Legislator Case Law & Legislation
2-25-13062/5 AI generated

2-25-13062/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-13062/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

Legislator headnote

AI generated

2-25-13062/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

Keywords

AI generated
telecommunications services provider mobile antenna permit bank charges use of mobile phone driving misuse of a telecommunications installation user fee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13062

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

177.55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post xxx);

kostja X (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 94.74 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 28.19 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.

3. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 12.08.2025 kuni põhinõude

summas 94.74 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi X

(isikukood XXX) vastu põhivõla 30 eurot nõudes.

5. Jätta menetluskulud 15% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kanda ja 85% ulatuses X (isikukood XXX) kanda.

2-25-13062

6. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 85% ulatuses, s.o summas 238

eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr

EE147700771000526428, viitenumbriga 717945047.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.08.2024 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest

tulenev põhivõlg 124.74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 28.19 eurot,

sissenõudmiskulud 15 eurot, viivis alates 12.08.2025 kuni põhinõude summas 94.74 eurot

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, riigilõiv 100 eurot,

õigusabikulud 253.50 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud 06.01.2022

kliendileping nr 27941847, Diili mobiilsideteenuste liitumisleping nr 9302917 ja 11.02.2022

sõlmitud seadmete kasutusleping nr 1506206. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende

eest tasumata. Telia Eesti AS loovutas kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 17.09.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kostja on 17.09.2025 kohtumääruse kättesaamist kinnitanud e-posti teel 27.10.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-25-13062

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.

Hageja nõuab põhivõla 124.74 eurot tasumist. Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel

tasumata põhivõlg 94.74 eurot ja 30 eurot kulud. Hageja on seisukohal, et põhivõlg on

kokku summa 124.74 eurot (94.74+30). Arvetelt nr VH040839 ja VH041081 nähtub

sissenõudekulu hüvitis 15 eurot. Hageja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks,

mis kokkuleppe alusel nõutakse nimetatud hüvitiste tasumist ning miks on tegemist

põhivõlaga. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudekulu hüvitis kokku 30 eurot põhjendatud ega

tõendatud. Hageja põhjendatud põhivõlaks on 94.74 eurot.

2-25-13062

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 94.74 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 28.19 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivis alates

12.08.2025 kuni põhinõude summas 94.74 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 30 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

6. Hageja nõude suuruseks oli 197.93 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 167.93 eurot.

Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 85%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel

jätta 15% ulatuses hageja kanda ning 85% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

100 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 100 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (1,5 x 120) 180 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (100+180) 280 eurot, millest kostja

kanda jääb 85% ehk 238 eurot.

2-25-13062

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717945047.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik