2-25-13546/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.november 2025.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Kohtuasja number

2-25-13546

Kohtuasi

X ja Y abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), esindaja Erika Scholler

Kostja Y (isikukood XXX), esindaja Valentin Moto

Kohtuistung toimus

19. novembril 2025. a

RESOLUTSIOON

1. Lahutada Xi (isikukood XXX) ja Y (isikukood XXX) abielu.

2. Taastada Xi varem kantud perekonnanimi S.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud, menetluse käik

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 04.07.2014. Hageja soovib lahutada,

sest hageja ja kostja suhted on pöördumatult lõppenud.

2. Kohus võttis hagi 25.08.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

vastama kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja vastas kohtule 13.11.2025, et tema

soovib abielu jätkumist.

3. Kohus määras abieluasjas kohtuistungi 19.11.2025 ning kohustas pooli isiklikult

istungile ilmuma. Hageja avaldas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde, palus

poolte abielu lahutada ning ei näe võimalust poolte abieluliste suhete taastamiseks.

Kostja soovis kolme kuulist leppimisaega. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata.

Kohtu põhjendused

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67

lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja

on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. PKS § 67 lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks,

välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Abielu

jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Hageja jäi

kohtuistungil hagi juurde, kostja jäi istungil oma seisukoha juurde, et ta ei ole

lahutusega nõus. Kohus proovis istungil pooli lepitada, kuid hageja jäi oma seisukoha

juurde, et kostjal on olnud võimalusi oma käitumist parendada, aga seda teinud ta ei

ole. Kostja sellega nõus ei olnud ning palus abielu lahutamata jätta.

6. Kohtu hinnangul ei ole võimalik abielu jätkata kui üks pool ei tunne selle vastu huvi

ning tal puudub vähimgi soov pingutada selle nimel, et suhteid taastada. Hageja on

kohtuistungitel selgitanud, et tema abikaasa sõitis tahtlikult hagejal üle jala 2024. aasta

sügisel. Selle kohta on algatatud ka kriminaalasi. Pärast seda ei ole kostja hagejale

oma eksimust tunnistanud ega tema ees vabandanud. Kuigi pooled osalesid 10-st

kohtumisest koosneval nõustamisel (ohvriabi poolt suunatud teenus), ei ole kostja oma

tegu kahetsenud. Viimane kohtumine nõustamisteenuse raames leidis aset juunis 2025

ning pärast seda ei ole kostja püüdnud võtta hagejaga ühendust abieluliste suhete

taastamiseks. Kostja ei ole neid hageja avaldatud asjaolusid vaidlustanud, vaid on

leidnud, et soovis anda hagejale nn rahuaega, et hageja ei tunneks kostja poolset

survet. Arvestades hageja valmisoleku puudumist suhete taastamiseks ning kostja

senist käitumist on kohus veendumusel, et kolme kuu pikkune leppimisaeg ei saa tuua

muutust poolte suhetesse. Sellises olukorras on poolte lepitamine võimatu ning neil

põhjustel rahuldab kohus hagi ning lahutab poolte abielu.

7. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal

kantud perekonnanimi. Sama sätte lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib

olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotles hagiavalduses

taastada X varem kantud perekonnanimi S.

9. Rahvastikuregistri andmetel on hageja perekonnanimi alates kostjaga abiellumisest X-

S. Enne seda kandis hageja perekonnanime S. Seetõttu kohus rahuldab hageja taotluse

tema abielu-eelse perekonnanime taastamiseks selliselt, et käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest on hageja perekonnanimi S.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik