2-23-6221/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6221

Kohtuasi

Kinomaja OÜ hagi R.I vastu üürilepingust tuleneva

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kinomaja OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Kinomaja OÜ (registrikood 16486051),

lepinguline esindaja Priit Pööbo

Kostja R.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marko

R.I

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 17.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2024 otsus.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-6221 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu enam mingeid pretensioone

ega nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja esemeks olevast vaidlusest ning

pooled omandavad lepingu alusel uued õigused. R.I deklareerib, et

kompromissi sõlmimise ja kompromissihüvitise tasumisega R.I ei tunnista

mistahes viisil ega ulatuses avalduses temale tehtavaid etteheiteid ega

Kinomaja OÜ poolt esitatud nõudeid. R.I on endiselt seisukohal, et tema vastu

esitatud nõue on täies ulatuses alusetu. Kompromissi sõlmimine ja hüvitise

tasumine R.I poolt on tingitud soovist lõpetada pikaaegne emotsionaalselt ja

finantsiliselt kurnav kohtuvaidlus ning saavutada õigusrahu.

2.2. R.I tasub Kinomaja OÜ-le tsiviilasja nr 2-23-6221 lõpetamise eesmärgil

kompromissihüvitisena 1800 eurot.

2.3. Eelmises punktis nimetatud summa (1800 eurot) tasub R.I Kinomaja OÜ

esindaja CKE Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE701010220117920018,

selgitusega tsiviilasi nr 2-23-6221, igakuiste osamaksetena. Igakuise osamakse

suurus on vähemalt 100 eurot kuus. Esimene makse kuulub tasumisele kuul,

mil jõustub Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus, millega kinnitatakse

24.11.2025 kompromissileping.

2.4. Pooled on kokku leppinud, et Kinomaja OÜ-l on õigus pöörata kogu tasumata

kompromissihüvitis koheselt sundtäitmisele, kui R.I ei pea kinni

maksegraafikust ning R.I võlgnevus Kinomaja OÜ ees ületab või võrdub 200

eurot.

2.5. Pooled on kokku leppinud, et eelmises punktis toodud juhul lisandub

kompromissihüvitisele viivis kuni kogu nõude (1800 eurot) täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte

rohkem kui tasumata sissenõutavaks muutunud põhivõla ulatuses.

2.6. Käesolev kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult Kinomaja OÜ ja

R.I vahel kõik vaidlused, mis on seotud käesoleva kohtumenetlusega.

Kahtluste vältimiseks Kinomaja OÜ kinnitab, et pärast kompromissi kohtu

poolt kinnitamist ei ole tal R.I suhtes mingeid nõudeid, mis tulenevad

käesolevast kohtumenetlusest.

2.7. Kinomaja OÜ kinnitab, et ta ei ole osaliselt ega tervikuna loovutanud või muul

viisil käsutanud 2022. a sõlmitud äriruumi üürilepinguga tulenevaid nõudeid

R.I vastu, samuti ei loovuta ega käsuta ta niisuguseid nõudeid kuni

kompromissi kohase täitmiseni.

2.8. Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud

kandnud poole enda kanda ning pooled ei esita menetluskulude osas

vastastikku mingeid nõudeid.

2.9. Pooled kinnitavad, et lepingus sisalduvad kinnitused on antud tagasivõtmatult

ning kehtivad kõigi kompromissist tulenevate nõuete lõppemiseni.

2.10. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui

kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus

tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv

nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled

loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada Kinomaja OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust

pool, s.o 192,50 eurot, ja kanda see CKE Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr

EE701010220117920018.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinomaja OÜ (hageja) esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule R.I (kostja) vastu hagi, paludes

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 2198 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 104,10 eurot ja alates 26.04.2023 viivis põhinõudelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja äriruumi üürilepingu, millega kostja

üüris hagejalt ruume aadressil Uus 3, Tallinn (ruumid) gümnaasiumipeo korraldamiseks.

Lepingu kohaselt oli üüri periood 6 tundi, üürihind 80 eurot, millele lisandus käibemaks.

Leping sisaldas ka alkohoolsete jookide kohapeal tarbimist, hinnaga 10 eurot/inimene ehk nn

korgitasu. Kostja tellimuse kohaselt pidi peol osalema hinnanguliselt 200–250 inimest.

Hageja esitas kostjale arve 6 tunni eest (80 eurot/tund, millele lisandus käibemaks) nr 1033

summas 576 eurot (käibemaksuga). Kostja tasus arvel näidatud summast 58 eurot

(käibemaksuga) rohkem, mis hiljem tasaarvestati. Kostja on hagejale selgitanud, et korgitasu

aluseks saab lugeda 180 inimest, samuti peo alguseks lepiti kokku 1 tund varasem aeg ja

seega kasutati ruume 7 tundi. Eeltoodud info alusel esitas hageja kostjale arve nr 1040

summas 2198 eurot (käibemaksuga), mis sisaldas täiendavat üüri 1 tund, millest on

tasaarvestuse korras maha arvutatud 58 eurot (käibemaksuga), jääk 38 eurot (käibemaksuga)

ning korgitasu 180 inimese kohta (1800 eurot, millele lisandus käibemaks). Kostja arvet

tasunud ei ole. Kostjale on edastatud ka meeldetuletused, kuid kostja nõuet ei tunnistanud.

1.2. Hageja leidis, et ta ei pidanud teadma, kes võtavad osa gümnaasiumi peost ja osavõtjate

vanuse kontrollimine ei olnud hageja vastutada ega kontrolli all ega ka lepingu tingimuseks.

Kostja väide, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma nn korgitasu vaid isikute eest,

kes seaduse kohaselt tohtisid ja tarbisid alkoholi, on väär ja ei ole leidnud tõendamist.

Lepingu pooled olid kokku leppinud korgitasu inimese kohta, mitte täiskasvanu kohta

(alaealiste kohta andmed puudusid ja puuduvad senini).

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et korgitasu

teenuse osutamise eesmärk on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 86 lg 1 järgi tühine. Hageja oli teadlik, et renditud ruumides toimus gümnaasiumi

pidu, millel osales 180 inimest, kellest suurem enamus olid alaealised ning heade kommetega

on vastuolus pakkuda alaealistele, kellele on alkoholiseadusega kehtestatud alkoholi tarbimise

keeld, koolipeol korgitasu teenust ning sellelt tulu teenida. Sellise teenuse osutamine ja

alkohoolsete jookide tarbimise eest korgitasu küsimine on alkoholiseadusest tuleneva keeluga

vastuolus olev tehing ning seega tühine. Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled üürilepingu, kuid

hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mismoodi on korgitasu seotud üürilepingu olemusega

ega kvalifitseerinud sellise õigussuhte olemust. Tõendamata on hageja väide, et kostja alustas

ettevalmistustöödega varasemalt üks tund, et tal on õigus küsida ruumide eest täiendavalt üüri

38 eurot ning et pooled selles kokku leppisid. Samuti, et tal on õigus nõuda korgitasu 180

isiku eest ning asjaolusid, et kõik gümnaasiumi peol osalenud 180 isikut alkoholi tarbisid või

võisid seaduse kohaselt tarbida. Kostja ei nõustunud ka viivisenõude ega selle arvestusega.

Viivisenõue tuleb jätta osaliselt rahuldamata ulatuses, milles see ületab põhivõlgnevust. Juhul

kui kohus otsustab hagi rahuldada, palus kostja võlgnevuse tasumine ajatada.

3. Harju Maakohus jättis 04.12.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ja määras kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks viimase menetluskulud välja.

4. Hageja esitas Harju Maakohtu 04.12.2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu.

6. Pooled esitasid 24.11.2025 ringkonnakohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad

kinnitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule

kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

9. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

10. Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (192,50 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele.

Hageja palus riigilõivu tagastada hageja esindaja CKE Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr

EE701010220117920018.

11. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)