise võimaluse

puudumisel võis ekspertarvamuse kohaselt palu-karukelli ümber istutada ka

septembris–oktoobris, kui taimede puhkeperiood on juba alanud. Luba anti praegusel

juhul 17.10.2024 ning sellega lubatud tööde teostamise aeg jäi eksperdiarvamuses

soovitatud ajaraami sisse. Sellega seoses on asjakohatu kaebaja väide, justkui oleks

tööde teostamise lühike ajavahemik olnud tingitud soovist takistada kaebajal vaide ja

kaebuse esitamist. Soovides järgida eksperdiarvamuses toodud ajavahemikku, ei

saanuks vastustaja palu-karukellade ümberistutustööde teostamiseks pikemat aega

määrata, arvestades ka Nursipalu harjusvälja laiendamisega seotud ülekaalukat

avalikku huvi. Kaebaja viitab ümber istutamata jäänud palu-karukella isendile, kuid

selles osas saab nõustuda vastustajaga, et ümberasustamise meede ei kohusta kõiki

isendeid ümber istutama. See järeldub nii määruse nr 248 § 5 lg-test 1 ja 3 kui ka LKS

§ 58 lg-st 5. Konkreetses asukohas konkreetse isendi teatud juhul ümberasustamata

jätmine ei väära isendikaitse kui üldreegli kehtivust. LKS § 3 lg 2 alusel hinnatakse

liigi soodsat seisundit mida asurkonna arvukuse põhjal.

13. Laialehise neiuvaiba osas on korralduses märgitud, et tegu on soodsas

seisundis, III kaitsekategooria liikide nimekirja arvatud taimega, mille EELIS-sse

kantud 1737 leiukohast 19 asub Võrumaal ning ka selle taime osas järeldatud, et

ümberasustamine liigi soodsat seisundit ei kahjusta. Korralduses on põhjendatud, et

taime ümberasustamist on Eestis varasemalt tehtud ning tegu ei ole küll otseselt liigile

kasuliku, kuid looduskaitselise võttena siiski arendustegevuste mõju leevendamisel

looduskeskkonnale arvestatava vahendiga. Korralduses on viidatud 2024. a Nordic

Botanical OÜ eksperthinnangule, mis käsitles laialehise neiuvaiba isendite

ümberasustamist seoses Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitusega.

13.1.

Korraldusest nähtuvalt järgis KeA laialehise neiuvaiba isendite

ümberasustamise lubamisel viidatud Nordic Botanical OÜ hinnangus antud soovitusi:

korralduses on seatud tingimuseks, et laialehise neiuvaiba taimed tuleb välja kaevata

võimalikult suure mullapalli või mättaga, kahjustamata nende risoome,

ümberasustamiseks tuleb valida sobiv kasvukoht lähedalasuva metsa all, väljapool

tööde ala, ümberasustamise kohas tuleb kaevata sobiv süvend ja mullapall koos

taimedega paigutada sinna nii, et see sobiks ümbritseva pinnasega ning ei tekiks

vahesid ja sügavuse erinevusi. Vastustaja selgitusel on selliseid võtteid järgitud ka

varasematel laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamistel, millega KeA-l on

kogemus.

13.2.

Korralduses on ka põhjendatud, et taim on korralduse andmise hetkel

puhkeseisundis ja tema käesoleva aasta varred on leitavad ning kuigi kõik väiksemad

vegetatiivsed taimed ei pruugigi olla leitavad, siis suurema mullapalliga ümber

asustades on võimalik enamus isenditest ümber asustada. Korralduse kohaselt valis

täpsed ümberasustamiseks sobivad alad välja KeA pärast kohapealsete oludega

tutvumist.

19(21)

3-24-2900

13.3.

Lisaks on vastustaja välja toonud, et kuna tegemist on laialt levinud liigiga, on

KeA varasemas praktikas möönnud ka seda, et üksikute laialehise neiuvaiba taimede

ümberasustamine ei olegi mõistlik ega vajalik ning liigi kasvukohas planeeritud

tegevustega võib alustada ümberasustamist teostamata (vt nt dtl 239-240).

13.4.

Seega ei nähtu, et laialehise neiuvaiba ümberasustamiseks uue

eksperdiarvamuse tellimata jätmine saaks praegusel juhul olla etteheidetav ja kujutada

endast sellist menetlusviga, mis oleks kaasa toonud õigusvastase otsuse tegemise, sh

liigi soodsa seisundi kahjustamise. Ka korralduses on põhjendatud, et eksperthinnangu

tellimine ei olnud vajalik, kuna selle liigi ümberasustamiseks on varasemalt

eksperthinnanguid tehtud ja kogemus tingimuste seadmiseks on KeA-l olemas.

Korralduses on põhjendatud, et kuna Nursipalu harjutusväljal asub oluliselt suurem

laialehise neiuvaiba populatsioon kui ümberasustamiseks taotlus on esitatud, ei ohusta

mõningate isendite ümberasustamata jätmine ei Nursipalu ega Eesti laialehise

neiuvaiba populatsiooni negatiivselt. Liigi soodsa seisundi säilimist ei ole iseenesest

kahtluse alla seadnud ka kaebaja.

14. Kaebuse etteheide ümberistutamise käigus sihtala asukoha muutmisest seondub

korralduse täimisega, mis ei mõjuta eraldiseisvalt korralduse õiguspärasust. Selles osas

on vastustaja siiski asjakohaselt põhjendanud, et korraldus ei kohustanud isendite

ümberasustamisel järgima ettenähtud sihtalasid, vaid andis võimaluse KeA-ga

kooskõlastatult ka tingimustes muudatusi teha. Vastustaja selgitab, et praegusel juhul

istutati palu-karukella taimed algsest ümberistutamise sihtalast üle metsatee põhja

poole, u 12–22 m kaugusele. Tegu oli KeA spetsialisti hinnangul samuti palu-

karukellade kasvukohaks sobiva asukohaga, mille läheduses 10 m raadiuses juba

kasvasid palu-karukellad; alal oli lisaks võimalik kopaga puude vahel liikuda ning

ühtlasi asus see ala Eesti ühe esinduslikema (sh Võrumaa kõige esinduslikuma)

looduslähedase asurkonna ja kasvukohaga palu-karukellade kasvukohas

(KLO9337933). Seega kuigi ümberasustamise asukohta muudeti, valiti asukoht

eksperdi soovitatule lähedal ja sarnaste kasvukohatingimustega ning KeA spetsialistiga

kooskõlastatult. Eksperdi järelevalve osas oli korralduses seatud nõue, et kavandatud

kaitsealuste liikide ümberasustamine peab toimuma KeA spetsialisti või KeA

aktsepteeritud spetsialisti (botaaniku või looduskaitsebioloogi) vahetu ja pideva

juhtimise ja järelevalve all. Nagu vastustaja märgib, on KeA-s töötavate

liigikaitsespetsialistide ja looduskaitsebioloogide pädevust eksperdina tunnustatud ka

kohtupraktikas (TlnHKo 26.05.2015 nr 3-14-50857, p 61.3; TlnHKo 30.04.2019 nr 3-

18-1611, p 34).

15. Kaebaja heidab ette, et ümberasustamise rakendamisel ei ole kaalutud

alternatiive. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks anti korraldusest nähtuvalt

ümberasustamiseks luba vaid nende palu-karukellade ja laialehiste neiuvaipade

isendite osas, mis oleksid juba alustatud või kohe algavate tööde tõttu muidu hävinud.

Vastustaja ei andnud luba eksperdiarvamuses nimetatud punkti Pp71 kasvukoha palu-

karukella ümberasustamiseks, kuna see ei asunud otseselt teetööde- või

raadamisaladel. Teiseks on vastustaja selgitanud, et ümberasustamine on liigikaitse

meetmete seas erandlik isendikaitsevõte, mida rakendatakse juhul, kui konkreetses

kasvukohas ei ole mingi põhjendatud ja kaaluka huvi tõttu liigi kaitse tagamine

võimalik. Seega on ümberasustamise kui liigikaitse meetme rakendamisel KeA-l

kaalutlusruum, mida LKS § 58 lg-st 5 tulenevalt võib ahendada eelkõige hinnang

ümberasustamise mõju kohta konkreetse kaitsealuse liigi seisundile. Ka palu-

karukellade eksperthinnangus on viidatud, et teatud olukordades on taimede

ümberasustamine hädavajalik veel suurema kahju, isendite hävimise, ärahoidmiseks,

20(21)

3-24-2900

sh nt kui oma algses looduslikus kasvukohas oleksid taimed ehitustegevuse tõttu

ilmselt hukkunud (lk 9, 10). Praegusel juhul on vaidlusaluses korralduses

ümberasustamise mõju palu-karukella ja laialehise neiuvaiba seisundile käsitletud ning

leitud, et populatsiooni osa ümberasustamine liikide soodsat seisundit ei kahjusta.

Nagu vastutaja põhjendab, on korralduses ka selgitatud, millisest arendustegevusest

ning ülekaalukast avalikust huvist on ümberasustamine ajendatud. Viimaks on

korralduses esile toodud, et pädev asutus ehk Kliimaministeerium ei pidanud

korralduses käsitletud leiukohtade kaitseks kaitseala moodustamist põhjendatuks ning

tagastas Meie Nursipalu MTÜ vastava ettepaneku.

16. Kohtule ei nähtu neil asjaoludel, millised reaalsed ja liigikaitse seisukohast

tõhusamad alternatiivid ümberasustamisele kõnealuses olukorras kaalumata jäid.

Pigem saab nõustuda vastustaja seisukohaga, et ka siis, kui taimed oleks jäänud ümber

istutamata, ei saaks kindel olla, et nad oleks oluliselt muutunud kasvukohas püsima

jäänud, seda isegi juhul, kui suurekaliibriliste relvade kasutamise lubamine viibib või

mets haldusasja nr 3-24-820 lõpplahendusena tagasi istutatakse, sest raadatud aladel

on olulised pinnasehäiringud juba toimunud ning tingimuste taastumine (puude

kasvamine) võtab palju aega. Seda kinnitab ka palu-karukella eksperthinnangus mitme

kõne all olnud leiukoha osas välja toodud järsk valgustingimuste muutus, mille osas on

leitud, et juba teostatud raadamised on muutnud vastavad kasvukohad karukella jaoks

edaspidi ilmselt liiga kuivaks ja päikeseliseks.

17. Seoses konkreetselt kasvukohtade kaitse alla võtmise ettepanekuga on

vastustaja selgitanud, et otsustas ümberasustamist lubada üksnes pärast seda, kui

kliimaminister oli 15.10.2024 kaebajale teatanud, et ala kaitse alla võtmise ettepaneku

edasine menetlus ei ole otstarbekas, ning ettepaneku tagastanud (dtl 322-323). Seega ei

lahendatud RKIK taotlust ennatlikult. Nende leiukohtade osas, millest korralduse

alusel isendid ümber asustati, vastustajale teadaolevalt ühtegi kaitse alla võtmise

menetlust käimas ei olnud, kuivõrd vastav ettepanek oli kaebajale tagastatud.

18. Neil põhjustel leiab kohus, et KeA antud luba kaitsealuste taimeliikide

ümberasustamiseks korralduses sätestatud tingimustel ja ajal oli korralduse tegemise

aja seisuga õiguspärane ning selle õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude kandmise kohta kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

21(21)