Legislator Case Law & Legislation
2-25-108151/7 AI generated

2-25-108151/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-108151/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt K.R’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 472 (nelisada Jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda ning välja

Legislator headnote

AI generated

2-25-108151/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt K.R’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 472 (nelisada Jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda ning välja

Keywords

AI generated
missing case documents unpaid cost advance banking documents fraudulent concealment of defects notification of address change notice of defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-108151

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 25. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-108151

Tsiviilasi

Hagi hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K.R vastu võla

nõudes

871.81 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-

post: XXX);

Kostja: K.R (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: xxxx,

e-post: XXX, XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 25. november 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K.R’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 472 (nelisada

seitsekümmend kaks) eurot ja 39 senti (sh järelmaksulepingust nr xxxx tulenev

põhinõue summas 448.87 eurot ja seadusjärgne intress summas 23.52 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata põhinõude 116.39 eurot, intressi 46.48 eurot,

sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72.20 eurot ning viivise

alates 27.06.2025 kuni põhinõude summas 565.26 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 22% aastas osas.

4. Jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt K.R’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku

summas 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot ja 05 senti ja (so 54%

riigilõivust 245 eurot, õigusabikuludest 442.50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

kulust 20 eurot).

1 (9)

2-25-108151

5. Välja mõista kostjalt K.R’lt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (382.05 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 140 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 729,68 euro saamiseks. Kohus tegi 19.03.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressil XXX ja XXX kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 26.05.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

3. Viru Maakohtu 26.05.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)

hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5)

kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate

dokumentide esitamiseks või üksnes põhivõlgnevuse väljamõistmise nõude esitamise kaalumiseks,

14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

4. 26. juunil 2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse K.R vastu

põhivõlgnevuse 565.26 eurot, intressi 70 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, viivise 72.20 eurot ja

edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance (edaspidi märgitud kui

esialgne võlausaldaja) ja K.R (edaspidi kui kostja) sõlmisid 18.01.2024 järelmaksulepingu nr xxxx

(edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule

soetas kostja kauba maksumusega 627.88 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, s.o

hiljemalt 19.11.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, s.o 20.08.2024, 20.09.2024 ja 20.10.2024. 26.11.2024. a saatis esialgne

2 (9)

2-25-108151

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 19.11.2024.

5. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 627.88 eurot. Kostja kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.02.2024 – 20.01.2027. Kostjalt on

toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 62.62 eurot, seega on tasumata põhiosa summas

565.26 eurot.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu

põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 22% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 7. osamaksest, s.o

20.08.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024 summas 70 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal

intressivõlgnevus summas 70 eurot.

7. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa

40 eurot kujunemine: 16.01.2025. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 04.02.2025. a teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot; 25.02.2025. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

8. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 565.26 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates, s.o 27.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.06.2025

lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 22% aastas, s.o 0,06% päevas. Hageja nõuab viivist

summas 72.20 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

27.06.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 22% aastas.

9. VÕS §-s 403 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes

VÕS § 403 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49

ja § 50 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8

puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt

teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima

läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale

ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist

lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018

kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada

teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada

asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus

järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise

käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist

asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija

kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid

3 (9)

2-25-108151

seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda

kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale

ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud

hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole

suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab

krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma

isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate

tagajärgede eest. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Seega on hageja tõendanud, et

on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja

majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

10. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 565.26 eurot, intressi 70 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, viivise

72.20 eurot ja viivise alates 27.06.2025 kuni põhinõude summas 565,26 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 22% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas

687.50 eurot, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 442.50 eurot ning viivis väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

12. Viru Maakohus võttis 27.06.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Varasemas menetluses on XXX, Sillamäe korteriomanik

kinnitanud, et võlgnik ei xxxx korteriomanik ei osanud öelda kes antud aadressil elab. Kohus saatis

10.04.2025 dokumendid aadressile XXX 36 - 20, XXX. Kiri tagastati kohtule märkega ümbrikul

„ei ela sellel aadressil“. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on

Teabehaldusteenistuse referent vastanud 20.05.2025, et K.R ei ole kriminaalhoolduses arvel. Kohus

saatis hagimenetluses menetlusdokumendid e-posti aadressil XXX ja XXX, kuid kättesaamise

kinnitus puudub. Aadressile xxxx saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei viibinud

kohal“. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 09.04.2025, et Politsei- ja Piirivalveameti andmetel K.R

viimane teada olev aadress on XXX-i (seisuga 09.07.2019), ning viimane teada olev kontakt

telefon on XXX (seisuga 21.02.2020) ja XXX (seisuga 13.01.2024). Seega toimetas kohus

4 (9)

2-25-108151

kohtudokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, dokumendid on

loetud kätte toimetatuks 01.11.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus

hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata,

hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

14. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

16. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 18.01.2024 järelmaksulepingu nr xxxx summale 627.88

eurot, intressimääraga 22% aastas, krediidi kulukuse määr 43.83%, tagasimaksed iga kuu 20.

kuupäevaks, tagasimaksete arv 36, osamakse suurus 29.15 eurot, lepingutasu 0 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingu alusel kasutas kostja laenu kokku 627.88 eurot.

4) Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 179.01 eurot, millest on loetud põhiosa katteks

62.62 eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates augustist 2024. a, seda vähemalt kolme,

augusti, septembri ja oktoobri osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 05.11.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 26.11.2024 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 26.11.2024.

17. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

5 (9)

2-25-108151

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

6 (9)

2-25-108151

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohus

märgib, et seadus küll ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi). Võimalike maksehäirete senine puudumine avalike allikate andmete

põhjal ei saa tähendada seda, et krediidivõtjal ei oleks laenu võtmise hetkel võimalikku finantsilist

riskikäitumist. Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud

kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

21. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodil intressimäär alates 18.01.2024 kuni 30.06.2024 4.50% aastas ja 01.07.2024 kuni

26.11.2024 4.25% aastas.

23. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 627.88 eurot. Tagasimakseid on tehtud

kogusummas 179.01 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 26.11.2024 ning

nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale

põhivõlgnevusest tasumata järelikult hagiavalduse kohaselt 565.22 eurot. Seadusjärgne intress

(alates 19.01.2024 ehk krediidi kasutusele võtmisele järgnevast päevast) kuni lepingu

ülesütlemiseni 26.11.2024 on summas 23.52 eurot. Eeltoodu kohaselt tuleb kostjalt peale

ümberarvestusi VÕS § 415 lg 2 kohaselt välja mõista põhivõlgnevus 448.87 eurot ja seadusjärgne

intress summas 23.52 eurot.

24. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

7 (9)

2-25-108151

saanud maksetega viivitusse sattuda. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 448.47 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

25. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja

vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja

hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka

sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 40

euro väljamõistmiseks.

26. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 448.87 eurot ja seadusjärgne intress summas 23.52 eurot, kokku 472.39 eurot. Ülejäänud

nõuded tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 54% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 54%

kostja ja 46% hageja kanda.

28. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 245 eurot ja

õigusabikulud 442.50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,

p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2.5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab

hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei

lisandu. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 17.03.2025

summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 26.06.2025 summas 180 eurot. Menetluskulud kokku

on seega summas 687.50 eurot, s.h riigilõiv 245 eurot, õigusabikulud 442.50 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 54% 687.50 eurost, so 382.05 eurot.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8 (9)

2-25-108151

30. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

9 (9)