1-25-3721/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2025, Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-3721 (23244050887)

Kohtukoosseis

Deniss Minzatov (eesistuja),

Ene Allikas, Gunnar Karindi (rahvakohtunikud)

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Riina Palmi

Kriminaalasi

Aleksandr Tsvetkovi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 - §

25 lg 2 järgi, üldmenetluses

Prokurör

Liina Pikma

Süüdistatav

Aleksandr Tsvetkov isikukood 38104272216,

xxx, xxx, emakeel – xxx keel,

xxx, elukoht xxx,

varem kriminaalkorras karistatud:

-15.08.2018 Viru Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7

järgi vangistusega 4 aastat ja 3 kuud;

- 21.03.2017 Viru Maakohtu otsusega KarS § 118 lg 1 p 7

järgi vangistusega 4 aastat vangistust;

-12.04.2007.a. Viru Maakohtu otsusega KarS § 113 järgi

vangistusega 7 aastat.

Tõkendit ei kohaldatud.

Kaitsja

Ilya Zuev

Istungi toimumise aeg

31.10.2025

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 306; § 309 - 315; § 318; § 319, kohus

otsustas:

Tunnistada Aleksandr Tsvetkov süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle

karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 22.09.2023 kuni 24.09.2023, s.o 3 päeva, arvata karistusaja

hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1-3 alusel pöörata vangistus osaliselt 1 (ühe) aasta ulatuses täitmisele.

KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vangLe ta peab

karistuse reaalse osa kandmiseks ilmuma.

Vangistuse reaalse osa kandmise algus on alates Aleksandr Tsvetkovi ilmumisest

kinnipidamiskohta karistuse kandmisele.

Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada Aleksandr Tsvetkovi suhtes sundtoomine karistuse

kandmiseks kinnipidamiskohta.

Karistuse ülejäänud osas, s.o 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse)

päeva vangistust, mitte pöörata täitmisele, kui Aleksandr Tsvetkov ei pane 4-(nelja)-aastase

katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohustada Aleksandr Tsvetkov järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja l g 2 p 2 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all:

- Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx.

- Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele.

- Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

- Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.

- Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

- Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

- Mitte tarvitama alkoholi.

Katseaja algus 25.11.2025.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu

määramiseks summas 989,52 eurot, sh tasu 798 eurot ja käibemaks 191,52 eurot.

Välja mõista Aleksandr Tsvetkovilt riigituludesse menetluskulud:

2215 eurot sundraha,

535,68 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses,

989,52 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses,

155 eurot ekspertiisikulud.

Kokku 3895,20 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004,

Swedbank nr E522200221013264447,

Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300,

LHV Pank nr EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700034145

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

DVD-plaadid, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioon Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30

päeva jooksul. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

Aleksandr Tsvetkovi süüdistatakse selles, et ta 22.09.2023 kell 21.58 aadressil xxx, Ida-

Virumaal asuvas ühiselamu koridoris R Miga tekkinud konflikti käigus lõi parema käe rusikaga

R Mi vastu nägu lõua piirkonda, mille tagajärjel kukkus R M põrandale ja jäi selili asendis

lamama. Seejärel lõi Aleksandr Tsvetkov R Mi parema jala kannaga ülevalt alla enda parema

jala kannaga ülevalt alla liigutustega seitsmel ja jalaga ühel korral R Mile vastu nägu ning ühel

korral parema jalaga roiete piirkonda vasakule, seejärel uuesti parema jalaga vastu pead, mille

järel jäi R M teadvuseta lamama koridori põrandale.

Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 24E-AOI00160-01 tekitas Aleksandr Tsvetkov oma

tegevusega R Mile parempoolse alalõualuu nihkega killunenud liigesesisese murru, vasaku IX-

XI roide nihketa murru ja verevalumi soolekinnistis. Arvestades kannatanule tekitatud

tervisekahjustuse laadi, tekkemehhanismi ja paiknemist tuleb Aleksandr Tsvetkovi tegevust

käsitleda teise inimese tervisekahjustuste tekitamise katsena, kui sellega kaasneb oht elule.

Oma teoga pani Aleksandr Tsvetkov toime KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo – s.o tervisekahjustuse tekitamise katse, kui sellega kaasneb oht elule.

Poolte seisukohad

Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde.

Esimese löögi tegi kannatanu süüdistatavale, selle vastu lõi süüdistatav kannatanut, mille

tulemuseks kannatanu kukub maha ja süüdistatav jätkab peksmist, lööb seitse korda jalaga

ülevalt alla. Kannatanu ennast kaitsta ei proovi, vastu ka ei hakka, pärast lööke jääb põrandale

teadvuseta lamama. Mõne minuti möödudes süüdistatav hakkab kannatanut lohistama kättpidi

samasse kohta, kust ta tuli. Ekspertiis tegi kindlaks kehavigastuste tekkemehhanismi. Ekspert

ütles, et tegemist ei olnud eluohtlikke tervisekahjustustega, kuid videosalvestise järgi ja

arvestades tervisekahjustuse tekitamise laadi, et enamus lööke oli tehtud pähe, kus asub elutähtis

organ aju, kvalifitseeriti raske tervisekahjustuse tekitamise katsena.

Me ei tea, mis oli konflikti põhjuseks, asjaosaliste sisulised ütlused puuduvad. Ka tunnistaja K

ütlused ei anna palju juurde, sest ta nägi kõike läbi video, konflikti algust nägi pärast

videosalvestisest. Salvestisest on näha, et kannatanu suundub teisse elamublokki. Süüdistatav

takistab kannatanut ja suunab ta tagasi sinna, kust kannatanu tuli. Sellest tekib nende vahel

sõnelus. Võimalik, et enne füüsilist konflikti oli suusõnaline konflikt. Süüdistatav suunab

kannatanut sõnadega aga ka käega, suunas, kust ta tuli. Võimalik, et kannatanu soovis, et tema

liikumisvabadust ei piirataks ning et süüdistatav ei takistaks minna sinna kuhu ta soovib lõi

süüdistatavat rusikaga ehk esimesena lõi. Kannatanu tegutses oma õiguste kaitseks ehk

hädaseisundis, sest üks hoop näkku, et kõrvaldada liikumistakistus ja kaitsta

liikumispõhivabadus ületab mõõduka valu põhjustavat lööki. Videost on näha kuidas vastuseks

süüdistatav hakkab kannatanut läbi peksma. Kuna kannatanu tegutses hädaabiseisundis, siis

edaspidiseks füüsilise vägivalla kasutamiseks ei olnud alust. Koosseis on tõendatud salvestisega,

kaudselt ka tunnistajate ütlustega. Puudub õigusvastasust välistav asjaolu. Kuriteo pani toime

otsese tahtlusega, tegemist oli jalalöökidega ülevalt alla pähe, kus asub elutähtis organ – aju.

Tegu jäi katsestaadiumi, sest tegemist ei ole eluohtlikke tervisekahjustustega. Tegu jäi lõpuni

viimata kuna kannatanu ei osutanud mingit vastupanu ja oli juba meelemärkusteta kui

süüdistatav lõpetas löömist. Tegu on lõpuleviidud katsega. Teopilti vaadates ka keskmisele

kõrvalseisjale arusaadav, et kehavigastused võivad olla eluohtlikud. Kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ei ole. Teo toimepanemise ajal süüdistataval oli neli kehtivat karistust,

neist kaks raskete isikuvastaste kuritegude eest.

Ei nõustu kaitsjaga, et kui isik oli alkoholijoobes, siis ta justkui ei saanud tegutseda otsese

tahtlusega. Alkoholijoobe ei välista tegutsemist tahtluse vormis. Kohtupraktikas on kinnistunud,

et välise teopildi järgi saame anda hinnangut subjektiivsele küljele. Ei nõustu ka sellega, et

löögid ei olnud tehtud elutähtsate organite piirkonda. Salvestiselt on näha, et kannatanu kukkus

maha peale seda kui süüdistatav teda näkku lõi ja enne seda kui süüdistatav hakkab teda jalaga

lööma ei ürita kannatanu üles tõusta või ennast kaitsta. Ei olnud mingit märku, et ta sooviks

konflikti kuidagimoodi jätkata. Kui mingil põhjusel kohus peaks nõustuma kaitsja pakutud

kvalifikatsiooniga, siis ei ole nõus, et isikut saab mõjutada tingimusliku karistusega. Isik on

varem karistatud vanglakaristusega, seda korduvalt ja puudub veendumus, et teda suudab

mõjutada tingimisi karistusega.

Prokurör palus mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

Süüdistatav selgitas, et ei mäleta seda hetke, kuid ei soovinud tekitada raskeid kehavigastusi. Ei

mäleta, kas olen kasutanud füüsilist vägivalda või mitte… Kahetsen seda, mida tegin, kaamerast

on näha, et olin mina, ei kavatsenud raskeid vigastusi tekitada, häbi oma käitumise pärast, 1 a ja

8 kuud ei joo enam, hooldan teist isikut, elan seaduskuulekalt.

Kaitsja leidis, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena. Nii

kannatanu kui süüdistatav ei mäleta sündmust, kuna mõlemad olid tugevas alkoholijoobes…

Eksperdi järelduste järgi vigastused ei ole eluohtlikud. Puudus oht elule. Vigastused ei tekkinud

eluohtliku mehhanismi kaudu, vaid nüri jõu toimel (nt rusika- või jalalöögist)… Süüdistatav ei

mäleta midagi alkoholijoobe tõttu ning sellises seisundis ei saa rääkida teadlikust tahtlusest

tekitada eluohtlik tervisekahjustus. Käitumine oli impulsiivne ja seotud vastastikuse konfliktiga,

mitte sihiliku ründega. Löögid olid suunatud peamiselt näo, rindkere ja mitmesse kehapunkti,

mitte ainult ühte piirkonda ega pea ülaossa ega elutähtsatesse organitesse. Lööke oli piiratud

arv ning need toimusid kiiresti tekkinud konflikti käigus. Alkoholijoobe ja emotsionaalne olukord

vähendasid Tsvetkovi teadlikkust ning välistavad otsese tahtluse olemasolu. Puuduvad tõendid,

et süüdistatav jätkas vägivalla kasutamist pärast kannatanu kukkumist või teadvuse kaotust.

Tegu tuleb kvalifitseerida § 121 lg 2 p 1 järgi või muu kergema koosseisu järgi, sest

tervisekahjustus kestis vähem kui 4 nädalat. Isik oli alkoholijoobes. Süüdistatav tunnistab

vägivalla kasutamist. Eksperdiarvamuse järgi kehavigastused ei ole eluohtlikud. Oli juhuslik

konflikt kahe joobes isiku vahel, mille käigus tekitatud kehavigastused ei olnud eluohtlikud.

Kui Tsvetkovil oleks plaan isikut tappa või tekitada rasked kehavigastused, siis tal oli selleks

võimalus, viia see lõpuni, keegi pole seda takistanud. Videost on näha, et mingi hetk ta lõpetab

oma tegevuse ja lihtsalt ootab. Keegi ei ole tema käitumist takistanud.

UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT

Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle ehk et 22.09.2023 kella 21.58 ajal, xxx

asuva ühiselamu esimese korruse fuajees toimus konflikt selle ühiselamu elanike R Mi ja

Aleksandr Tsvetkovi vahel, mille käigus alguses R.M lõi ühel korral A.Tsvetkovit rusikaga

näkku, mille järel A.Tsvetkov peksis R.Mi läbi, lüües teda rusikaga vastu nägu lõua piirkonda,

millest M kukkus põrandale. Seejärel lõi Tsvetkov põrandal selili lamavas asendis olnud Mi

parema jalaga ülevalt alla seitsmel korral, veel ühel korral jalaga vastu nägu ning ühel korral

parema jalaga roiete piirkonda vasakule, seejärel uuesti parema jalaga vastu pead, mille järel jäi

R M teadvuseta lamama põrandale.

Kuigi kannatanu R M oli kohtuliku arutamise ajaks juba (antud menetlusega mitteseotud

põhjustel) surnud (II kd tl 1), ka tema kohtueelses menetluses antud ütlused ei anna palju infot

juurde. Ütlustest nähtub vaid, et kannatanu oli alkoholijoobes ja juhtunut ei mäleta:

…21.09.2023 hakkasin alkoholi tarvitama. Alguses jõin õlut. Reedel jätkasin alkoholi tarvitama,

jõin viina naabri juures… Mäletan, et olin päris purjus. Pärast seda ma ei mäleta midagi…

Hetkel viibin haiglas, arstide sõnul tean, et mul on murtud kolm roiet vasakult poolt, lõualuu

murd paremalt poolt, kaks ülemist hammast lõhutud, ajupõrutus. Mul kogu keha valutab ja pea

valutab… (II kd tl 3-4)

Ka süüdistatav A.Tsvetkov keeldus kohtus ütlusi andmas ning prokurör esitas KrMS § 294 alusel

tema kohtueelses menetluses antud ütlused.

24.09.2023 A.Tsvetkovi ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei mäleta ta juhtunut, sest oli

alkoholijoobes:

…Kui ma olen siin (Viru vanglas), siis ma tegin seda. Ma ei mäleta sellest päevast midagi,

seega mul ei ole selle kohta midagi öelda. 22.09.23 R käis minu juures külas päevasel ajal, me

jõime viina. Peale seda R lahkus ja temaga oli kõik korras. Järgmine, mida mäletan, et õues on

pime ja ma olen õues aadressil xxx. Seejärel ma ärkasin juba siin (Viru vanglas). (II kd, tl 66-

67)

12.11.2024 täiendaval ülekuulamisel kinnitas A.Tsvetkov, et:

…Soovin jääda varaasemate ütluste j uurde. Ma ei mäleta kahtlustuses kirjeldatud tegevusi.

Mäletan vaid, et tarvitasime Riga alkoholi ning järgmine hetk mida mäletan on see, et olin

politseijaoskonnas. Käesoleval hetkel me suhtleme Riga ning meil on antud hetkel väga head

suhted. R käib minu juures külas. 2024. a veebruarikuust ei tarvita ma enam alkoholi ja kavatsen

ka tulevikus tarvitamisest loobuda. Riga rääkisime, et mind on kutsutud uurija juurde ning R

palus minu käest uurija numbrit. Ma tean, et R soovib kriminaalmenetluse lõppemist. Me

leppisime temaga omavahel peaaegu koheselt peale juhtumit ära.

Samas kannatanu ja süüdistatava joobes olek ja sellest tingitud mälulüngad ei takista juhtunu

asjaolude väljaselgitamist, sest sündmus sai talletatud turvakaamerale ning videosalvestiselt on

näha kuidas sündmused on arenenud. Videosalvestis sai uuritud 26.02.2025 asitõendi

vaatlusprotokolliga:

…Videosalvestis on mustvalge ning on näha koridori, mille keskel seisab meesterahvas, kellel on

seljas musta värvi t-särk ning jalas halli-musta värvi püksid ja jalatsid, peas on nokamüts ning

kõrvaklapid. Meesterahvas hoiab käes mobiiltelefoni… Meesterahvas on tuvastatud kui

Aleksandr Tsvetkov… Salvestise 00:18 ajal tuleb Aleksandr Tsvetkovi juurde teine

meesteravahas, kellel on seljas musta värvi t-särk ja jalas musta värvi püksid. Meesterahvas on

tuvastatud kui R M. Aleksandr Tsvetkov tõuseb püsti ja toimub üksteise nügimine. Mõlemad

meesterahvad tuiguvad. 00:40-00:50 näitab Aleksandr Rile käega videosalvestise ülemises osas

asuvale uksele ning suunab Ri selle poole liikudes koos temaga. R keerab mitmel korral ümber,

justkui soovides minna vastassuunas. Ajavahemikul 00:55-01:30 sooritab R ühel korral löögi

parema käega vastu Aleksandri pead. Selle peale sooritab Aleksandr Tsvetkov ühel korral löögi

vastu R Mi nägu. Mõlemad meesterahvad jäävad jalule seisma, kuid löögi tagajärjel oli

Aleksandr Tsvetkov taganenud R Mist, seejärel liigub Aleksandr Ri poole ning sooritab uuesti

löögi mõlema käega vastu R Mi pead ning suunab teda endast paremale maha pikali. R M kukub

põrandale selili paremale küljele. Aleksandr Tsvetkov astub Ri pea juurde ning sooritab ülevalt

alla parema jalaga (tallaga) vastu R Mi nägu 4 lööki, mille käigus keerab R M selili ja jääb

põrandale liikumatult lebama. Seejärel kummardab Aleksandr Tsvetkov R Mi pea kohale enda

peaga, vaadates R Mi nägu ja sooritab uuesti ühe korra löögi parema jalaga vastu R Mi nägu.

Aleksandr Tsvetkov kummardab uuesti R Mi kohale vaadates ta nägu ning lööb uuesti ühel

korral parema jalaga (nina otsaga) vastu pead, pealae piirkonda ning veelkord ülevalt alla löögi

parema jalaga (talla osaga) vastu nägu. Seejärel liigub Aleksandr Tsvetkov R Mi keha vasakule

poolele ning sooritab parema jalaga (talla osaga) löögi R Mi roiete piirkonda ning seejärel

uuesti ühe löögi parema jalaga (nina osaga) vastu pead (kuvatõmmis nr 2 ja 3). Seejärel

kummardab Aleksandr Tsvetkov R Mi kohale ja vaatab ta nägu ning viipab parema käega

salvestise ülemises osas asuvale uksele ja seejärel viipab käega teisele poolele. Seejärel

Aleksandr Tsvetkov keerab R Mile külje ning jääb seisma mobiiltelefon käes näoga

valvekaamera suunas (kuvatõmmis nr 4)…

Tsvetkov… võtab üles maas olevad kõrvaklapid… võtab istet R Mi kõrvale põrandale, kes on

selili pikali ja ei liiguta…

Tsvetkov hoiab käes telefoni… hakkab katsuma R.Mi enda vasaku käega rinnakust, vajutades

rinnaku peale, seejärel haarab R.Mi näost ja liigutab seda paremale-vasakule…

Seejärel istub tagasi põrandale ning vaatab enda telefoni. R M ei liiguta…

Aleksandr Tsvetkov istub põrandal ning katsub R Mi nii kehast kui näost, viimane ei liiguta…

… Tõuseb A.Tsvetkov püsti ning võtab R Milt paremast käest kinni ning lohistab R Mi salvestise

ülemises osas asuva ukse poole ja sealt edasi koridori…

(II kd tl 8-15)

Asjaolu, et peale kannatanut ja süüdistatavat keegi kolmas isik/isikud selles sündmuses ei

osalenud, tuleneb ka sündmuskohale saabunud patrullpolitseinikke rinnakaamera salvestistelt,

mida uuriti 26.02.2025 asitõendi vaatlusprotokolliga:

… Kell 22:10:12 sündmuskohale saabus politsei. Patrullpolitseinik ütleb: „Aadressil xxx, Ida-

Virumaa. Mina patrullpolitseinik R L alustan videot. Minuga koos on politseiametnik D G.“

Kell 22:10:17 politseiametnikega hakkab rääkima naisterahvas, kes on menetluse käigus

tuvastatud kui J K:

J: „Koridoris, ta tiris teda enda tuppa“….

Kell 22:10:27 politseiametnik läheb esimesele korrusele ja pöörab paremapoolsesse koridori,

kus on näha põrandal lamava isiku jalad (ekraanitõmmis nr 2-3)… Põrandal on näha lamavat

meesterahvast, kelle seljas on musta värvi T-särk ja püksid, menetluse käigus tuvastatud kui R

M. Ri hoiab käest kinni ja lohistab korteri ruumi meesterahvas, kelle seljas on musta värvi T-

särk ja püksid, kes on menetluse käigus tuvastatud kui Aleksandr Tsvetkov. (ekraanitõmmised 4-

6).

R L ütleb: „…meesterahvas pikali maas. Teine isik, kes võimalik kahtlustatav, kes võis lüüa

antud isikut, üritas tõmmata isikut tuppa.

Kell 22:11:12 R L ja D G osutavad Rile esmaabi ja ootavad kiirabi.

Kell 22:14:31 R L ja D G kummardusid Ri poole…

R L: „R? Kas on kuulda, jah?“

R: „Mm“…

R L: „Mis juhtus?“

R: „Ma ei mäleta“.

Kell 22:19:41 R L: „Isik kes maas vedeles, on kiirabi poolt üle vaadatud ja otsustatud toimetada

EMO-sse, kuna pupilli suurused on erinevad silmadel“…

Kell 22:28:45 kuni 22:34:12 J K näitab politseiametnikele videokaamerate salvestist…

(II kd tl 20-29)

Ehk siis, ka politseinikke rinnakaamerate salvestistelt on näha kuidas süüdistatav tirib kannatanut

tuppa ning kedagi kõrvalist isikut (peale kannatanut ja süüdistatavat), kes võis olla seotud selle

teo toimepanemisega, selle juures ei viibi. See täiendavalt (lisaks ühiselamu turvakaamera

videosalvestisele) tõendab, et kannatanu Mi läbipeksmisega on seotud vaid süüdistatav

Tsvetkov.

Rinnakaamerate salvestised riimuvad ka patrullpolitseiniku – tunnistaja R L kohtus antud

ütlustega:

…22.09.2023 olin patrullis, oli väljakutse xxx aadressile, juhtimiskeskuselt saime väljakutse.

Sisuks oli, et seal toimus kaklus. See oli hilisõhtul, pimeajal. Esimese asjana pidime tuvastama

see koht, kus kõik toimus ja kus isikud olid. Ei mäleta, kas saime seda infot juhtimiskeskuselt või

administraatorilt, kes seal töötab, et mis korrusel isikud on jne. Esialgu tulime keldrikorrusele,

kus asus administraatori tuba ja siis läksime trepist ülesse ja jõudsime fuajeesse esimesele

korrusele. Seal kedagi polnud näha, aga seal vedelesid asjad. Fuajees liikusime otse, siis

paremale, kus olid boksid, kus elavad. Seal oli kaks isikut, üks lamas maas ja teine vedas. Kohe

jooksime nende juurde ja isik, kes teda tassis oli seal juba boksi juures, boksiava sees, ei saanud

aru, kuhu ta teda tassib. Ei täpsustanud, kes selles boksis elab. See, kes tassis oli juba pea boksis

sees. Paariline läks temaga kontakti, et teda eraldada. Oli veel teine patrullekipaaž. Teine mees,

keda tassiti, oli boksi kõrval, kui ei eksi. Nägupidi ei tunne ära, kas süüdistatav oli see kes tassis.

Kohapeal tuvastasime isikut, käisime administraatori juures, küsisime isiku andmed. Mees, kes

oli maas pikali, temalt infot, mis oli toimunud, ei olnud võimalik saada, vestelda ei saanud, kogu

nägu oli verine ja ei olnud kontaktialdis, vastas vaid paar sõna, ei mäleta, mis sõnad need olid.

Teine isik, kes tassis kannatanut – ei mäleta, kas temalt saime infot, aga temal nähtavaid

vigastusi ei olnud. Verd, vigastusi temal – ei mäleta.

Kas oli juttu, mis põhjusel ta seda teist meest lohistas – läksime vaatama videosalvestisi, seal

nägime seda pilti, mis toimus seal, et see isik, kes lamas seal, tuli tüli norima selle teise isikuga

ja nad tõuklesid seal ja see kes lebas maas oli löönud seda teist isikut.

Videosalvestisel heli ei olnud, nad olid nii lähedal kontaktis, tõmblesid. Ei täheldanud, kas

nende vahel oli vestlus…

Politseid kutsus kohale ühiselamu administraator J K. Tema häirekeskusele tehtud telefonikõne

sisu on näha 19.11.2024 asitõendi vaatlusprotokollist:

…Kõne kestvus 4 minutit 12 sekundit…

Tere õhtust… tohib politseid kutsuda

Mis teil juhtus? – Kaklus

Kus toimub kaklus? – Ühiselamus … xx

xxx ja kus täpsemalt? – Fuajees esimesel korrusel

Kes kakleb? – Kaks meest… õigemini üks peksab teist.

… Kas keegi sai kannatada?... – Ta peksis teda jalgadega vastu pead…

Kes te olete? – Administraator… Nad on mõlemad meie omast (ühiselamust). Ja mõlemad on

alkoholijoobes… Tsvetkov Aleksandr ja M R… Aleksandr Tsvetkov on see, kes alustas ja

kannatanu on M R.

Mille pärast toimus kaklus? – Ma ei tea, neil seal midagi omavahel.

Kaklevad siiamaani? – Ei, üks on juba meelemärkuseta pikali. R. Ei liigu absoluutselt…

Te näete seda kaamerate kaudu? – Jah… Ma olen keldrikorrusel, aga nemad on üleval.

… Mis praegu toimub? – Ta üritab teda… meelemärkusele tuua…

(II kd tl 30-32)

Sama pilt nähtub ka J K kohtus antud ütlustest:

…Septembris 2023 töötasin ka ühiselamu administraatorina, oli minu vahetus. …Igal korrusel

on videovalve, nägin, et on mingi liikumine, käib kaklus. See oli 1. korruse fuajees. Kaklus oli M

ja Tsvetkovi vahel. Kakluse algust nägin juba videosalvestiselt. Kui nägin, siis oli see juba

käimas. Kaklus kestis umbes 10 minutit. Kakluse algus – seda alustas M. Salvestise järgi tuli

välja, et Tsvetkov istus fuajees, M läks temast mööda ja midagi nende vahel toimus. Heli

videosalvestise juures ei olnud.

Kas administraatori töökohta oli kosta, kuulda, millest nad räägivad – ei.

Kas on mingi ettekirjutus, mida peab tegema kakluse korral – iga konflikti korral kutsume välja

politseid. Ka seekord kutsuti politsei välja. Politsei tuli üsna kiiresti.

Seal kaitsmist ei olnud, esimesena lõi M, edasi läks rüseluseks, Tsvetkov lõi Mi rusikaga ja too

kukkus maha. Pärast seda M jäi lebama aga Tsvetkov peksis teda edasi. Lõi vastu pead. Alguses

rusikaga, siis jalaga. Kui kannatanu oli pikali olid vaid löögid jalaga.

Kuhu see uks viib, kuhu kannatanu suundus – see on uks koridori, kus on toad, eraldi tiib.

Tsvetkov elab parempoolses tiivas...

Mehed olid alkoholijoobes. Mõlemad. Seda oli näha kehaliigutuste järgi. Nägin kuidas nad

liiguvad kainena, siis on teised liigutused.

Nende vahel varem juba oli konflikte. Need algasid kui kannatanu elukaaslane hakkas käima

Tsvetkovi juures.

Kas oli füüsilisi konflikte – nad üritavad kaamerate all mitte tülitseda. Aga tean, et konflikte neil

oli. Meil on olemas päevik, kuhu kanname juhtumid, mis oli juhtunud.

Millal enne seda oli konflikt nende vahel ei mäleta.

Tol ajal nad tihti olid sellises seisundis, joobeseisundis.

M joobes – vahest on agressiivne, vahest on rahulik… Pigem oli agressiivne, sest elukaaslane on

mitmel korral kutsunud politseid temale. Tsvetkov kuulab alkoholijoobes muusikat. Jääb joobes

rahulikuks.

Pärast seda juhtumit nad jätkasid suhtlemist omavahel, kui M sai haiglast välja.

Nägin juhtunu vaid läbi kaamera. Kohapeale ei läinud. Mina kutsusin politseid välja. Paar

minutit ja politsei tuli kohale. Politsei pidas Tsvetkovit kinni, hakkasid teostama kannatanu

taaselustamist.

Valgustus (fuajees) lülitub sisse liikumisel.

Kas oli midagi, mida ei saanud näha – konflikti algust, mis nende vahel toimus ei näinud ja

kuidas politsei pidas kinni, sest nad pidasid kinni juba koridoris, mis viib tubadesse.

Kiirabi tuli ka kohale. M viidi kiirabiga ära, ta oli teadvuseta.

Iga toa ees on veel pisike koridor ja seal kaameraid ei ole.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et tõendamist on leidnud süüdistuses kirjeldatud tegu, nimelt, et

22.09.2023 kell 21.58 aadressil xxx, Kohtla-Järvel, Ida-Virumaal asuvas ühiselamu koridoris R

Miga tekkinud konflikti käigus süüdistatav Aleksandr Tsvetkov lõi rusikaga Mi vastu nägu, mille

tagajärjel kukkus R M põrandale ja jäi selili asendis lamama. Seejärel lõi Tsvetkov R Mi jala

kannaga ülevalt alla liigutustega seitsmel korral ja peale seda veel jalaga ühel korral R Mile

vastu nägu, samuti ühel korral parema jalaga roiete piirkonda, seejärel uuesti parema jalaga vastu

pead, mille järel jäi R M teadvuseta lamama koridori põrandale.

Vaidlust ei ole ka selle üle, mis laadi ja raskust tervisekahjustused kannatanul tekkinud on. Seda

on teada ka meditsiinilistest dokumentidest ja ekspertiisiaktist:

Patsiendikaardist nr 23-109467 nähtuvalt R M saabus Ida-Viru Keskhaiglale kiirabiga.

Anamnees: 22.09.2023 22:00 kaklus, kaks meest ühiselamus. Kiirabi saabumisel mees oli

teadvuseta, ninast verejooks reageerib valule. Kiirabiautos pt tuli teadvusele, vastab

küsimustele. Kaebused: peavalu, rindkeres, iiveldab... Hiljuti joonud kanget alkoholi.

Diagnoosid: kolju- ja näoluude murd, alalõua murd, kinnine. Roiete, rinnaku ja lülisamba

rinnaosa murd, roiete hulgimurd, kinnine, kõhuõõneelundite vigastus, pankreasevigastus ilma

õõnt avava haavata, muude kõhuõõnesiseste elundite vigastus, rünne kehalise vägivallaga,

alkoholi leid veres, rünne kehalise vägivallaga. (II kd tl 35)

16.05.2024 ekspertiisiakti nr 24E-AOI00160-01 järgi R.Mil esinesid parempoolne alalõualuu

nihkega killunenud liigesesisene murd, vasaku IX-XI roide nihketa murd, verevalum

soolekinnistis. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga

esemega (näiteks rusika ja/või kängitsetud jalaga), võimalik, et ekspertiisimääruses näidatud ajal,

s.o 22.09.2023 kl 22.00 paiku. Tema vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral

põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud

(alalõualuu nihkega murd keskmiselt 30-45 päeva, mitme roide nihketa murd keskmiselt 30-45

päeva.

Ehk siis eluohtlikku tervisekahjustust kannatanul ei ole tekkinud.

Sellega seonduvalt, taandus vaidlus poolte vahel sisult süüdistatava teo kvalifikatsioonile.

Prokurör jäi selle juurde, et arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse laadi,

tekkemehhanismi ja paiknemist tuleb Aleksandr Tsvetkovi tegevust käsitleda teise inimese

tervisekahjustuste tekitamise katsena, kui sellega kaasneb oht elule. Kaitsja aga viitas, et

faktiliselt koosseisulist tagajärge tekkinud ei ole, ka süüdistatava tegudest ei nähtu, et tal oli just

raske tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, mida välistab ka tema tugevas alkoholijoobes olek.

Kohus ei nõustu kaitsja sellise käsitlusega ning leiab, et süüdistatava teod on õigesti

kvalifitseeritud raske tervisekahjustuse tekitamise katsena ning see tuleneb välisest teopildist,

mida on näha ühiselamu turvakaamera videosalvestiselt.

Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel (vt nt

RKKKo 3-1-1-46-15, p 9 ja RKKKo 3-1-1-102-16, p 17). Välisele teopildile saab eluohtliku

tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole

ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe)...

Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada

võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske

tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule). (RKKKo nr 3-1-1-111-16, p 13)

Antud juhul (peale rusikalöökide tegemist – vt salvestise ajal 00:56 ja 00:58) süüdistatav on

kokku 9 korral löönud kannatanut jalaga pähe – alguses jalatallaga liigutusega ülevalt alla – vt

fail nimega „D03_20230922215749“, salvestise aeg 01:01, 01:03; 01:04, 01:06, 01:08, 01:11;

siis horisontaalse (jala)löögiliigutusega – salvestise aeg 01:14; siis jälle ülevalt alla (01:15) vastu

pead, 01:18 vastu rindkere ning 01:20 jälle horisontaalse jalalöögiga pähe, seejuures kõik löögid

on tehtud suure intensiivsusega, sest on näha, kuidas löökidest kannatanu pea vedeleb löögi

suunas ja tagasi. Et siis tegemist ei olnud sugugi mitte kergete löökidega, „nalja tehes“ vms, vaid

kogu jõust tehtud jalalöökidega, mis on sellevõrra ohtlikumad, et kannatanu lebas fuajee

põrandal, mis on kaetud mitte nt pehme vaipkattega, vaid tegemist on kõva pinnaga, kivist

põrandaplaatidega. Ehk siis löökide tegemisel ülevalt alla sai kannatanu pea traumeeritud nii

kokkupuutest jalatallaga (videost on näha, et süüdistatav ei ole palja jalaga või sokkides, vaid

jalas on tal jalanõud – tossud), kui pea tagumise osaga ka vastu kõva põrandaplaati. Ka

horisontaalsed jalalöögid on tehtud kogu jõust (salvestise ajad 01:14 ja 01:20), nii et kannatanu

pea vedeleb löökidest nagu pall. Selliseid lööke tehes juba üldise elukogemuse põhjal võis

süüdistatav pidada kannatanul raske tervisekahjustuse ja eluohtliku kehavigastuse tekkimist, sest,

tõesti, sellistest löökidest võis raskesti kannatada elutähtis organ, nimelt peaaju. Asjaolu, et

selline raske tagajärg jäi saabumata ei tähenda, et see ei olnud süüdistatava tahtlusega hõlmatud.

Ka tema alkoholijoobe ei välista tal sellise tahtluse tekkimist ja selle realiseerimise katset.

Kohus ei nõustu ka kaitsja argumendiga, et miski ei takistanud süüdistataval viia oma tahtlus

lõpule, ja kui see tagajärg jäi faktiliselt saabumata, järelikult tal ei olnudki seda kavatsust. Fuajee

turvakaamera videosalvestiselt on näha, et juba pärast rüselust (salvestise aeg 01:00) kannatanu

kukkus maasse ning ei olnud suuteline jalule tõusta. Kui süüdistatava tahtlus oleks piirdunud

vaid kergemate kehavigastuste tekitamisega ehk kehalise väärkohtlemisega, siis sellega võis ta

juba piirduda. Ometi ei olnud see tema jaoks piisav ning ta jätkas maas lamava kannatanu jalaga

löömist isegi pärast seda, kui kannatanu muutus täiesti liikumisvõimetuks ning ei reageerinud

enam kuidagi süüdistatava jalalöökidele. Seejuures kahel korral süüdistatav peatub, kummardub

kannatanu kohal (vt salvestise ajad 01:09 ja 01:13), aga siis ikka jätkab tema löömist, mis näitab,

et seni tehtud löökidega ei olnud süüdistatav rahul ning pidas vajalikuks oma tahtluse

realiseerimiseks lööma kannatanut veel ja veel. Seetõttu ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et

süüdistatava tahtlusega oli hõlmatud vaid kannatanu kehaline väärkohtlemine. Löökide arv,

iseloom ja intensiivusus (9 tugevat lööki jalaga pähe 20 sekundiga, kahe peatusega, mille järel

jätkas peksmist) ei jäta kahtlust, et süüdistatav teadis, et teostab raske tervisekahjustuse

tekitamise kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda, s.t tegutses otsese tahtlusega KarS §

16 lg 3 mõistes. Kuna temast olenemata põhjusel jäi raske tagajärg saabumata tulebki tegu

kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ehk raske tervisekahjustuse tekitamise

katsena.

Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuigi esimesena lõi süüdistatavat

kannatanu, pärast põrandale kukkumist ei kujutanud ta enam mingit ohtu süüdistatavale (kes aga

jätkas lööma teda jalaga enamasti vastu pead, aga ka vastu keha), mistõttu ei saa rääkida

süüdistatavapoolsest hädakaitsest. Alkoholijoobe ei välista süüd (KarS § 36).

Karistus

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme

kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 4 kuni 12-aastane vangistus. KarS § 25 lg 6 sätestab,

et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. KarS § 60 lg-

te 1-3 järgi kohus võib kergendada isiku karistust. Kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla

üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Kergendatud karistuse

alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.

Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja

laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü vastab keskmisele määrale. Ta

lõi kannatanut rusikaga näkku ning 9 korral jalaga vastu pead ja keha, mille tulemusena tekitas

kannatanule parempoolse alalõualuu nihkega killunenud liigesesisese murru, vasaku IX-XI roide

nihketa murru ja verevalumi soolekinnistis, mis põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse

kestusega rohkem kui 4 nädalat.

Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuigi esimest lööki tegi

kannatanu, kohtu arvates, ei saa pidada seda provotseerivaks õigusvastaseks ründeks, sest

süüdistatav on ise takistanud kannatanul liikumist ja nägi, et see on kannatanule vastu meelt, ta

on ärritunud ja ikka otsib võimalusi temast mööda minna, et jõuda soovitud kohta, mida

süüdistatav aga tal ikka ei lubanud. Seetõttu kannatanu löök võis küll süüdistatavat ärritada ning

läbi selle vallandada sellele järgnenud süüdistatavapoolsete löökide jada, kuid üllatavaks seda

(kanntanu lööki) pidada ning provokatsiooniks seda nimetada ei saa, sest vastav hoiak kannatanu

suhtes oli süüdistataval juba enne seda, mis väljendus ka selles, et ta ei lasknud kannatanul läbi

minna ja lükkas teda vastupidises suunas.

Seejuures kohus ei nõustu prokuröriga selles, et kannatanu löök oli õiguspärane, sest ta tegi seda

hädaseisundis. Hädaseisundi tunnuseid siin ei nähtu – alguses süüdistatav ei rünnanud

kannatanut, vaid on piiranud oma kehaga kannatanu liikumist. Antud juhul kannatanul ilmselgelt

oli teisi võimalusi kuidas jõuda soovitud kohta füüsilist vägivalda kasutamata (nt pöörduda

ühiselamu administraatori poole), mida ta ometi pole teinud. Sellises olukorras (alkoholijoobes)

kannatanu ilmselgelt ei tegutsenud oma elu, tervise või muu samaväärse õigushüve kaitsmise

nimel.

Vastavalt karistusregistri väljavõttele (II kd tl 44-45) A.Tsvetkovil on kolm kehtivat

kriminaalkaristust, viimati karistati teda Viru maakohtu 15.08.2018 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7

- § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 aastat 3 kuud röövimise katse eest, mis seisnes selles, et tema

koos kuriteokaaslasega on ähvardanud kannatanut peksmisega nõudes temalt raha (II kd tl 52-

55).

Enne seda karistati Viru maakohtu 21.03.2017 otsusega KarS § 118 l g 1 p 7 järgi 4-aastase

vangistusega (A.Tsvetkov tekitas oma elukaaslasele rasked tervisekahjustused - II kd tl 56).

Enne seda karistati teda Viru maakohtu 12.04.2007 otsusega KarS § 113 järgi 7-aastase

vangistusega (oma ema G T tapmise eest - II kd tl 58-59).

Ehk siis süüdistatava, kui varem vägivallakuritegude eest korduvalt karistatud isiku puhul on

olemas tõsised eripreventiivsed kaalutlused.

Samas, arvestades, et antud kuritegu jäi katsestaadiumi ning kannatanule tekitatud pikaajaline

tervisekahjustus ei olnud siiski eluohtlik, samuti süüdistatava seaduskuulekat eluviisi pärast

antud kuriteo toimepanemist ning asjaolu, et teda määrati hooldajaks (30.07.2024 täisealise isiku

hoolduse lepingust nr 11-17/270 ja 30.07.2025 lepingust nr 11-17/259 nähtuvalt A.Tsvetkov

kohustus hooldama S Sit - II kd tl 73-76) peab kohus võimalikuks kohaldada KarS §-s 60

sätestatu ning mõista A.Tsvetkovile karistus, mis vastab sanktsiooni alamäärale, s.o 4 aastat

vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja

loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab

üks vangistuspäev. A.Tsvetkov peeti kahtlustatavana kinni 22.09.2023 ning vabastati 24.09.2023

(II kd tl 16,19). Seega eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva tuleb lugeda karistusaja hulka ning

mõista A.Tsvetkovile lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

Jällegi, arvestades tema seaduskuulekat eluviisi pärast kuriteo toimepanemist, peab kohus

võimalikuks jätta suurem osa karistusest täitmisele pööramata. Nimelt, KarS § 74 lg 1-3 alusel

pöörata vangistus täitmisele vaid 1 aasta ulatuses ning ülejäänud osas, s.o 2 aastat 11 kuud ja 27

päeva vangistust, mitte pöörata täitmisele, kui A.Tsvetkov ei pane 4 aastase katseaja kestel toime

uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab

kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4

kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul

seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, samuti määratud kaitsjale

määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud

kaitsjatele makstud järgmised summad:

535,68 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses (II kd tl 63),

989,52 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses (I kd tl 17).

Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 155 eurot (II kd tl 42).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2025.aastaks kehtestatud

kuupalga alammäära suurus on 886 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on

2215 eurot (886*2,5=2215).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu

(RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27).

Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele A.Tsvetkov’ilt. Kuigi menetluskulude

summa on suur, võib ta menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse

ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust süüdistatava menetluskulude kandmisest vabastamiseks.

KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid: DVD-plaadid, mis asuvad toimiku juures tuleb jätta toimiku juurde.

Tõkendit A.Tsvetkovi suhtes kohaldatud ei ole, keegi pooltest ei taotlenud tõkendi kohaldamist

ning kohus ei pea omal algatusel seda vajalikuks.

Deniss Minzatov

Ene Allikas

Gunnar Karindi

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2026 lahendiga.