2-20-17277/100 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

H.O kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-17277

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: H.O (ik XXX; elukoht XXX

XXX-i ; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553; e-post

XXX)

2. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX)

3. Multitude Bank p.l.c (rg-kood C56251; e-post

XXX)

4. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

5. Monefit Estonia OÜ (rg-kood 12449415; e-post

XXX)

6. IPF Digital AS (rg-kood 11034137; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.O (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded H.O vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada H.O kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada

H.O

usaldusisiku kohustustest

H.O

kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade H.O

kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest

keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 25.01.2021 määrusega kuulutas kohus välja H.O pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 25.08.2021 kohtumäärusega (jõustus

11.09.2021) lõpetati H.O pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses

määrati usaldusisikuks H.O ise. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule

aruandeid igal aastal 15. veebruaril ja 15. augustil ning tegema võlausaldajate

väljamakseid igal aastal 5. augustil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 15 554,09 eurot (II rahuldamisjärgu

nõuded).

2. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded 04.03.2022, 09.09.2022, 05.05.2023, 05.09.2023,

10.02.2024, 09.09.2024, 21.05.2025 ning 17.10.2025.

3. Võlgnik töötas kogu menetluse kestel ettevõttes M. O. . Võlgniku sissetulekuks menetluse

kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, kohustusliku pensionisamba

väljamakse, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik on menetluse kestel

teinud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks väljamakseid kogusummas 1543,45 eurot.

4. Võlgnik esitas 09.09.2024 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest

vabastamiseks. 24.10.2024 määrusega jätkas kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust.

5. Võlgnik esitas 17.10.2025 kohtule lõpparuande ja taotluse menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

7. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(11.09.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 193³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.

2/5

8. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

H.O ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt töötas võlgnik kogu menetluse kestel osalise

koormusega ettevõttes M. O. . Riigikohus on toonud välja, et üldjuhul on pankrotivõlgnik

kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid

tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi

asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas

olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse

ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist,

kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest

vabastamata. Kolleegium märkis, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö

olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid

jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (Riigikohtu

30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696 p 18, 19).

Võlgnik on põhiharidusega isik, kes pankrotimenetluse alguses oli töötu ning alates 2021.

aasta jaanuarist asus tööle osalise koormusega. Võlgniku kohtule esitatud aruannetest

nähtub võlgniku ebapiisav keeleoskus. Võlgnik on kohtule esitatud andmete kohaselt

otsinud tasuvamat terviseseisundile vastavat osalise koormusega tööd, ent seni pole

otsingud olnud tulemuslikud. Võimalikud uue töö pakkumised on olnud ligi kaks korda

madalama töötasuga, kui võlgniku praeguse tööandja poolt pakutav. Antud juhul saab

võlgniku haridustaset ning ebapiisavat keeleoskust arvestades võlgniku osalise

koormusega töötamist senisel töökohal olukorras, kus teised osakoormusega tööd

võimaldavad tööandjad on pakkunud oluliselt väiksemat töötasu, pidada mõjuvaks

põhjuseks, miks võlgnik on jätkanud töötamist senisel töökohal.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

10. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud

võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku

vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,

pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust esitada

kohtule vajalikke andmeid.

11. PankrS § 173 lg 3–6 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis,

kohustusliku pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi.

Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi

saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete

3/5

tegemiseks võlausaldajatele. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud.

Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks väljamakseid

kogusummas 1543,45 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-6 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et

otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus märgib, et kohtule esitatud kontode väljavõtetest nähtuvad võlgniku sagedased

väikestes summades kulutused hasartmängudele. Võlgnik on selgitanud kulutusi sooviga

võita, et võlgadest vabaneda. Võlgniku kulutustest ja saadud võitudest nähtub, et võlgniku

kulutused ületavad püsivalt saadud väikesesummalisi võite ning tegu ei ole olnud

tulutoova tegevusega. Võlgnik on teinud vastavaid tehinguid oma mittearestitava

sissetuleku arvel ning saadud võidud on uuesti hasartmängu liikunud. Kohus juhib

võlgniku tähelepanu asjaolule, et hasartmäng ei ole siiski vahend sissetuleku teenimiseks,

vaid selle kulutamiseks. Samas nähtub võlgniku sissetulekutest, et võidud ei ole

suurendanud tema sissetulekuid sellisel määral, millest oleks tulenenud võlgniku kohustus

teha väljamakseid võlausaldajatele suuremal määral, kui ta seda menetluses teinud on.

Eelnevat arvestades märgib kohus, et asja materjalide põhjal ei ole alust asuda

seisukohale, et hasartmängude mängimise tõttu jäi võlausaldajatele raha välja maksmata

ning nende huvid said kahjustatud.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses ega kahjustanud võlausaldajate huve.

14. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi nelja aasta

jooksul täitnud vastavalt võimalustele ja oma võimetele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus,

et H.O tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

4/5

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud H.O pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka H.O pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

Aruanne on kohtule esitatud 17.10.2025. Kuna kohus lõpetab H.O kohustustest

vabastamise menetluse, tuleb H.O vabastada usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

5/5