Legislator Case Law & Legislation
2-25-4747/22 AI generated

2-25-4747/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-4747/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja D. S.’i ja kostja A. V. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel Pooled lepivad kokku lõpetada aadressil XXX asuva korteriomandi (registriosa nr

Legislator headnote

AI generated

2-25-4747/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja D. S.’i ja kostja A. V. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel Pooled lepivad kokku lõpetada aadressil XXX asuva korteriomandi (registriosa nr

Keywords

AI generated
arbitration clause amicable settlement withdrawal following settlement vertical or horizontal agreement revocation of the composition agreement action for hotchpot
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-25-4747

D. S. hagi A. V. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: D. S. (isikukood XXX)

Hageja lepingulised esindajad: D. L. (e-post XXX), V.

K. Kostja: A. V. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: E. C. (e-post XXX)

Menetluse liik

Istung 25.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja D. S.’i ja kostja A. V. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1. Pooled lepivad kokku lõpetada aadressil XXX asuva korteriomandi (registriosa nr

XXX) kaasomand korteriomandi müügiga järgmiselt:

1.1.1. kostja tegeleb korteriomandi müügiga kuni 31.03.2026. Kostja kooskõlastab

hagejaga müügihinna. Kostjal on õigus kaasata korteriomandi müümise protsessi

maakler ja sellisel juhul kannab kostja sellega seotud kulud;

1.1.2. juhul, kui p-s 1.1.1 nimetatud tähtaja jooksul ei ole õnnestunud korteriomandit

müüa, siis müüakse korteriomand avalikul enampakkumisel. Enampakkumise

korraldab kohtutäitur täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.

1.2. Avaliku enampakkumise tulem jaotatakse järgmiselt:

1.2.1. esmajärjekorras tasutakse täituri tasu ja täitekulud;

1.2.2. järgmisena tasutakse AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr 08-017125-EV

tulenev nõude jääk;

1.2.3. pärast p-des 1.2.1 ja 1.2.2 nimetatud kohustuste täitmist jaotatakse tulem vastavalt

hageja ja kostja mõtteliste osade suurusele.

1.3. Kostja kohustub tasuma alates 01.11.2025 kuni korteriomandi võõrandamiseni

tekkivad korteriomandiga seotud kulud, sh laenulepingu osamaksed ja kõrvalkulud.

Kostja loobub alates 01.11.2025 kuni korteriomandi võõrandamiseni tekkivate kulude

tagasinõudmise õigusest hageja vastu.

1.4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-4747.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

4. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot,

tasudes selle hageja D. S.’i arveldusarvele nr EEXXX.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

D. S. esitas 26.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse A. V. vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes. Pooled leppisid 25.11.2025 kohtuistungil kokku kompromissi sõlmimises ja esitasid

kohtule kompromisslepingu.

Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus selgitab, et kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja

menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi

ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus

tsiviilasjas lõpetamisele.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad

pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Võimalikud muud menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud

riigilõivu summas 420 eurot ning kompromisslepingus palunud tagastada pool hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot hageja arveldusarvele nr EEXXX. Seega kuulub

hageja avalduse alusel tagastamisele 210 eurot määruse hageja arveldusarvele.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule

avaldanud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Arvestades

eeltoodut on määruskaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 661 lõike 4 alusel kolm päeva alates

määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik