3-25-4374/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-4374 Haldusasi X. Xi riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – X. X Menetlustoiming Taotluse rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta X. Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD 1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.11.2025 X. Xi (edaspidi ka taotleja) riigi õigusabi taotlus. Taotleja soovib riigi õigusabi korras advokaadi määramist esindamaks taotlejat haldusmenetluses. Taotleja on pöördunud kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole (edaspidi AKI). AKI tõi oma 14.11.2025 vastuskirjas nr 2.1-1/25/1652-3527-6 välja, et taotleja kaebuses AKIle olid puudused ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks saabub 28.11.2025. Taotleja vajab advokaati AKIle vastuse koostamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 11 sätestab, et et riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik /…/. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. Taotleja esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja on Bangladeshi kodanik. Taotleja asub Bangladeshis, aadressil x/x, XXX, X, Bangladesh. Taotlejal oli Eestis elamisluba õppimiseks, mis lõppes 31.08.2025. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 6 lg 1¹ kohaselt lubatud. Kohtule teadaolevalt ei saa riigi õigusabi andmise kohustust tuleneda ka rahvusvahelistest kohustustest.

3. Isegi kui mingisugusel põhjusel oleks taotleja õigustatud riigi õigusabi Eestis taotlema ja seda tingimuste täitmisel saama, ei oleks riigi õigusabi andmine antud juhul siiski põhjendatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on võimeline kaitsma ise oma õigusi. Puudused, mis AKI on välja toonud on kõrvaldatavad ilma juriidilise abita. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb taotlejal esitada AKIle kaebus eesti keeles, allkirjastada (digitaalselt) oma kaebus või esitada see e-keskkonna vahendusel, et oleks võimalik tuvastada taotleja isikusamasus, esitada selge nõue (siinkohal on AKI selgitanud, et taotlejal on võimalik taotleda, et AKI kohustaks PPA-d andma taotlejale teavet, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on mingi andmetöötlus aset leidnud või et AKI kohustaks PPA-d isikuandmeid kustutama) ja lisada kaebusele kogu asjakohane lisamaterjal, sh kirjavahetus andmetöötlejaga. Ükski eeltoodud tegevustest ei nõua juriidilisi teadmisi. Lisaks on AKIl kui haldusorganil uurimisja selgitamiskohustus, mis kompenseerivad menetlusosalise õigusalaste teadmiste vajakajäämise ning kohustavad haldusorganit omal initsiatiivil selgitama välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, kohalduvad õigusnormid ja võimaliku kohtupraktika. Samuti peab haldusorgan koguma tõendeid ning vajadusel taotlejat suunama ja abistama, mida AKI on teinud ja teeks ka eelduslikult edaspidi. Taotlejale poleks põhjendatud riigi õigusabi andmine. 4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 2(2)