2-25-12867/20 AI generated

2-25-12867/20 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-12867/20

Court / Authority Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Jurisdiction

Estonia (EE)

Decision Date 2025-11-25

Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Lahutada YY (isikukood XXX) ja XX (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud Tagastada YY-le pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust (50 eurot) XX

Legislator headnote

AI generated

2-25-12867/20 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Lahutada YY (isikukood XXX) ja XX (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud Tagastada YY-le pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust (50 eurot) XX

Keywords

AI generated

relocation of child residence medical needs of child adjustment of child support modification of parental custody abandoned child deprivation of parental custody

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on S K hagi Y K vastu abielulahutuse, lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes.

J. S. (hageja) esitas 23. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagi J. S. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16. veebruaril 2004 Tartus. Hageja soovib abielu lahutamist, sest poolte abielulised suhted on olnud puudulikud juba pikemat aega. Poolte abielulised suhted on juba enam kui kaks aastat katkenud. Hageja kolis eraldi üüripinnale elama ja kostja koos lastega elab poolte ühisvaraks olevas elamus. Kostja ei nõustunud abielu lahutama perekonnaseisuametis.

M. K. (hageja) esitas 18. juulil 2022 Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Hageja soovib kohtus abielu lahutamist, kuna abielulised suhted on lõppenud. Kostja lahkus kodust XXX. aasta sügisel, kuid ei ole nõus abielu lahutamisega perekonnaseisuametis.

märts 2014.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-14-9562 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 25.03.2014

hageja nõue ja selle põhjendus Hageja palub abielu lahutada.

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-12867

Tsiviilasi

YY hagi XX vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja YY (isikukood XXX)

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

25. novembri 2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada YY (isikukood XXX) ja XX (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud

xx. x xxx ja mille kohta on koostatud abieluakt nr.

3. XX nimeks saab pärast otsuse jõustumist XF.

4. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

6. Tagastada YY-le pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust (50 eurot) XX

arvelduskontole nr x.

7. Asendada käeoleva otsuse avaldamisel menetlusosaliste nimed initsiaalidega. Mitte

avaldada menetlusosaliste isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

8. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õiguse

kasutamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus

jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. YY (hageja) esitas 7. augustil 2025 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Harju Maakohus saatis asja alluvusel Pärnu Maakohtule. Kohus võttis 5.

novembri 2025 määrusega hagi menetlusse ja määras selle arutamise istungil.

1(2)

Abielu lahutamiseks esitatud hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Pooltel on ühine alaealine laps, kes

elab kostjaga.

2. Asjas 25. novembril 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja

kinnitas, et abielu on lõppenud ja ta soovib samuti lahutada. Kostja palub taastada oma endise

perenime F. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu,

apellatsioonikorras vaidlustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled

abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib

abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1

järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted

on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta.

5. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti

rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt xx. x xxxx. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted

lõppesid ja pooltel pereelu puudub. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema

poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu

lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.

6. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse

abielulahutuse registreerimisel muuhulgas abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib

taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud

perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovib võtta pärast abielu

lahutamist tagasi varem kantud nime F. Seega saab kostja nimeks XF.

7. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagilt riigilõivu 100 eurot

(riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50

eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada tema poolt taotletud arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik

2(2)