1-25-2093/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-2093

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2025, Tallinnas

Kohtukoosseis

Eesistuja, kohtunik Kristina Väliste

rahvakohtunikud Kristiina Freirik ja Kristi Piksar

Kriminaalasja number

1-25-2093 (kohtueelses menetluses 24700000042)

Kohtuistungi sekretär

Riina Ratassepp

Prokurör

Käroli Tiirik

Kaitsja

R Pilv

Menetluse liik

Üldmenetlus

Süüdistatav

ANTS KASS isikukood: 35103270309; elukoht: xxx;

kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht:

xxx; e- posti aadress: xxx

Kriminaal- ega väärteokorras karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinni peetud

18.06.2021

süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 järgi

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Ants Kass KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2

aastat.

1 / 55

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ants Kassi karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg 18.06.2021 s.o üks päev ning lõplikuks ärakandmata karistuseks mõista

1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui

Ants Kass ei pane 2 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

4. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 25. 11. 2025.a

5. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Ants Kassilt riigituludesse:

5.1 sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2215 eurot;

5.2 Kriminaalmenetluse kulud 2215 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30

päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB

PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300

LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse

märkida viitenumber 99925700033489.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

5.3 Swedbank AS sularaha sissemakse teenustasu summas 350 eurot jätta riigi kanda.

5.4 Ants Kassi valitud kaitsja kulud jäävad tema enda kanda.

6. KarS § 84 ja § 831 lg 12 alusel välja mõista Ants Kassilt kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks 585 eurot.

6.1. Väljamõistetud 585 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700033492

7. KarS § 832 lg 1 ja § 294 lg 4 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel Ants Kassile

kuuluv sularaha 70 000 eurot, milline on Harju Maakohtu 23.12.2021. a määruse nr 1-21-

8137 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi tagatiskontol nr EE932200221023778606

selgitusega „KKP, kriminaalasi nr 20221000059, Ants Kass“.

8. Kohtuotsuse jõustumisel edastada Q Q, W W ja E E suhtes KarS § 320 tunnustel

kriminaalasja alustamise otsustamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri jõustunud

kohtuotsus, allkirjalehed ning 16.06.2025, 18.06.2025 ja 1.07.2025

kohtuistungiprotokollid.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad prokuratuur, süüdistatav, kaitsja ja 3.isik edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni

29.12.2025 (k.a).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav , s.o kuni 10.12.2025 (k.a).

2 / 55

SÜÜDISTUS

Karistusseadustiku1 (edaspidi KarS) § 294 lg 2 p 1 alusel on karistatav ametiisiku poolt vara

vastuvõtmine vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, kui see on toime pandud

vähemalt teist korda. KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse2 (edaspidi KVS) § 2 lg

1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, kui

ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt, tasu eest ja lepingu alusel.

KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest

tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle

tegemises või selle sisulises suunamises, ning teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle

sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse

või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega

reguleeritakse üksikjuhtumit (KVS § 2 lg 2 p 1). Toiming on teisele isikule, sealhulgas

avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav

tegevus, mis ei ole otsuse tegemine (KVS § 2 lg 2 p 2). Toiming võib seisneda ka

menetlustoimingu tegemises (samas).

Ants Kassi süüdistatakse selles, et töötades ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022 PERH-i

kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultandina, võttis ta

korduvalt vastutasuna RRL alusel osutatud, määratud ja suunatud tervishoiuteenuste ning

soodustusega ravimitele retseptide väljakirjutamise eest vastu sularaha kupüüre ja muud vara.

Avalik ülesanne ja selle formaalne delegeerimine Haigekassale

Ravikindlustuse süsteem

Eesti Vabariigi põhiseadus3 (edaspidi PS) § 28 lg 1 sisaldab sotsiaalset põhiõigust mh

tervisteenustele, millele juurdepääsu tagamise kohustus lasub riigil. Samuti tuleneb PS § 28

lg-st 1 riigi kohustus tagada ravimite kättesaadavus. Nimetatud kohustuste täitmiseks on riik

loonud ravikindlustuse süsteemi (ravikindlustuse seadus4 (edaspidi RaKS) § 2 lg 1) ning

moodustanud avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Haigekassa (registrikoodiga 74000091

(alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa); edaspidi Haigekassa) (Eesti Haigekassa seadus5

(alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa seadus) (edaspidi HKS) § 2 lg 1).

Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem mh kindlustatud isiku ravi ja ravimite

ostmise rahastamiseks RaKS-s sätestatud tingimustel ja korras (RaKS § 2 lg 1).

Ravikindlustus lähtub mh kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise

põhimõttest (RaKS § 2 lg 2). Ravikindlustus on sundkindlustus (RaKS § 2 lg 3), s.o seaduses

sätestatud juhul kindlustusvõtja kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja avalik-

õigusliku juriidilise isiku kohustus hüvitada (VÕS § 4221 lg 2).

Ravikindlustuse andjaks on Haigekassa (RaKS § 3 lg 1) ning kindlustatud isikuteks on mh

Eesti alalised elanikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma või kes

iseenda eest maksavad sotsiaalmaksu SMS-s sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti

nende isikutega RaKS alusel võrdsustatud isikud (RaKS § 5 lg 1).

1 Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18; RT I, 03.03.2021, 3; RT I, 21.05.2021, 9.

2 Korruptsioonivastane seadus. – RT I, 10.07.2020, 19; RT I, 13.04.2021, 4.

3 Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.

4 Ravikindlustuse seadus. – RT I, 29.12.2020, 19.

5 Eesti Haigekassa seadus. – RT I, 19.12.2019,18; RT I, 21.04.2021, 9.

3 / 55

Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu RaKS-s ja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses6 (edaspidi TTKS) sätestatud korras (TTKS § 52 lg

3). Riik vastutab Haigekassa kohustuste täitmise eest, kui Haigekassa ei saa täita oma

lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitist või kui ravikindlustushüvitiste

piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või Haigekassa sõlmitud hinnakokkulepped

ei võimalda Haigekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi

(HKS § 5 lg 4).

Haigekassa ülesanded

Haigekassa on HKS-ga loodud avalik-õiguslik juriidiline isik (HKS § 5 lg 1). Haigekassa

juhindub oma tegevuses HKS-st, RaKS-st, oma põhikirjast ja teistest õigusaktidest (Eesti

Haigekassa põhikiri7 (edaspidi HK põhikiri) § 3).

Haigekassa eesmärk on mh ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest

tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt

RaKS-le, TTKS-le ja muudele õigusaktidele ning Haigekassa eelarves ettenähtud kuludele

(HKS § 2 lg 1). Haigekassa täidab oma eesmärgi saavutamiseks mh järgmisi ülesandeid (HKS

§ 2 lg 2): korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste

korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades Haigekassa eelarve efektiivse ja

otstarbeka kasutamise (p 1); täidab RaKS-st, TTKS-st ja muudest õigusaktidest tulenevaid

ülesandeid (p 2); kontrollib Haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste

kvaliteeti ja põhjendatust (p 4); korraldab ravikindlustust ja tervishoiuteenuse osutamist (p 5).

Haigekassal on HKS-st, RaKS-st, TTKS-st, HK põhikirjast ja muudest õigusaktidest

tulenevalt kohustus täita mh järgmisi ülesandeid (HKS § 3): sõlmida lepinguid

tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning muude ülesannete täitmiseks (p 1); tasuda

tervishoiuteenuse osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 2); tasuda soodustingimustel väljastatud ravimite eest

apteekidele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 3). Haigekassa kontrollib seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste

ja väljaantud retseptide õigsust ja põhjendatust (HKS § 4 lg 1).

Haigekassa vara moodustub (HKS § 35; TTKS § 51 ja § 52): riigieelarves SMS § 7 lg-s 3 ja §

10 lg-s 2 sätestatud määras ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu osast, samuti

ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest; TTKS § 51 lg 2 p 2 alusel

Haigekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest; seaduse või põhikirjaga lubatud

tehingutest ning muudest õigustoimingutest saadavatest tuludest; annetustest; sissenõuetest

teistelt isikutelt; intressidest ja muudest finantstuludest; muudest laekumistest. Haigekassa

valdab, kasutab ja käsutab oma vara HKS-s ning HK põhikirjas ettenähtud korras (HKS § 34).

Haigekassa eelarve kulud jagunevad tervishoiukuludeks ja Haigekassa tegevuskuludeks (HKS

§ 36 lg 7). Haigekassa tervishoiukulud jagunevad muuhulgas (HK põhikiri, § 45 lg 2)

tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kuludeks (p 1) ning kindlustatutele

kompenseeritavate ravimite kuludeks (p 3).

Mitterahaline ravikindlustushüvitis

6 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. – RT I, 17.05.2020, 13; RT I, 21.04.2021, 16.

7 Eesti Haigekassa põhikiri. – RT I, 25.03.2020, 7.

4 / 55

Kui RaKS ei sätesta teisiti, siis on kindlustatud isikutel võrdsed õigused ja võimalused

ravikindlustushüvitise saamiseks (RaKS § 3 lg 3). Ravikindlustushüvitis on mh kvaliteetne ja

õigeaegne tervishoiuteenus ning vajalik ravim, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-

s sätestatud tingimustel Haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (s.o

mitterahaline hüvitis) (RaKS § 25 lg 1). Mitterahaline ravikindlustushüvitis on mh Haigekassa

poolt täielikult või osaliselt rahastatav raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse

hüvitis) või ravim (ravimihüvitis) (RaKS § 25 lg 2).

Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus mh haiguse või vigastuse diagnoosimiseks ja

ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1). Tervishoiutöötajad

TTKS tähenduses on mh arst ja õde, kui nad on registreeritud Terviseametis (TTKS § 3 lg 1).

Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste

eest, mis on kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel

näidustustel (RaKS § 29 lg 1). Ajavahemikul 04.01.2021-31.05.2021 oli Haigekassa

tervishoiuteenuste loetelu kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.12.2020 määrusega nr 98 ja

18.03.2021 määrusega nr 29 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi

Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu) (RaKS § 30 lg 1). Ajavahemikul 04.01.2021-

31.05.2021 oli kindlustatud isikult Haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestatud

Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 98 "Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse

Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu

arvutamise metoodika" (edaspidi SM kord nr 9) (RaKS § 32).

Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle ka tasu maksmise kohustuse

kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Haigekassa ravimite loetellu kantud

ravimite jaemüügi eest (RaKS § 41 lg 1). Ajavahemikul 04.01.2021-31.05.2021 oli

Haigekassa ravimite loetelu kehtestatud Sotsiaalministri 24.09.2002 määrusega nr 1229 „Eesti

Haigekassa ravimite loetelu“ (edaspidi Haigekassa ravimite loetelu) (RaKS § 43 lg 1).

Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta

väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse10

(edaspidi RavS) alusel kehtestatud tingimustele ja vormile (RaKS § 41 lg 2). Ajavahemikul

09.01.2021-03.07.2022 oli „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused

ja kord ning retsepti vorm“ kehtestatud Sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr 3011

(edaspidi SM kord nr 30) (RavS § 33 lg 7 p 1).

Eeltoodule tuginedes on avalikuks ülesandeks kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse

osutamine ning ravimi võimaldamine õigusaktides sätestatud tingimustel. Nende avalike

ülesande täitmise tagamise on riik seaduse alusel pannud Haigekassale kui avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule.

8 Sotsiaalministri 19.01.2007 määrus nr 9 "Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt

ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika". – RT I, 18.12.2020, 3;

RT I, 24.03.2021, 3.

9 Sotsiaalministri 24.09.2002 määrus nr 112 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“. – RT I, 08.12.2020, 14; RT I,

26.03.2021, 12.

10 Ravimiseadus. – RT I, 01.07.2020, 11; RT I, 21.04.2021, 10.

11 Sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja

kord ning retsepti vorm“. – RT I, 06.01.2021, 15.

5 / 55

Samuti on avalikuks ülesandeks tagada Haigekassa eelarve (sh riigieelarveliste vahendite)

efektiivne ja otstarbekas kasutamine ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste eest tasumise

korraldamisel.

Avaliku ülesande materiaalne ja funktsionaalne delegeerimine

Ravi rahastamise leping: materiaalne delegeerimine

RRL-i sõlmib Haigekassa tervishoiuteenuse osutaja(te)ga (RaKS § 36 lg 1).

Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik

(TTKS § 4). RRL-iga võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu

tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele

(RaKS § 35 lg 1, SM kord nr 9 § 2 lg 1). Sealjuures kohustub tervishoiuteenuse osutaja

osutama kindlustatud isikutele RRL-i tingimustel tervishoiuteenuseid (RaKS § 37). RRL on

haldusleping ning sellele kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku12 7. peatüki sätteid

RaKS--s sätestatud erisustega (RaKS § 35 lg-d 1-2).

Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves

ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud

Haigekassa (TTKS § 23 lg 1). Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus,

mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (TTKS § 20 lg 1).

Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja Haigekassale nõuetekohaselt

vormistatud raviarve (SM kord nr 9 § 3 lg 1). Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil

viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused vormistatakse raviarvel (SM kord nr 9

§ 9 lg 2). Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve Haigekassale tervishoiuteenuse osutaja

ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-is sätestatud tingimustel ja korras (SM kord nr 9 § 51 lg

3).

Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Haigekassa poolt

ülevõetuks, kui Haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate

dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest

keeldumisest (RaKS § 39 lg 1).

Eeltoodule tuginedes delegeerib Haigekassa tervishoiuteenuse osutajale RRL alusel ja

tingimustel kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamise kui mitterahalise

ravikindlustushüvitise võimaldamise, s.o avaliku ülesande täitmise.

Ravimi väljakirjutamine: funktsionaalne delegeerimine

Ravimite väljakirjutamist reguleerib RavS (RavS § 1 lg 1). Retseptiravimeid võib üldapteegist

tarbijatele väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti alusel (RavS § 33 lg 1; SM kord

nr 30 § 6 lg 1). Retsepti väljakirjutamise õigus on mh eriarstiabi osutamise tegevusluba omava

tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil

tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks (RaKS § 41 lg 2, RavS § 33 lg 14).

Eelnimetatud isik võib ravimeid soodustusega väljastamiseks välja kirjutada Haigekassas

kindlustatud isikutele (SM kord nr 30 § 2 lg 4). Ravimi väljakirjutamisel tuleb retseptile

märkida mh märge patsiendi kindlustatuse kohta ning retsepti väljakirjutaja nimi ja

Terviseameti registreerimistõendi number (SM kord nr 30 § 4 lg 1 p-d 32 ja 8). Ravimi

12 Haldusmenetluse seadustik. – RT I, 13.03.2019, 55.

6 / 55

väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest vastutab ravimi väljakirjutanud

arst (RavS § 33 lg 17).

Retseptikeskus on asutatud andmekoguna retseptide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning

RaKS-s sätestatud tingimustel kindlustatud isikule ravimihüvitise võimaldamiseks (RavS § 81

lg 1). Retseptikeskuses töödeldakse mh retsepti väljakirjutamise ja väljastamisega seotud

andmeid ja kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmeid (RavS § 81 lg 12 p-d 1

ja 3). Retsepti väljakirjutamise õigust omaval isikul on tervishoiuteenuse osutamise lepingu

täitmiseks juurdepääs retseptikeskuses olevatele isikuandmetele (RavS § 81 lg 8).

Retseptikeskuse andmete esitajaks on mh Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigust

omavad isikud (RavS § 81 lg 4 p 1). Retsepti väljakirjutamise õigust omav isik on kohustatud

retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja see salvestatakse retseptikeskuses, täites selleks

retseptikeskuses kõik ettenähtud andmeväljad (RavS § 81 lg 7).

Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitab ravimi jaemüüja

Haigekassale arve (RaKS § 46 lg 1).

Eeltoodule tuginedes delegeerib riik seaduse alusel arstile avaliku ülesande täitmise, s.o

kindlustatud isikutele ravimi kui mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamise.

PERH kui avalikku ülesannet täitev eraõigusliku juriidiline isik

PERH-i õigussubjektsus ning eesmärk ja tegevus

PERH asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 55613, mille punkti 2 kohaselt

määrati asutajaõiguste teostajaks Sotsiaalministeerium. PERH toimib eraõigusliku juriidilise

isikuna, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning

oma põhikirjast (PERH põhikiri25.10.2018-20.12.2022 (edaspidi PERH põhikiri), p 3).

PERH-i eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu mh osutada ambulatoorset ja

statsionaarset eriarstiabi (PERH põhikiri, p-d 9 ja 10.1) ning tagada osutatavate teenuste

kõrgetasemeline kvaliteet ja vastavus õigusaktidega esitatavatele nõuetele (PERH põhikiri, p

10.9). PERH-i vara moodustub mh asutamisotsuse põhjal riigi poolt üleantust,

tervishoiuteenuste ja nendega seonduvate teenuste müügist ning lepingute täitmisest

laekuvatest vahenditest, sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, või toetustest ja muudest

eraldatud vahenditest või laekumistest (PERH põhikiri, p 69).

Avaliku ülesande materiaalne delegeerimine PERH-ile

PERH-i ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-iga nr 2019-RRL1-60643 (edaspidi RRL2019)

võttis Haigekassa ajavahemikul 01.01.2019-31.12.2023 üle PERH-i poolt kindlustatud isikule

osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse õigusaktides, RRL2019-s ja selle

lisades ettenähtud tingimustel ja korras (RRL2019, lk-d 1-2). RRL2019 sõlmimisel juhindusid

PERH ja Haigekassa riigi tervishoiupoliitikast, haiglavõrgu arengukavast, tervishoiusektoris

ja ravikindlustuses toimuvatest arengutest, seades ülimuslikuks ühised huvid kindlustatud

isikutele kvaliteetse arstiabi parema kättesaadavuse tagamisel, tunnustades vajadust

ravikindlustuste raha efektiivse ja otstarbeka kasutuse eesmärgil Haigekassa poolt teatavate

kontrollmehhanismide rakendamist (samas). PERH kohustus tagama kindlustatud isikule

13 Vabariigi Valitsuse 25.07.2001 korraldus nr 556 „Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutamine“. – RTL

2001, 97, 1343.

7 / 55

RRL2019-s kokkulepitud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse RRL2019-s kokkulepitud

tingimusel kogu RRL2019 kehtivuse ajal (RRL2019 Lisa 1, p 4.1.1).

RRL2019 Lisa 1 kohaselt (p 1.1) oli Haigekassa poolt kindlustatult isikult tervishoiuteenuse

eest maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks isiku kanne ravikindlustuse andmekogusse

ja kehtiva kindlustuskaitse olemasolu ravi alustamise päeval. PERH-il oli kohustus kontrollida

ravi alustamisel ja soodusretsepti väljakirjutamisel kindlustatud isiku kindlustuskaitse

kehtivust ravikindlustuse andmekogust (RRL Lisa 1, p 10.1). Haigekassa võttis kindlustatud

isikult üle kohustuse maksta tasu teenuse eest, mis oli kantud RaKS § 30 lg 1 alusel Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud

meditsiinilistel näidustustel lepingus kokkulepitud teenuste, nende miinimummahu ja rahalise

mahu ulatuses (RRL2019 Lisa 1, p 1.2 (hiljem p 1.3)).

Tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks edastas PERH raviarved koos koondarvega

Haigekassa infosüsteemi, mille järel kohustus Haigekassa tasuma PERH-ile arve (RRL2019

Lisa 1, p-d 6.1, 6.5 ja 6.7). Haigekassa võttis kindlustatud isikutelt tasu maksmise kohustuse

üle üksnes tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötajate poolt koostatud

raviarvete alusel (RRL2019 Lisa 1, p-d 6.1, 9.1 ja 9.2). PERH-i sisesest töökorraldusest

tulenevalt vastutas raviarvete lõpetamise eest raviarst.

Raviarved avati PERH-is raviarsti korraldusel iga ravijuhu korral iga patsiendi kohta eraldi.

Raviarve avamiseks taotles PERH Haigekassalt tervishoiuteenuse osutamiseks volitatud

isikule juurdepääsuõigust Haigekassa raviarvete elektroonilise edastamise programmile (nn

TORU), milles toimus autentimine (RRL2019 Lisa 1, p-d 7.4 ja 7.8). Raviarvele märgiti mh

andmed patsiendi ning arve esitanud arsti ja suunanud arsti kohta, samuti kindlustatud isikule

osutatud tervishoiuteenuse kood (RRL2019 Lisa 10). Koostatud raviarved edastati

Haigekassale jooksvalt, kuid mitte hiljem kui ravijuhu lõpetamise kuule järgmise kuu 7.

tööpäeval (RRL2019 Lisa 1, p 6.1).

Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loeti Haigekassa poolt üle võetuks,

kui Haigekassa ei olnud 20 kalendripäeva jooksul alates koondarve koostamisest PERH-i

kirjalikult teatanud tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumises (RRL2019 Lisa 1, p

6.6).

2021. aastal moodustas PERH-i kontserni põhitegevuse müügitulu RRL2019 alusel

tervishoiuteenuse osutamine kindlustatud isikutele (4 kd, tl 120). Aastatel 2017-2021

moodustas Haigekassa poolse rahastuse osakaal pea kogu PERH-i tulu.

Eeltoodule tuginedes on Haigekassa RRL2019-iga delegeerinud PERH-ile avaliku ülesande

täitmise, s.o kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse kui mitterahalise ravikindlustushüvitise

osutamise ning Haigekassa eelarve (sh riigieelarveliste vahendite) efektiivse ja otstarbeka

kasutamise ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste eest tasumise korraldamisel.

Ants Kass kui ametiisik

Ametiseisund avaliku ülesande täitmisel: tervishoiuteenuse hüvitis

Koostoimes seaduste, RRL2019, sellest tuleneva PERH-i sisese töökorralduse ning PERH-i ja

A. Kassi vahel sõlmitud lepingutega omas Ants Kass (ik 35103270309) ametiseisundit

avalike ülesannete täitmisel järgnevalt.

8 / 55

Ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022 töötas A. Kass PERH-i kirurgiakliiniku

ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultandina.

Töölepingu (p 3.2) kohaselt oli A. Kassi peamisteks tööülesanneteks vanemarst-konsultandina

oma vastutusala piires mh ravitöö kvaliteedi maksimaalne kindlustamine, statsionaarse ja

ambulatoorse arstiabi osutamine vastavalt graafikule, ambulatoorsete vastuvõttude tegemine

ning operatsioonide tegemine statsionaaris ja päevakirurgias. A. Kassi tööülesanded ja

pädevus olid üksikasjalikult kirjeldatud ametijuhendis (samas; tööleping, p 1.1.4). Töölepingu

(p 1.1.5) kohaselt oli A. Kass kohustatud järgima ka haiglas kehtivaid reegleid ja eeskirju

vaatamata sellele, kas kõik tööreeglistiku sätted olid konkreetses ametijuhendis fikseeritud.

Samuti kohustus A. Kass töölepinguga täitma õigusaktides ja haiglasisestes aktides sätestatud

tingimusi (tööleping, p 10.1.1).

Vanemarst-konsultandi ametijuhendi (p 2.3) kohaselt oli A. Kassi üheks peamiseks

tööülesandeks ravitööga tegelemine. Ametijuhendi kohaselt pidi A. Kass nimetatud

tööülesande täitmisel mh kinni pidama kehtestatud reeglitest, juhenditest ja eeskirjadest (p

3.1.4), täitma ja kontrollima haiguslugusid ja muid haigla tööga seotud dokumentatsiooni

vastavalt kehtestatud kordadele (p 3.1.10), saadud ülesandeid täitma korrektselt (p 3.1.11),

tegelema ravitööga statsionaarses osakonnas (p 3.1.12) ning tegema ambulatoorseid

vastuvõtte vastavalt osakonna töökorraldusele (p 3.1.14). Rutiinsete tööülesannetena pidi A.

Kass ametijuhendi kohaselt täitma muid töö iseloomust tulenevaid ülesandeid (p 4.10) ning

koostama ja allkirjastama dokumente oma tööalase pädevuse piires (p 5.2).

PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus oli A. Kassil

tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaZ (tervishoiutöötaja koodiga

D02488) õigus ja kohustus teostada RRL2019 täitmist järgnevalt.

Oma vastutusala piires korraldas A. Kass mh kindlustatud isikutele ambulatoorseid vastuvõtte

ning osutas neile ambulatoorset arstiabi meditsiinilisel näidustusel. Ambulatoorsete

vastuvõttude ja ambulatoorse arstiabi käigus määras A. Kass kindlustatud isikutele

meditsiinilisel näidustusel RRL2019 alusel erinevaid analüüse ja uuringuid, mis olid kantud

Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Samuti suunas ja korraldas A. Kass kindlustatud

isikutele ambulatoorseid vastuvõtte ka teiste PERH-is ravitööga tegelevate eriarstide juurde.

Ka A. Kassi poolt suunatud ja korraldatud ambulatoorsed vastuvõtud ja nende käigus

kindlustatud isikutele osutatud ambulatoorne arstiabi teiste PERH-is ravitööga tegelevate

eriarstide juures olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu.

Ravitööga tegelemise käigus avati A. Kassi igakordsel korraldusel kindlustatud isikutele

nende isikukoodi alusel raviarve. Raviarvetel kajastati A. Kassi poolt ning tema suunamisel ja

korraldusel kindlustatud isikutele RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste

loetellu kantud teenused. Erandina kajastas A. Kass tema poolt kindlustatud isikutele

RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenuseid ka teiste

PERH-i eriarstide poolt avatud raviarvetel, kui sama ravijuhu jaoks oli teine PERH-i eriarst

kindlustatud isikule raviarve juba avanud. PERH-i sisemise töökorralduse kohaselt vastutas

A. Kass raviarstina ka raviarvete lõpetamise eest.

Kindlustatud isiku ravijuhu lõppedes suunas PERH-i infosüsteem koostatud raviarved

RRL2019 alusel ja tingimustel koondarvetena elektrooniliselt Haigekassale tasumiseks.

RRL2019 alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada PERH-ile RRL2019-s sätestatud

tingimustel A. Kassi poolt kindlustatud isikutele osutatud ja määratud ning raviarvetel

kajastatud tervishoiuteenuste eest.

9 / 55

Seega omas A. Kass ravitööga tegelemise käigus õigust ja kohustust otsustada, kas ja

milliseid tervishoiuteenuseid PERH RRL2019 alusel kindlustatud isikutele meditsiinilisel

näidustusel osutab. Osutades ja määrates kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel

RRL2019 alusel tervishoiuteenuseid (sh suunates kindlustatud isikuid teiste PERH-i eriarstide

vastuvõttudele), mis olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, omas A. Kass

õiguspädevust teha Haigekassa varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi.

Esiteks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, kas kindlustatud

isikutele tervishoiuteenuseid osutada, s.o kas tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt

väljamaksmise kohustus. Teiseks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud

hindama, milliseid tervishoiuteenuseid kindlustatud isikule osutada ja määrata, s.o millises

ulatuses tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Selliselt

omas A. Kass vahetut mõju Haigekassa eelarve efektiivsele ja otstarbekale kasutamisele.

Sealjuures oli A. Kass teadlik, et ta töötab PERH-is vanemarst-konsultandina ning on riiklikus

tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötaja. Samuti teadis A. Kass, et osutab

ja määrab ravitööga tegelemise käigus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, mille tasu

maksmise kohustuse võtab kindlustatud isikult RRL2019 alusel üle Haigekassa.

Eeltoodule tuginedes omas A. Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise

käigus ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel, kui ta osutas ja määras kindlustatud isikutele

RRL2019 alusel ja tingimustel tervishoiuteenuseid, s.o tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1

tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas Haigekassa

eelarve efektiivset ja otstarbekat kasutamist).

Ametiseisund avaliku ülesande täitmisel: ravimihüvitis

Täiendavalt omas A. Kass koostoimes seaduse ning PERH-i ja A. Kassi vahel sõlmitud

lepingutega ametiseisundit avalike ülesannete täitmisel järgnevalt.

PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus oli A. Kassil

tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja (tervishoiutöötaja

koodiga D02488). Seega oli A. Kassil õigus ja kohustus meditsiinilisel ja teise isiku ravimise

eesmärgil tema poolt ravitava kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks välja kirjutada

retsepte soodustusega ravimitele.

Ravitööga tegelemise käigus kirjutas A. Kass välja ka retsepte kindlustatud isikutele

soodustusega ravimite väljastamiseks meditsiinilisel ja nende ravimise eesmärgil. A. Kassi

poolt kindlustatud isikutele väljakirjutatud retseptidel kajastatud ravimid olid kantud

Haigekassa ravimite loetellu. RavS § 33 lg 17 alusel vastutas A. Kass tema poolt

väljakirjutatud ravimi põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest. A. Kassi poolt

väljakirjutatud retseptid olid aluseks, et üldapteegid kindlustatud isikutele soodustusega

ravimeid väljastaksid (RaKS § 33 lg 1). Kindlustatud isikule A. Kassi poolt väljakirjutatud

retsepti alusel soodustusega ravimi müügil tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitas

ravimi jaemüüja Haigekassale arve (RaKS § 46 lg 1). Jaemüüja arve alusel tekkis Haigekassal

kohustus hüvitada jaemüüjale RaKS-s ja RavS-s sätestatud tingimustel A. Kassi poolt

kindlustatud isikutele väljakirjutatud retsepti alusel soodustusega ravimi eest.

Seega omas A. Kass ravitööga tegelemise käigus õigust ja kohustust otsustada, kas ja

milliseid soodustusega ravimeid riik kindlustatud isikutele meditsiinilisel ja nende ravimise

eesmärgil ambulatoorseks raviks võimaldab. Kirjutades kindlustatud isikutele meditsiinilisel

10 / 55

ja nende ravimise eesmärgil ambulatoorseks raviks välja retsepte soodustusega ravimile, mis

oli kantud Haigekassa ravimite loetellu, omas A. Kass õiguspädevust teha Haigekassa varalise

kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi.

Esiteks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, kas kindlustatud

isikule tema ambulatoorseks raviks meditsiinilisel ja tema ravimise eesmärgil ravimit

võimaldada, s.o kas tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus.

Teiseks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, milliseid

soodustusega ravimeid kindlustatud isikule võimaldada, s.o millises ulatuses tekitada

Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Selliselt omas A. Kass vahetut

mõju Haigekassa eelarve efektiivsele ja otstarbekale kasutamisele.

Sealjuures oli A. Kass teadlik, et töötab PERH-is vanemarst-konsultandina ning on riiklikus

tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötaja. Samuti teadis A. Kass, et kirjutab

ravitööga tegelemise käigus kindlustatud isikutele välja retsepte soodustusega ravimitele,

mille eest tasu maksmise kohustuse võtab kindlustatud isikult üle Haigekassa.

Eeltoodule tuginedes omas A. Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise

käigus ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel, kui ta kirjutas seaduse alusel kindlustatud

isikutele välja retsepte soodustusega ravimitele, s.o tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1

tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas Haigekassa

eelarve efektiivset ja otstarbekat kasutamist).

Ants Kassi poolt korduvalt altkäemaksu vastuvõtmine

PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultant A.

Kass võttis ajavahemikul 20.01.-31.05.2021 Haigekassas kindlustatud isikutelt ja viimastega

seotud isikutelt korduvalt vastu vara vastutasuna RRL2019 alusel Haigekassa

tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuste osutamise, määramise ja korraldamise

eest. Samuti Haigekassa ravimite loetellu kantud soodustusega ravimitele retseptide

väljakirjutamise eest.

Ravitööga tegelemise käigus teadis A. Kass, et osutab, määrab ja korraldab Q. Q’ile, W. Wle

ja A. Ale RRL2019 alusel Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuseid.

Samuti teadis A. Kass, et kirjutab ravitööga tegelemise käigus HQ Q’ile ja A. Ale selleks

õigustatud isikuna välja retsepte Haigekassa ravimite loetellu kantud soodustusega ravimitele.

Sealjuures oli A. Kass teadlik, et Q. Q, W. W ja A. A on Haigekassas kindlustatud isikud,

kellelt võtab Haigekassa ravikindlustuse süsteemi raames üle tasu maksmise kohustuse.

Q. Q’ilt, W Wlt ja A. Alt vara vastu võttes teadis A. Kass ka seda, et vara on talle üle antud

vastutasuna ravikindlustussüsteemis tervishoiuteenuste osutamise eest.

A. Kassi poolt altkäemaksu vastuvõtmine toimus PERH-is aadressil J. Sütise tee 19, Tallinn

A. Kassi töökabinetis nr B790.

Altkäemaksu vastuvõtmine Q Q’ilt

A. Kass ja Q Q (ik xxx) tunnevad üksteist 1990. aastate algusest, kuid nende suhtlus piirdub

üksnes arsti ja patsiendi suhtega.

(Süüdistuse p 11.64) Ajavahemikul 04.01.-31.05.2021 nõustas A. Kass PERH-is ravitööga

tegelemise käigus erialaselt alajäsemete, selja- ja nimmevalu probleemiga Q Q’i ning

11 / 55

analüüsis tema terviseprobleeme. 19.01.2021 korraldas A. Kass Q Q’ile ambulatoorse

vastuvõtu kuupäevaks 20.01.2021. Samuti kirjutas A. Kass 19.01.2021 Q. Q’ile retsepti

soodustusega ravimile DHC Continus, millise ostis Q. Q apteegist välja 20.01.2021.

20.01.2021 teostas A. Kass Q. Q’ile ambulatoorse vastuvõtu, mille käigus avati A. Kassi

korraldusel Q. Q’i suhtes raviarve nr RH8063464. Samuti vormistas A. Kass 20.01.2021 Q.

Q’i ambulatoorsel vastuvõtul viimasele saatekirja kompuutertomograafia uuringule, milline

teostati 05.02.2021.

(Süüdistuse p 11.65) Ajavahemikul 29.-31.03.2021 suunas A. Kass Q. Q’i viimase palvel

PERH-i ortopeedi S S ambulatoorsele vastuvõtule. S. S ambulatoorne vastuvõtt toimus

05.04.2021, mille käigus avas S. S raviarstina Q Q’i suhtes ka raviarve nr RH8193388.

04.05.2021 korraldas A. Kass Q. Q’ile bioloogilise materjali aeroobse külvi võtmise ning

selle pinnalt mikroorganismi samastamise ja ravimitundlikkuse määramise, milline teostati

05.05.2021. 05.05.2021 kirjutas A. Kass Q. Q’ile ka retsepti soodustusega ravimile DHC

Continus, millise ostis Q. Q apteegist välja samal kuupäeval. 12.05.2021 kirjutas A. Kass Q.

Q’ile välja retsepti soodustusega ravimile Ciprinol, millise ostis Q Q apteegist välja samal

kuupäeval. 12.05.2021 korraldas A. Kass ka Q. Q’ile vastuvõtu valuravikabinetti kuupäevaks

20.05.2021. 31.05.2021 nõustas A. Kass erialaselt Q. Q’i ning kirjutas Q. Q’ile välja retsepti

soodustusega ravimile Ciprinol, millise ostis Q. Q apteegist välja samal kuupäeval.

Vastutasuna ülal p-des - kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma

töökabinetis nr B790 Q. Q’ilt 20.01.2021 kella 13.31 paiku vastu puuviljakoti, kella 13.50

paiku sularahas 300 eurot ning 31.05.2021 kella 14.14 paiku kaks firma Makita aku mudelit

„BL1850:18V 5,0ah“ kogumaksumusega 135 eurot.

30.04.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107728556, milline tasuti

Haigekassa poolt 10.05.2021. Koondarves sisaldunud raviarved kajastasid A. Kassi poolt Q.

Q’ile puuviljakoti, 300 euro ja kahe firma Makita aku eest osutatud ja määratud

tervishoiuteenuseid järgnevalt.

Koondarve nr 5107728556 sisaldas raviarvet nr RH8063464 summas 316,16 eurot. Raviarve

nr RH8063464 kajastas ajavahemikul 20.01.2021-05.02.2021 A. Kassi poolt Q. Q’ile osutatud

ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid:

Teenuse

osutamis

e

kuupäev

Teenuse nimetus

Teenus

e kood

Teenuse

kordade

arv

Koefitsie

nt

Teenuse

hinnakirjajär

gne hind

2021020

KOMPUUTERTOMOGRA

AFIA

KONTRASTAINEGA

7978

71,78

2021012

Eriarsti korduv vastuvõtt

3004

15,92

2021020

KOMPUUTERTOMOGRA

AFIA

KONTRASTAINEGA

(IGA

7979

18,23

12 / 55

2021020

KOMPUUTERTOMOGRA

AFIA KONTRASTAINE

10 ML

7978

5,77

Lisaks sisaldas koondarve nr 5107728556 ka raviarvet nr RH8193388 summas 479,36 eurot.

Raviarvel nr RH8193388 kajastati ka 05.05.2021 A. Kassi poolt Q. Q’ile osutatud, määratud

ja suunatud järgnevaid tervishoiuteenuseid:

Teenuse

osutamis

e

kuupäev

Teenuse nimetus

Teenus

e kood

Teenuse

kordade

arv

Koefitsie

nt

Teenuse

hinnakirjajär

gne hind

2021040

Eriarsti korduv vastuvõtt

3004

15,92

2021050

BIOLOOGILISE

MATERJALI AEROOBNE

KÜLV PÕH

66510

12,7

2021050

MIKROORGANISMI

SAMASTAMINE

BIOKEEMILISE

66522

14,4

2021050

RAVIMTUNDLIKKUSE

MÄÄRAMINE

DISKDIFUSIOON

66530

8,57

Altkäemaksu vastuvõtmine W Wlt

A. Kass ja W W (ik xxx) tunnevad üksteist 1980. aastate algusest ning on peretuttavad.

Ajavahemikul 13.-14.04.2021 leppis A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus W. Wga

kokku viimase õlavaluga venna abikaasale D W’le (ik xxx) ambulatoorse vastuvõtu

toimumise kuupäevaks 18.05.2021. 18.05.2021 teostas A. Kass D. Wle ambulatoorse

vastuvõtu, mille juures viibis osaliselt ka W. W. Ambulatoorse vastuvõtu käigus avas A. Kass

D. W suhtes raviarve nr RH8270552. Samuti määras A. Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus

D. Wle röntgenülesvõtte teostamise ning teostas talle süstimise kaudu blokaadi valupunkti.

Vastutasuna ülal p-s kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma

töökabinetis nr B790 18.05.2021 kella 11.00 paiku W. Wlt vastu sularahas vähemalt 50 eurot.

07.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734443, milline tasuti

Haigekassa poolt 17.06.2021. Koondarve nr 5107734443 sisaldas raviarvet nr RH8270552

summas 32,29 eurot. Raviarve nr RH8270552 kajastas 18.05.2021 A. Kassi poolt D. Wle

osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid:

Teenuse

osutamis

Teenuse nimetus

Teenus

e kood

Teenuse

kordade

Koefitsie

nt

Teenuse

hinnakirjajär

13 / 55

e

kuupäev

arv

gne hind

2021051

Eriarsti korduv vastuvõtt

3004

15,92

2021051

RÖNTGENIÜLESVÕTE

ÜLAJÄSEMETEST

(KAKS ÜLE

7916

16,37

Altkäemaksu vastuvõtmine A Alt

A. Kass ja Z Z (ik xxx) abikaasa on kolleegid, töötavad PERH-is arstidena.

31.05.2021 teostas A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus ambulatoorse vastuvõtu

põlvevaluga A A’le (ik xxx), mille juures viibis ka Z. Z. Ambulatoorse vastuvõtu käigus avas

A. Kass A. A suhtes raviarve nr RH8294532. Samuti määras A. Kass ambulatoorse vastuvõtu

käigus A. Ale röntgenülesvõtte teostamise ning kirjutas A. Ale ka retseptid soodustusega

ravimile Arcoxia, millise ostis A. A apteekidest välja 31.05.2021 ja 09.06.2021.

Vastutasuna ülal p-s kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma

töökabinetis nr B790 31.05.2021 kella 11.06 paiku A. Alt vastu sularahas vähemalt 100 eurot.

08.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734491, milline tasuti

Haigekassa poolt 18.06.2021. Koondarve nr 5107734491 sisaldas raviarvet nr RH8294532

summas 57,18 eurot. Raviarve nr RH8294532 kajastas 31.05.2021 A. Kassi poolt A. Ale

osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid:

Teenuse

osutamis

e

kuupäev

Teenuse nimetus

Teenus

e kood

Teenuse

kordade

arv

Koefitsie

nt

Teenuse

hinnakirjajär

gne hind

2021053

Eriarsti korduv vastuvõtt

3004

15,92

2021053

RÖNTGENIÜLESVÕTE

VAAGNAPIIRKONNAST

(ÜKS

7912

12,95

2021053

RÖNTGENIÜLESVÕTE

ALAJÄSEMETEST

(KAKS ÜLE

7919

16,54

2021053

RÖNTGENIÜLESVÕTE

ALAJÄSEMETEST (IGA

JÄRG

7920

11,77

14 / 55

Sellise tegevusega pani Ants Kass toime KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava

altkäemaksu võtmise, s.o ametiisikuna korduvalt vara vastuvõtmise vastutasuna tema

ametiseisundi kasutamise eest.

MENETLUSE KÄIK

1. 15.04.2025 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt Ants Kassi süüdistuses KarS § 294 lg 2

p 1 järgi üldmenetluses (K 1 tl 1-12).

2. 15.05.2025 saabus kaitseakt (K 1 tl 14-20).

3. 21.05.2025 toimus eelistung (K 1 tl 21-24).

4. 21.05.2025 andis Harju Maakohus Ants Kassi kohtu alla (K 1 tl 25-27).

5. Kohtuistungid (osaliselt kinnised) toimusid 11.06.2025, 16.06.2025, 18.06.2025,

1.07.2025, 3.09.2025 ja 10.09.2025 (K 1 tl 30-34, K 3 tl 38-50, 51-71, 132-135, 140-141).

6. 22.09.2025 toimusid kohtuvaidlused.

7. Prokurör taotles:

7.1. vähendada süüdistuse mahtu osas, et Q Q on andnud Ants Kassile üle puuviljakoti

vastutasuna süüdistusakti punktides 11.64 - 11.65 kirjeldatud teostuse eest, sest kohtus

uuritud tõendid seda enam ei kinnita.

7.2. süüdi tunnistada Ants Kass KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja karistada nelja-aastase

vangistusega, mida ei ole vaja täielikult täitmisele pöörata 4 aasta 6 kuulise katseaja

jooksul. KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 79 lg 1 p 1 alusel kohustada Ants Kassi tasuma 1.

astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuu palga alammääras, s.o 2215

eurot. Kriminaalmenetluse kulud jätta KrMS § 180 lg 1 järgi süüdistatava kanda (K 3 tl

146, 146 pö, 150-162).

7.3. konfiskeerida Ants Kassilt KarS § 832 lg 1 ja § 294 lg 4 alusel Ants Kassi elukoha

läbiotsimisel leitud 70 000 eurot ning konfiskeerimise asendamise korras mõista välja

KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 294 lg 4 alusel Ants Kassi elukohast varastatud 11 400 eurot

ning KarS § 831 lg 1 ja § 84 lusel 585 eurot KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava

süüteoga saadud varana.

8. Kaitsja taotles:

8.1. Mõista Ants Kass õigeks kahes esimeses episoodis KarS § 294 lg 2 p 1 järgi, või kui

kohus ümber kvalifitseerib selle mingi muu võimaliku süüteona KarS § 4023 alusel.

8.2. kolmas episood (A A) jätta kohtu otsustada, kas hinnata tegu KarS § 294 lg 2 p 1 järgi

või KarS § 4023 järgi ning arvestada, et kahes esimeses episoodis õigeksmõistmise

korral kaob ära korduvus.

8.3. Mitte kohaldada KarS § 832 ja 84 vara laiendatud konfiskeerimist ja selle asendamist

arestitud sularaha 70 000 euro osas ja tühistada see Harju Maakohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu määrus, millega arestiti Ants Kassile kuuluvad rahalised vahendid.

8.4. Mõista riigilt välja menetluskulud (K 3 tl 146pö-147, 163-239).

9. Viimases sõnas Ants Kass enda süüd ei tunnistanud ning palus end õigeks mõista (K 3 tl

147pö-148pö).

Süüdistuse vähendamine

15 / 55

10. 22.09.2025 kohtuvaidluste käigus loobus prokuratuur süüdistuse osast, et Q Q on andnud

Ants Kassile üle puuviljakoti vastutasuna süüdistusakti punktides 11.64 - 11.65 kirjeldatud

teostuse eest.

11. Seega loobus prokuratuur Q Q episoodis teenuste osutamise eest vastutasuna antud ühe

hüve- puuviljakoti- etteheitest, kuid süüdistuse kohaselt sama episoodiga seoses

(vastutasuna ülal p-des - kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel) „võttis A. Kass oma

töökabinetis nr B790 Q. Q’ilt 20.01.2021 kella 13.50 paiku sularahas 300 eurot ning

31.05.2021 kella 14.14 paiku kaks firma Makita aku mudelit „BL1850:18V 5,0ah“

kogumaksumusega 135 eurot“.

12. Kuivõrd prokuratuur ei ole loobunud ühes episoodis täielikult süüdistusest, vaid on seda

osaliselt vähendanud, ei kaasne selles osas õigeksmõistvat kohtuotsust (RKKK 1-20-

470/34 p 24).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Ants Kassi lõplik süüdistus on selles, et töötades ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022

PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-

konsultandina, võttis ta korduvalt vastutasuna ravi rahastamise lepingu alusel osutatud,

määratud ja suunatud tervishoiuteenuste ning soodustusega ravimitele retseptide

väljakirjutamise eest vastu sularaha ja muud vara.

14. Kaitsja on leidnud, et Ants Kass ei ole ametiisik, mistõttu tema tegevus ei vasta KarS § 294

koosseisule.

15. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas Ants Kass on KarS § 288 mõistes ametiisik.

16. KarS § 294 lg 2 p 1 alusel on karistatav ametiisiku poolt vara vastuvõtmine vastutasuna

tema ametiseisundi kasutamise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.

17. KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 kohaselt on

ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, kui ta täidab

talle pandud ülesandeid alaliselt, tasu eest ja lepingu alusel.

18. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse

töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus,

sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises, ning teha toiming,

sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas

avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit (KVS § 2 lg 2 p 1).

Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või

vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine (KVS § 2 lg 2 p

2). Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises (samas).

19. KarS § 288 lg 1 on jõustunud 1.01.2015 ja KVS § 2 on jõustunud 1.04.2013. Seega Ants

Kassi süüdistusperioodil ja kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole nimetatud sätted muutunud.

16 / 55

Avalik ülesanne

20. Riigil on kohustus tagada tervishoiuteenus ja ravimite kättesaadavus (Eesti Vabariigi

põhiseaduse, edaspidi PS § 28 lg 1), millest tulenevalt on riik loonud ravikindlustuse

süsteemi (ravikindlustuse seaduse, edaspidi RaKS, § 2 lg 1) ning moodustanud avalik-

õigusliku juriidilise isikuna Eesti Haigekassa, registrikoodiga 74000091 (alates 01.04.2023

uue nimega Tervisekassa; Eesti Haigekassa seadus- alates 01.04.2023 uue nimega

Tervisekassa seadus, edaspidi § 2 lg 1). Haigekassa on HKS-ga loodud avalik-õiguslik

juriidiline isik (HKS § 5 lg 1).

21. Märkus: kuivõrd süüdistuse perioodil kandis praegune Tervisekassa nimetust Eesti

Haigekassa ning ka süüdistuses on läbivalt kasutatud väljendit Haigekassa, kasutab kohus

selguse huvides läbivalt ainult nimetust Haigekassa.

22. Kaitsja ei ole kahtluse alla seadnud ega vaidlustanud faktilisi asjaolusid Eesti Vabariigis

tervishoiuteenuste korraldamise üldiste põhimõtete ning sellega seonduvate õiguslike

regulatsioonide kohta erinevate seaduste, õigusaktide ning nende alusel sõlmitud lepingute

näol.

23. Seega, vaidlus puudub selles, et kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamine ning

ravimi võimaldamine õigusaktides sätestatud tingimustel on avalik ülesanne, mille riik on

delegeerinud Haigekassale.

24. Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem mh kindlustatud isiku ravi ja ravimite

ostmise rahastamiseks RaKS-s sätestatud tingimustel ja korras (RaKS § 2 lg 1).

Ravikindlustus lähtub mh kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise

põhimõttest (RaKS § 2 lg 2). Ravikindlustus on sundkindlustus (RaKS § 2 lg 3), s.o

seaduses sätestatud juhul kindlustusvõtja kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja

avalik-õigusliku juriidilise isiku kohustus hüvitada (VÕS § 4221 lg 2).

25. Ravikindlustuse andjaks on Haigekassa (RaKS § 3 lg 1) ning kindlustatud isikuteks on mh

Eesti alalised elanikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma või kes

iseenda eest maksavad sotsiaalmaksu SMS-s sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel,

samuti nende isikutega RaKS alusel võrdsustatud isikud (RaKS § 5 lg 1).

26. Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu RaKS-s ja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (edaspidi TTKS) sätestatud korras (TTKS § 52 lg

3). Riik vastutab Haigekassa kohustuste täitmise eest, kui Haigekassa ei saa täita oma

lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitist või kui ravikindlustushüvitiste

piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või Haigekassa sõlmitud

hinnakokkulepped ei võimalda Haigekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta

ravikindlustushüvitisi (HKS § 5 lg 4).

27. Eesti Haigekassa põhikirja kohaselt juhindub Haigekassa oma tegevuses HKS-st, RaKS-st,

oma põhikirjast ja teistest õigusaktidest (edaspidi HK põhikiri, § 3).

28. Haigekassa eesmärk on mh ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest

tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt

RaKS-le, TTKS-le ja muudele õigusaktidele ning Haigekassa eelarves ettenähtud kuludele

(HKS § 2 lg 1). Haigekassa täidab oma eesmärgi saavutamiseks mh järgmisi ülesandeid

(HKS § 2 lg 2): korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning

tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades Haigekassa

eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise (p 1); täidab RaKS-st, TTKS-st ja muudest

õigusaktidest tulenevaid ülesandeid (p 2); kontrollib Haigekassa poolt osaliselt või

täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust (p 4); korraldab ravikindlustust ja

tervishoiuteenuse osutamist (p 5).

29. Haigekassal on HKS-st, RaKS-st, TTKS-st, HK põhikirjast ja muudest õigusaktidest

tulenevalt kohustus täita mh järgmisi ülesandeid (HKS § 3): sõlmida lepinguid

tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning muude ülesannete täitmiseks (p 1); tasuda

17 / 55

tervishoiuteenuse osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu

tingimustele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 2); tasuda soodustingimustel

väljastatud ravimite eest apteekidele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 3).

Haigekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas

tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud retseptide õigsust ja

põhjendatust (HKS § 4 lg 1).

30. Haigekassa vara moodustub (HKS § 35; TTKS § 51 ja § 52): riigieelarves SMS § 7 lg-s 3

ja § 10 lg-s 2 sätestatud määras ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu osast, samuti

ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest; TTKS § 51 lg 2 p 2 alusel

Haigekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest; seaduse või põhikirjaga lubatud

tehingutest ning muudest õigustoimingutest saadavatest tuludest; annetustest; sissenõuetest

teistelt isikutelt; intressidest ja muudest finantstuludest; muudest laekumistest. Haigekassa

valdab, kasutab ja käsutab oma vara HKS-s ning HK põhikirjas ettenähtud korras (HKS §

34).

31. Haigekassa eelarve kulu on mh Haigekassa tervishoiukulud, mis jagunevad muuhulgas

tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kuludeks (p 1) ning kindlustatutele

kompenseeritavate ravimite kuludeks (p 3) (HKS § 36 lg 7, HK põhikiri, § 45 lg 2).

Mitterahaline ravikindlustushüvitis

32. Kui RaKS ei sätesta teisiti, siis on kindlustatud isikutel võrdsed õigused ja võimalused

ravikindlustushüvitise saamiseks (RaKS § 3 lg 3). Ravikindlustushüvitis on mh kvaliteetne

ja õigeaegne tervishoiuteenus ning vajalik ravim, mida kindlustatud isikule võimaldavad

RaKS-s sätestatud tingimustel Haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (s.o

mitterahaline hüvitis, RaKS § 25 lg 1). Mitterahaline ravikindlustushüvitis on mh

Haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav raviks osutatud tervishoiuteenus

(tervishoiuteenuse hüvitis) või ravim (ravimihüvitis, RaKS § 25 lg 2).

33. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus mh haiguse või vigastuse diagnoosimiseks ja

ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1).

Tervishoiutöötajad TTKS tähenduses on mh arst ja õde, kui nad on registreeritud

Terviseametis (TTKS § 3 lg 1).

34. Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende

tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on

osutatud meditsiinilistel näidustustel (RaKS § 29 lg 1). Ajavahemikul 04.01.2021-

31.05.2021 oli Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestatud Vabariigi Valitsuse

18.12.2020 määrusega nr 98 ja 18.03.2021 määrusega nr 29 „Eesti Haigekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, RaKS § 30 lg

1). Ajavahemikul 04.01.2021-31.05.2021 oli kindlustatud isikult Haigekassa poolt tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu

arvutamise metoodika kehtestatud Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 9

"Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja

tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika" (edaspidi SM kord nr

9, RaKS § 32).

35. Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle ka tasu maksmise

kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Haigekassa ravimite

loetellu kantud ravimite jaemüügi eest (RaKS § 41 lg 1). Ajavahemikul 04.01.2021-

31.05.2021 oli Haigekassa ravimite loetelu kehtestatud Sotsiaalministri 24.09.2002

määrusega nr 122 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“ (edaspidi Haigekassa ravimite

loetelu) (RaKS § 43 lg 1).

18 / 55

36. Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta

väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse

(edaspidi RavS) alusel kehtestatud tingimustele ja vormile (RaKS § 41 lg 2). Ajavahemikul

09.01.2021-03.07.2022 oli „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise

tingimused ja kord ning retsepti vorm“ kehtestatud Sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega

nr 30 (edaspidi SM kord nr 30) (RavS § 33 lg 7 p 1).

37. Eeltoodule tuginedes on prokuratuur õigesti leidnud, et avalikuks ülesandeks on

kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamine ning ravimi võimaldamine õigusaktides

sätestatud tingimustel. Nende avalike ülesande täitmise tagamise on riik seaduse alusel

pannud Haigekassale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

38. Edasiselt tuleb tuvastada Haigekassa poolne avaliku ülesande delegeerimine.

Avaliku ülesande materiaalne delegeerimine ravi rahastamise lepinguga (RRL).

39. RRL-i sõlmib Haigekassa tervishoiuteenuse osutaja(te)ga (RaKS § 36 lg 1).

Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline

isik (TTKS § 4). RRL-iga võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu

tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele

(RaKS § 35 lg 1, SM kord nr 9 § 2 lg 1). Sealjuures kohustub tervishoiuteenuse osutaja

osutama kindlustatud isikutele RRL-i tingimustel tervishoiuteenuseid (RaKS § 37). RRL

on haldusleping ning sellele kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku 7. peatüki sätteid

RaKS-s sätestatud erisustega (RaKS § 35 lg-d 1-2).

40. Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves

ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle

võtnud Haigekassa (TTKS § 23 lg 1). Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne

tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (TTKS

§ 20 lg 1).

41. Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja Haigekassale nõuetekohaselt

vormistatud raviarve (SM kord nr 9 § 3 lg 1). Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil

viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused vormistatakse raviarvel (SM kord nr

9 § 9 lg 2). Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve Haigekassale tervishoiuteenuse

osutaja ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-is sätestatud tingimustel ja korras (SM kord nr 9

§ 51 lg 3).

42. Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Haigekassa poolt

ülevõetuks, kui Haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks

olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse

ülevõtmisest keeldumisest (RaKS § 39 lg 1).

43. Eeltoodule tuginedes on prokuratuur õigesti leidnud, et Haigekassa delegeerib

tervishoiuteenuse osutajale RRL alusel ja tingimustel kindlustatud isikutele

tervishoiuteenuse osutamise kui mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamise, s.o

avaliku ülesande täitmise.

PERH kui tervishoiuteenuse osutaja ja avalikku ülesannet täitev eraõiguslik juriidiline isik

44. PERH asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 556 (Vabariigi Valitsuse

25.07.2001 korraldus nr 556 „Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutamine“), mille

punkti 2 kohaselt määrati asutajaõiguste teostajaks Sotsiaalministeerium. PERH toimib

eraõigusliku juriidilise isikuna, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja

muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast (PERH põhikiri 25.10.2018-20.12.2022

(edaspidi PERH põhikiri), p 3) (K 1 tl 73).

45. PERH-i eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu mh osutada ambulatoorset

ja statsionaarset eriarstiabi (PERH põhikiri, p-d 9 ja 10.1) ning tagada osutatavate teenuste

19 / 55

kõrgetasemeline kvaliteet ja vastavus õigusaktidega esitatavatele nõuetele (PERH põhikiri,

p 10.9) ( K 1 tl 73, 82).

46. PERH-i ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-iga nr 2019-RRL1-60643 (edaspidi RRL2019)

võttis Haigekassa ajavahemikul 01.01.2019-31.12.2023 üle PERH-i poolt kindlustatud

isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse õigusaktides, RRL2019-s

ja selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras (RRL2019, lk-d 1-2). RRL2019 sõlmimisel

juhindusid PERH ja Haigekassa riigi tervishoiupoliitikast, haiglavõrgu arengukavast,

tervishoiusektoris ja ravikindlustuses toimuvatest arengutest, seades ülimuslikuks ühised

huvid kindlustatud isikutele kvaliteetse arstiabi parema kättesaadavuse tagamisel,

tunnustades vajadust ravikindlustuste raha efektiivse ja otstarbeka kasutuse eesmärgil

Haigekassa poolt teatavate kontrollmehhanismide rakendamist (samas). PERH kohustus

tagada kindlustatud isikule RRL2019-s kokkulepitud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse

RRL2019-s kokkulepitud tingimusel kogu RRL2019 kehtivuse ajal (RRL2019 Lisa 1, p

4.1.1) (K 1 tl 39 mälupulk, lepingud 2016-2021).

47. RRL2019 lisa 1 kohaselt (p 1.1) oli Haigekassa poolt kindlustatult isikult tervishoiuteenuse

eest maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks isiku kanne ravikindlustuse

andmekogusse ja kehtiva kindlustuskaitse olemasolu ravi alustamise päeval. PERH-il oli

kohustus kontrollida ravi alustamisel ja soodusretsepti väljakirjutamisel kindlustatud isiku

kindlustuskaitse kehtivust ravikindlustuse andmekogust (RRL Lisa 1, p 10.1). Haigekassa

võttis kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu teenuse eest, mis oli kantud RaKS §

30 lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Haigekassa tervishoiuteenuste

loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel lepingus kokkulepitud teenuste, nende

miinimummahu ja rahalise mahu ulatuses (RRL2019 lisa 1, p 1.2, hiljem p 1.3) (K 1 tl 39

mälupulk, lepingud 2016-2021).

48. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks edastas PERH raviarved koos koondarvega

Haigekassa infosüsteemi, mille järel kohustus Haigekassa tasuma PERH-ile arve

(RRL2019 lisa 1, p-d 6.1, 6.5 ja 6.7). Haigekassa võttis kindlustatud isikutelt tasu

maksmise kohustuse üle üksnes tervishoiutöötajate registris registreeritud

tervishoiutöötajate poolt koostatud raviarvete alusel (RRL2019 lisa 1, p-d 6.1, 9.1 ja 9.2).

PERH-i sisesest töökorraldusest tulenevalt vastutas raviarvete lõpetamise eest raviarst (K 1

tl 39 mälupulk, lepingud 2016-2021).

49. Raviarved avati PERH-is raviarsti korraldusel iga ravijuhu korral iga patsiendi kohta

eraldi. Raviarve avamiseks taotles PERH Haigekassalt tervishoiuteenuse osutamiseks

volitatud isikule juurdepääsuõigust Haigekassa raviarvete elektroonilise edastamise

programmile (nn TORU), milles toimus autentimine (RRL2019 lisa 1, p-d 7.4 ja 7.8).

Raviarvele märgiti mh andmed patsiendi ning arve esitanud arsti ja suunanud arsti kohta,

samuti kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse kood (RRL2019 lisa 10). Koostatud

raviarved edastati Haigekassale jooksvalt, kuid mitte hiljem kui ravijuhu lõpetamise kuule

järgmise kuu 7. tööpäeval (RRL2019 lisa 1, p 6.1) (K 1 tl 39 mälupulk, lepingud 2016-

2021).

50. Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loeti Haigekassa poolt üle

võetuks, kui Haigekassa ei olnud 20 kalendripäeva jooksul alates koondarve koostamisest

PERH-i kirjalikult teatanud tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumisest

(RRL2019 lisa 1, p 6.6) (K 1 tl 39 mälupulk, lepingud 2016-2021).

51. Eeltoodule tuginedes on prokuratuur õigesti leidnud, et Haigekassa on RRL2019-iga

delegeerinud PERH-ile avaliku ülesande täitmise, s.o kindlustatud isikutele

tervishoiuteenuse kui mitterahalise ravikindlustushüvitise osutamise ning Haigekassa

eelarve (sh riigieelarveliste vahendite) efektiivse ja otstarbeka kasutamise ravikindlustuse

ja tervishoiuteenuste eest tasumise korraldamisel.

20 / 55

Ravimi väljakirjutamine kui funktsionaalne delegeerimine

52. Ravimite väljakirjutamist reguleerib RavS (RavS § 1 lg 1). Retseptiravimeid võib

üldapteegist tarbijatele väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti alusel (RavS § 33

lg 1; SM kord nr 30 § 6 lg 1). Retsepti väljakirjutamise õigus on mh eriarstiabi osutamise

tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil meditsiinilisel ja teise

isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks (RaKS § 41 lg 2,

RavS § 33 lg 14). Eelnimetatud isik võib ravimeid soodustusega väljastamiseks välja

kirjutada Haigekassas kindlustatud isikutele (SM kord nr 30 § 2 lg 4). Ravimi

väljakirjutamisel tuleb retseptile märkida mh märge patsiendi kindlustatuse kohta ning

retsepti väljakirjutaja nimi ja Terviseameti registreerimistõendi number (SM kord nr 30 § 4

lg 1 p-d 32 ja 8). Ravimi väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest

vastutab ravimi väljakirjutanud arst (RavS § 33 lg 17).

53. Retseptikeskus on asutatud andmekoguna retseptide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks

ning RaKS-s sätestatud tingimustel kindlustatud isikule ravimihüvitise võimaldamiseks

(RavS § 81 lg 1). Retseptikeskuses töödeldakse mh retsepti väljakirjutamise ja

väljastamisega seotud andmeid ja kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud

isikuandmeid (RavS § 81 lg 12 p-d 1 ja 3). Retsepti väljakirjutamise õigust omaval isikul

on tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmiseks juurdepääs retseptikeskuses olevatele

isikuandmetele (RavS § 81 lg 8).

54. Retseptikeskuse andmete esitajaks on mh Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigust

omavad isikud (RavS § 81 lg 4 p 1). Retsepti väljakirjutamise õigust omav isik on

kohustatud retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja see salvestatakse

retseptikeskuses, täites selleks retseptikeskuses kõik ettenähtud andmeväljad (RavS § 81 lg

7).

55. Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitab ravimi jaemüüja

Haigekassale arve (RaKS § 46 lg 1).

56. Eeltoodule tuginedes on prokuratuur õigesti leidnud, et riik delegeerib seaduse alusel

arstile avaliku ülesande täitmise, s.o kindlustatud isikutele ravimi kui mitterahalise

ravikindlustushüvitise võimaldamise.

21 / 55

57. Kaitsja viitab, et patsiendile tervishoiuteenuse osutamine selleks õigustatud isiku poolt ei

saa olla avaliku ülesande täitmine. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 4

kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav

juriidiline isik. Tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja sellega seotud põhimõtteid

reguleerib VÕS ehk eraõigus. Patsientide ravimine toimub VÕS § 758 lg 1 kohaselt

eraõigusliku suhte alusel.

58. VÕS § 761 kohaselt tuleb maksta kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel

aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse

osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Kuid tervishoiuteenuse osutamisega

seotud kulude katmine ravikindlustuse kaudu avalik-õigusliku juriidilise isiku Haigekassa

poolt ei muuda tervishoiuteenust oma olemuselt automaatselt avalik-õiguslikuks suhteks.

59. Kaitsja on viidanud erinevatele näidetele kohtupraktikast, mis justkui kinnitavad, et

tegemist on eraõigusliku suhte mitte avaliku ülesande täitmisega.

60. Kohus taolise järeldusega ei nõustu. Ükski kaitsja viidatud lahend ei ole analoogne

käesoleva kohtuasjaga.

61. Samuti, nt kaitsja enda viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendi 1-18-3843/66, punktides

58- 63 on kohus asunud seisukohale, et Sotsiaalkindlustusameti taotlusel püsiva

töövõimetuse tuvastamiseks vajalike andmete tervise infosüsteemi edastamisel või

terviseseisundi kirjelduse vormi täitmisel ja selle Sotsiaalkindlustusametile esitamisel on

arstil avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja tegemist on ametiisikuga KarS § 288 lg 1

mõttes (p 62).

62. Samuti on kohtupraktikas leitud, et: “Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita

ka eraõiguslikus vormis." (RKHKo 20. 12.2010. a 3-3-1-15-01, p-d 11 ja 12.).

63. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikutel ei teki selliseid õigussuhteid, kus neil oleks õigus

nõuda ülesande täitmist riigilt või kohalikult omavalitsuselt, siis ei täida ka arst avalikku

ülesannet (RKHKo 19.06.2014, 3-3-1-19-14 p 13). Nt arsti poolt inimese ravimine,

uuringutele saatmise vajaduse kindlaks tegemine, tervishoiuteenuse osutamine või sellest

keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes (RKHKo 15.12.2010, 3-3-1-53-10, p

9 ja 10). Seda suhet reguleerib VÕS § 758, mis sätestab tegevused, mida tervishoiuteenuse

osutaja on kohustatud oma kutsetegevuses patsiendile osutama. Seejuures vastutus

tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelise lepingu täitmise eest on teiste seas pandud

ka tervishoiuteenuse osutamisel osalevale arstile, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga

sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel (VÕS § 758).

64. Seega tuleb tõdeda, et üldjuhul on arsti puhul tegemist eraõigusliku isikuga, kuid siiski

esineb olukordi, mil arst on avalikku ülesannet täites ametiisik. Nimelt on

toiminguid/ülesandeid, mille riik on pannud arstile funktsionaalse delegeerimise kaudu kui

kutseala esindajale ning ülesandeid, mida arst osutab tervishoiuteenusena (nt

tervishoiuteenust osutava asutuse kaudu) riigi poolt tagatud tervishoiuteenuse abil (nt

uuringutele saatmine, eriarsti vastuvõtt).

65. Seega oleneb arsti ametiseisundi olemasolu konkreetsest ülesandest/toimingust/tegevusest.

Taoline tegevus on mh nt ravimi väljakirjutamine, isiku terviseseisundi dokumenteerimine,

Haigekassa kulul patsiendi uuringule saatmine ja eriarsti vastuvõtt, millised kõik tegevused

on Ants Kassile ka etteheidetud.

66. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Ants Kass on ametiisikuks KarS § 288 mõistes järgmistel

juhtudel.

Ametiseisund

Tervishoiuteenuse hüvitis

67. Ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022 töötas Ants Kass PERH-i kirurgiakliiniku

ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultandina. Ants Kass oli

22 / 55

tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötajana koodiga

D02488( KD 1 TL 140 CD-plaat).

68. Töölepingu (p 3.2) kohaselt oli Ants Kassi peamisteks tööülesanneteks vanemarst-

konsultandina oma vastutusala piires mh ravitöö kvaliteedi maksimaalne kindlustamine,

statsionaarse ja ambulatoorse arstiabi osutamine vastavalt graafikule, ambulatoorsete

vastuvõttude tegemine ning operatsioonide tegemine statsionaaris ja päevakirurgias. Ants

Kassi tööülesanded ja pädevus olid üksikasjalikult kirjeldatud ametijuhendis (samas;

tööleping, p 1.1.4). Töölepingu (p 1.1.5) kohaselt oli Ants Kass kohustatud järgima ka

haiglas kehtivaid reegleid ja eeskirju vaatamata sellele, kas kõik tööreeglistiku sätted olid

konkreetses ametijuhendis fikseeritud. Samuti kohustus Ants Kass töölepinguga täitma

õigusaktides ja haiglasisestes aktides sätestatud tingimusi (tööleping, p 10.1.1) (K 1 tl 49-

61).

69. Vanemarst-konsultandi ametijuhendi (p 3.2, K1 tl 49, p 3.1 K1 tl 51) kohaselt oli Ants

Kassi üheks peamiseks tööülesandeks ravitööga tegelemine. Ametijuhendi kohaselt pidi

Ants Kass nimetatud tööülesande täitmisel mh kinni pidama kehtestatud reeglitest,

juhenditest ja eeskirjadest (p 3.1.4), täitma ja kontrollima haiguslugusid ja muid haigla

tööga seotud dokumentatsiooni vastavalt kehtestatud kordadele (p 3.1.10), saadud

ülesandeid täitma korrektselt (p 3.1.11), tegelema ravitööga statsionaarses osakonnas (p

3.1.12) ning tegema ambulatoorseid vastuvõtte vastavalt osakonna töökorraldusele (p

3.1.14). Rutiinsete tööülesannetena pidi Ants Kass ametijuhendi kohaselt täitma muid töö

iseloomust tulenevaid ülesandeid (p 4.10) ning koostama ja allkirjastama dokumente oma

tööalase pädevuse piires (p 5.2) (K 1 tl 51-52).

70. Vaidlust ei ole selles, et oma vastutusala piires teostas Ants Kass mh kindlustatud isikutele

ambulatoorseid vastuvõtte ning osutas neile ambulatoorset arstiabi meditsiinilisel

näidustusel. Ambulatoorsete vastuvõttude ja ambulatoorse arstiabi käigus määras Ants

Kass kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel RRL2019 alusel erinevaid analüüse

ja uuringuid, mis olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Samuti suunas ja

korraldas Ants Kass kindlustatud isikutele ambulatoorseid vastuvõtte ka teiste PERH-is

ravitööga tegelevate eriarstide juurde. Ka Ants Kassi poolt suunatud ja korraldatud

ambulatoorsed vastuvõtud ja nende käigus kindlustatud isikutele osutatud ambulatoorne

arstiabi teiste PERH-is ravitööga tegelevate eriarstide juures olid kantud Haigekassa

tervishoiuteenuste loetellu.

71. Ravitööga tegelemise käigus avati kindlustatud isikutele nende isikukoodi alusel raviarve.

Raviarvetel kajastati Ants Kassi poolt ning tema suunamisel ja korraldusel kindlustatud

isikutele RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud

teenused. Erandina kajastas Ants Kass tema poolt kindlustatud isikutele RRL2019 alusel

osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenuseid ka teiste PERH-i

eriarstide poolt avatud raviarvetel, kui sama ravijuhu jaoks oli teine PERH-i eriarst

kindlustatud isikule raviarve juba avanud. PERH-i sisemise töökorralduse kohaselt vastutas

Ants Kass raviarstina ka raviarvete lõpetamise eest.

72. Kindlustatud isiku ravijuhu lõppedes suunas PERH-i infosüsteem koostatud raviarved

RRL2019 alusel ja tingimustel koondarvetena elektrooniliselt Haigekassale tasumiseks.

RRL2019 alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada PERH-ile RRL2019-s sätestatud

tingimustel Ants Kassi poolt kindlustatud isikutele osutatud ja määratud ning raviarvetel

kajastatud tervishoiuteenuste eest.

73. Patsiendi uuringu eest tasub eelnevalt tuvastatu põhjal lõppkokkuvõttes Haigekassa, mille

eelduse esimeses etapis on arsti poolne patsiendi uuringule suunamine. Haigekassa peab

võimaldama ravikindlustatud isikule uuringud ja eriarsti vastuvõtu ning võtab kohustuse

tasuda nende tervishoiuteenuste eest (RaKS § 25 lg 1, § 35 lg 1). Kui teenuse eest tasuks nt

patsient ise, siis ei saaks avaliku ülesande täitmisest rääkida. Kuna Haigekassa võtab üle

23 / 55

kohustuse tasuda kindlustatud isiku ravikulud (RaKS § 2 lg 1, 3) täidab arst sellisel

toimingul- saatekiri suunamisele, eriarsti vastuvõtt- ametiisikuna avalikku ülesannet.

74. Seega nõustub kohus prokuratuuri järeldusega, et Ants Kass omas ravitööga tegelemise

käigus õigust ja kohustust otsustada, kas ja milliseid tervishoiuteenuseid (antud juhul

PERH RRL2019 alusel) kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel osutab. Osutades

ja määrates kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel (nt RRL2019 alusel

tervishoiuteenuseid, nt suunates kindlustatud isikuid teiste PERH-i eriarstide

vastuvõttudele, uuringutele või võttes ise isikuid eriarstina vastu), mis olid kantud

Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, omas Ants Kass õiguspädevust teha Haigekassa

varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi ehk väljamakse kohustuse ja selle

ulatuse üle.

75. Eeltoodule tuginedes nõustub kohus prokuratuuri järeldusega, et Ants Kass omas PERH-is

vanemarst-konsultandina ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel, kui ta osutas ja määras

kindlustatud isikutele RRL2019 alusel ja tingimustel tervishoiuteenuseid, s.o tegutses

ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise

võimaldamist).

Ravimihüvitis

76. Ants Kassil oli õigus ja kohustus meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt

ravitava kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks välja kirjutada retsepte soodustusega

ravimitele.

77. Ants Kassi poolt väljakirjutatud retseptid olid aluseks, et üldapteegid kindlustatud isikutele

soodustusega ravimeid väljastaksid (RaKS § 33 lg 1). Kindlustatud isikule Ants Kassi

poolt väljakirjutatud retsepti alusel soodustusega ravimi müügil tasu maksmise kohustuse

ülevõtmiseks esitas ravimi jaemüüja Haigekassale arve (RaKS § 46 lg 1). Jaemüüja arve

alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada jaemüüjale RaKS-s ja RavS-s sätestatud

tingimustel Ants Kassi poolt kindlustatud isikutele väljakirjutatud retsepti alusel

soodustusega ravimi eest.

78. Seega omas Ants Kass õigust ja kohustust otsustada, kas ja milliseid soodustusega

ravimeid riik kindlustatud isikutele meditsiinilisel ja nende ravimise eesmärgil

ambulatoorseks raviks võimaldab. Kirjutades kindlustatud isikutele meditsiinilisel ja nende

ravimise eesmärgil ambulatoorseks raviks välja retsepte soodustusega ravimile, mis oli

kantud Haigekassa ravimite loetellu, omas Ants Kass õiguspädevust teha Haigekassa

varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi ehk väljamakse kohustuse ja selle

ulatuse.

79. Sotsiaalminister on määrusega kehtestanud ravimite väljakirjutamise ja dokumenteerimise

korra ning volitanud ravimite väljakirjutamise vajalikkuse järelevalve funktsiooni täitma

arstid, kellel on seega ravimialase järelevalve ühe osana ametiseisund toimingu tegemisel.

Sellest tulenevalt täidab arst ravimi väljakirjutamisel avalikku ülesannet- temale kui

eraõiguslikule isikule on õigusaktiga antud volitus osutada avalikes huvides sellist teenust,

mille eest vastutab lõppkokkuvõttes riik.

80. Ants Kassi enda ütlustest tuleneb tema töötamine eriarstina (ortopeed), et ta oli

registreeritud tervishoiutöötaja, patsientidele eriarstina vastuvõttude osutamine, patsientide

ravile, uuringutele suunamine, analüüside määramine ning retseptide, sh soodustusega,

väljakirjutamine. Ants Kass teadis, et RRL alusel rahastab kindlustatud isikutele ravi (sh

teenused, soodustused) Haigekassa. Teadmine raviarvete avamisest, nendel kajastatu ja

lõpetamine, osutatud teenuste kandumine raviarvetele. Samuti peale retsepti

väljakirjutamist patsiendi võimalus ravim automaatselt apteegist (soodustusega) välja osta.

Ants Kass oli teadlik RRL-st ja selle alusel Haigekassa kohustusest PERH-le arvete alusel

tasuda. Ants Kass teadis, et kindlustamata isikud peavad teenuste eest ise tasuma.

24 / 55

81. Seega, kirjutades seaduse alusel kindlustatud isikutele välja retsepte soodustusega

ravimitele, omas Ants Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus

ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel ehk tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1

tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas

Haigekassa eelarve kasutamist).

82. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuratuuriga selles, et Ants Kass oli süüdistuse perioodil

PERH-is vanemarst-konsultandina ambulatoorsete eriarsti vastuvõtte tehes, uuringute ja

analüüside määramisel, ravimite väljakirjutamisel, patsiendi teise eriarsti juurde

suunamisel, raviaravete avamisest kuni nende lõpetamiseni avalikku ülesannet täitev

ametiisik KarS § 288 mõistes.

83. Edasi kontrollib kohus, kas süüdistuses etteheited teod on asetleidnud ja kas need on toime

pannud Ants Kass

Süüdistuse tõendatus

84. Ants Kass ei ole enda süüd tunnistanud.

85. Ants Kassi ütluste kohaselt oli ta 2020- 2022 PERH kirurgiakliiniku III ortopeedia

osakonna vanemarst- konsultant. Tavalisele vastuvõtule sai haige ennast registreerida läbi

digiregistratuuri, regulaarne ambulatoorne vastuvõtt oli üks kord nädalas. Patsiente võttis

tema vastu ka vastavalt vajadusele. Haigekassa tasub kindlustatud isikute raviteenused.

Mittekindlustatud haiged tasusid ravi ise. Ravile pöördunud isikutele avati raviarve. Tema

kreedo oli, et kolleege, omakseid, sõpru, nende sõpru ja ravitud haigeid vaadatakse

esmajärjekorras ja tasuta. Ei ole teinud endale inimese õnnetusest sissetuleku allikat.

86. Kõikidesse episoodidesse puutuvalt on kohus tuvastanud järgmist.

87. KrMS § 2911 alusel vastuvõetud tunnistaja R Re (2016 – 2018 ortopeediakeskuse juhataja)

ütlustest tuleneb, et patsientide järjekorra pidamine toimus sekretäri kaudu, kes peale

esmast vastuvõttu pani patsiendi uuesti järjekorda. Traumapatsientide puhul oli tema teada

järjekord 3-4 kuud, endoproteesimise puhul veel pikem, kuid teatud eranditel võis ka kohe

operatsioonile saada. Olid täpsed juhised, mille järgi seda hinnata. Praktikas tähendas see

seda, et see oli arsti otsustada. Operatsiooni järjekordadeks olid ka reservid

kiireloomulisteks operatsioonideks. Tema on kuulnud, et varem võtsid mõned arstid

patsiente vastu enda kabinetis, misjärel arstid tasusid arstile sularahas nimetatud vastuvõtu

eest. Selle kohta kasutati väljendit „50 eurot patsient“. Tema ajal taoline tegevus oli

keelatud, vastuvõtud pidid toimuma polikliiniku ruumides. Kuulis ka seda, et pärast tema

töölt lahkumist hakkas uuesti toimuma patsientide vastuvõtt arsti kabinetis. Taoliseks

arstiks olevat olnud ka Ants Kass (K 1 tl 116-119).

88. KrMS § 2911 alusel vastuvõetud tunnistaja T T (kuni 2020 kirurgiakliiniku juhataja, mille

koosseisu kuulus viimastel aastatel ka ortopeediakeskus) ütlustest tuleneb, et

ambulatoorsele vastuvõtule saab perearsti või eriarsti saatekirjaga, patsiendid lisatakse

üldjärjekorda. Eraldi on reservajad aegkriitilistele patsientidele. Ambulatoorne vastuvõtt

toimub PERH polikliinikus. Teatud juhtudel on vastuvõtte teostatud ka arstikabinetis, kuid

seda ei peeta heaks tooniks. Endoproteeside patsientide järjekorra pidamine toimub

Haigekassa ja eriala seltsi poolt loodud korra järgi . Olukorda hindab arst. Ravijärjekorrast

erinevalt saab vastu võtta aegkriitilisi patsiente, keda on suunanud eriarstid, perearst,

erakorralise meditsiiniosakond vms. PERH-s on vastav kord, kus on kirjas, mis kingitus on

lubatud ja mis mitte. Temal puudub teadmine, et mõnele arstile oleks sularaha või muud

rahalist kingitust patsiendi poolt üle antud. Sellist käitumist ei peeta PERH-s heaks tooniks

ning see ei ole haigla poolt heaks kiidetud ( K 1 tl 120-123, 124-129).

89. KrMS § 2911 alusel vastuvõetud F F ütluste kohaselt töötas tema PERHI ortopeedia

osakonna sekretärina. Tema peamisteks tööülesanneteks oli ortopeediliste haiguslugude

komplekteerimine ja lõpetamine, haigusloo ülekontrollimine, et kõik oleks korrektselt

sisestatud, patsiendi arve lõpetamine programmis, kust see liigub arveldusse ja sealt

25 / 55

omakorda haigekassasse tasumiseks. Tema registreeris patsiendid operatsiooni järjekorda

ja -plaani. On ka SOS järjekord, kui plaanipärane operatsioon jääb mingil põhjusel ära, siis

tema võtab ühendust järgmise patsiendiga, kes on andnud nõusoleku kiireks

reageerimiseks. Ants Kass oli tema otsene juht. Reeglina leppis Ants Kass ise patsientidega

operatsiooniajad kokku, Ants Kassi kabinet asub 7 korrusel sekretäride kabineti kõrval.

Ants Kass andis ise patsiendile väljakirjutamisel omaosalusarve, tema rahaga ei tegelenud,

see on sekretäri töö (K 3 tl 72-76).

90. S S kohtus antud ütlustes selgub, et tema töötas ja töötab samuti PERH ortopeediakeskuses

vanemarst ortopeedina. PERH ei ole heaks kiitnud patsientidelt kingituste vastu võtmist.

Kuluaarides räägiti koridorimeditsiinist. Patsiendi ravikindlustatust kontrollib registratuur,

vastuvõtu aegasid annab registratuur. Igal arstil on oma tempel ja tervishoiuregistrikood.

Ants Kassi töökabinet oli haiga 7. korrusel. Ravikindlustatud patsiendi eest tasus

Haigekassa, patsient ise ei tasunud. Kindlustatust kontrolliti registratuuris (K 3 tl 52-58).

91. Märgitud ütlused on olulised mõistmaks, et Ants Kass arstina küll omas pädevust inimesi

ravijärjekorda, sh eriarsti vastuvõtule panna, kuid mitte tema poolt teostatud viisil ehk

eraviisiliselt ravijärjekorra välist aega (mitte haigla poolt pakutava tasulise teenuse aega)

pakkudes ja vastuvõtte tehes.

92. Kohus ei arvesta tõendina R Re ütlusi selles, et kuuldu kohaselt, arstiks, kes võttis 50.-

euro eest enda kabinetis patsiente vastu, oli teiste seas ka Ants Kass, ja S S ütlusi

koridorimeditsiini kohta, kuivõrd KrMS § 66 lg 21 on tegemist kuuldustega, mitte

tunnistaja teadmisega ehk enda poolt vahetult kuuldu ja tajutuga.

Q Q episood

Ametiseisundi kasutamine

93. Ants Kass on Q Q raviarstiks 1990. aastate algusest (K 1 tl 59, 94pö). Ants Kass ja Q Q

suhtlesid viimase tervisega seoses erinevatel aegadel, sh väljaspool registreeritud

ambulatoorseid vastuvõtte ning Ants Kass nõustas ja ravis Q Qa ka väljaspool enda

tegevusala.

94. Ants Kass ei eita Q Q nõustamist, ravimist, retseptide kirjutamist, uuringutele saatmist.

Kinnitab, et Q Ql oli tema isiklik telefoninumber. Väidab, et tegemist oli pelgalt arsti-

patsiendi suhtlusega, mitte isiklike, nt peretuttavatega vms. Tema võis Q Qle kirjutada ka

ravimi DHC Continues. See kokkusaamine ei olnud eelnevalt registreeritud, raviarvet ei

olnud, retsepti kirjutamiseks ei ole seda vaja.

95. Tunnistaja Q Q selgitas, et Ants Kassi teab kui enda pikaaegset raviarsti, kelle poole on

erinevate tervisemuredega pöördunud. Möönab, et arvatavasti leppis tema kokku K Q

(õde) operatsiooni järgselt visiidi Ants Kassi kabinetis 2021 jaanuaris. Ta pöördus ise Ants

Kassi poole, kui perearst keeldus valuvaigisteid välja kirjutamast, samuti vajas ta

kompuuteruuringut. Jälitustegevuse käigus salvestatud kõnesid ja nende sisu möönab, kuid

eraldi neid ei mäleta (K 3 tl 59-69).

96. Tunnistaja K Q on selgitanud, et Q Q on tema vend ja Ants Kass on tema raviarst. 2021

käis ta põlveoperatsioonil, mida toimetas Ants Kass. Peale operatsiooni olid tal valud

põlves, ta käis jaanuaris 2021 koos Q Qga Ants Kassi juures, tema kabinetis.

Kokkusaamise leppis kokku Q Q (K 3 tl 41- 43 pö).

97. Jälitustegevusega tuvastati, et Ants Kass kirjutas 19.01.2021 Q Qle viimase palvel

(helistamisel) retsepti soodustusega ravimile DHC Continus, maksimumkogusele ehk 56

tabletti. Vestlusest selgub sealjuures, et perearst kirjutas välja vaid 10 tabletti. Ants Kass

viitab ka ise vestluses sellele, et seda ravimit just nagu ei tohiks välja kirjutada, kuid teeb

seda siiski. Tabletid ostab Q Q apteegist välja 20.01.2021 (K 1 tl 157-158). Antud vestlusel

ja ravimil puudub igasugune seos Ants Kassi erialaga või erialase vastuvõtuga.

26 / 55

98. Ants Kass määras Q Q palvel ravijärjekorra väliselt ambulatoorse vastuvõtu 20.01.2021,

kui Q Q ja tema õde soovisid peale viimase operatsiooni Ants Kassiga korra kokku saada

(K 1 tl 156). Ants Kass ei pakkunud neile tulla haigla poolt pakutavale tasulisele

vastuvõtule, vaid võttis nad vastu enda kabinetis Haigekassa järjekorravälisel eriarsti

vastuvõtul.

99. 10.02.2025 jälitusprotokoll kinnitab, et 20.01.2021 viibisid Q ja K Q Ants Kassi kabinetis

(K 2 tl 1-5).

100.Ajavahemikul 29.-31.03.2021 suunas Ants Kass Q Q viimase palvel PERH-i ortopeedi S S

ambulatoorsele vastuvõtule (K 1 tl 173), milline toimus 05.04.2021 ning mille käigus avas

S S raviarstina Q Q suhtes ka raviarve nr RH8193388 (K 1 tl 145-146, CD-plaat K 1 tl

152). Seda kinnitab ka S S enda ütlustes, et tema on olnud Q Q raviarstiks, Q Q võttis

vastu Ants Kassi palvel, on avanud raviarveid (K 3 tl 52-58). See tõendab Ants Kassi

pädevust ja tegutsemist Q Q teise eriarsti juurde suunamisel, seda väljaspool Haigekassa

järjekorda toimunud visiidi käigus.

101.04.05.2021 korraldas Ants Kass Q Q bioloogilise materjali aeroobse külvi võtmise ning

selle pinnalt mikroorganismi samastamise ja ravimitundlikkuse määramise, milline teostati

05.05.2021(K 1 tl 145-146, CD-plaat K 1 tl 152). Kuigi patsiendi ravimine on patsiendi ja

arsti vaheline erasuhe, siis aeroobse külvi võtmise määramine ning selle pinnalt

mikroorganismi samastamine ja ravimitundlikkuse määramine on käsitletavad analüüside

määramisena.

102.05.05.2021 kirjutas Ants Kass Q Qle ka retsepti soodustusega ravimile DHC Continus

(CD-plaat K 1 tl 135), millise ostis Q Q apteegist välja samal kuupäeval (CD-plaat K 1 tl

135).

103.12.05.2021 kirjutas Ants Kass Q Qle välja retsepti soodustusega ravimile Ciprinol (CD-

plaat K 1 tl 135), millise ostis Q Q apteegist välja samal kuupäeval (CD-plaat K 1 tl 135).

12.05.2021 kell 13.47 räägivad Ants Kass ja Q Q viimase tervisest, mh valuravikabinetti

suunamisest ning Ants Kass annab teada, et sai aja 20.05.2021(K 1 tl 175 -177).

104.31.05.2021 nõustas Ants Kass erialaselt Q Qa ning kirjutas talle välja retsepti soodustusega

ravimile Ciprinol (CD-plaat K 1 tl 135), millise ostis Q Q apteegist välja samal kuupäeval

(CD-plaat K 1 tl 135).

105.30.04.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107728556 (CD-plaat K 1 tl 140),

milline tasuti Haigekassa poolt 10.05.2021 (CD-plaat K 1 tl 140). Koondarves sisaldunud

raviarved kajastasid Ants Kassi poolt Q Qle osutatud ja määratud tervishoiuteenuseid

järgnevalt.

106.Koondarve nr 5107728556 sisaldas raviarvet nr RH8063464 summas 316,16 eurot.

Raviarve nr RH8063464 kajastas ajavahemikul 20.01.2021-05.02.2021 Ants Kassi poolt Q

Qle osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid (asitõendi vaatlusprotokoll K 1 tl

145-146; CD-plaat K 1 tl 140):

107.Teenuse

osutamise

kuupäev

108.Teenuse nimetus

109.Teenuse

kood

110.Teen

use

kord

ade

arv

111.K

o

ef

it

si

e

nt

112.Teenuse

hinnakirjaj

ärgne hind

113.20210205

114.KOMPUUTERTOMOG

RAAFIA

KONTRASTAINEGA

115.7978

116.1

117.1

118.71,78

119.20210120

120.Eriarsti korduv vastuvõtt

121.3004

122.1

123.1

124.15,92

125.20210205

126.KOMPUUTERTOMOG

127.7979

128.10

129.1

130.18,23

27 / 55

RAAFIA

KONTRASTAINEGA

(IGA

131.20210205

132.KOMPUUTERTOMOG

RAAFIA

KONTRASTAINE 10

ML

133.7978

134.8

135.1

136.5,77

137.Lisaks sisaldas koondarve nr 5107728556 ka raviarvet nr RH8193388 summas 479,36

eurot. Raviarvel nr RH8193388 kajastati ka 05.05.2021 Ants Kassi poolt Q Qle osutatud,

määratud ja suunatud järgnevaid tervishoiuteenuseid:

138.Teenuse

osutamise

kuupäev

139.Teenuse nimetus

140.Teen

use

kood

141.Teenu

se

korda

de arv

142.Koefit

sient

143.Teenuse

hinnakirjaj

ärgne hind

144.20210405

145.Eriarsti korduv vastuvõtt

146.3004 147.1

148.1

149.15,92

150.20210505

151.BIOLOOGILISE

MATERJALI

AEROOBNE

KÜLV

PÕH

152.6651

153.1

154.1

155.12,7

156.20210505

157.MIKROORGANISMI

SAMASTAMINE

BIOKEEMILISE

158.6652

159.1

160.1

161.14,4

162.20210505

163.RAVIMTUNDLIKKUSE

MÄÄRAMINE

DISKDIFUSIOON

164.6653

165.2

166.1

167.8,57

168.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et Ants Kass on:

168.1.

määranud Q Q palvel viimasele ja viimase õele Haigekassa järjekorravälise

(kuid mitte haigla poolt pakutava tasulise teenuse) eriarsti vastuvõtu (enda kabinetis),

nt 20.01.2021;

168.2.

suunanud Q Q teise eriarsti vastuvõtule (S S), valuravikabinetti, määranud

kompuutertomograafia uuringu, samuti aeroobse külvi võtmise ning selle pinnalt

mikroorganismi samastamise ja ravimitundlikkuse määramise ehk on määranud

analüüsid;

168.3.

välja kirjutanud Q Qle korduvalt ravimiretsepte (DHC Continus, Ciprinol),

millised Q Q ka apteegist välja ostis.

169.Märgitud tegevuste käigus on avatud ja lõpetatud raviarved ning Haigekassa tasus

eelnevalt märgitud Ants Kassi korraldatud ja osutatud teenuste eest, sh ravimite soodustuse

osa eest.

170.Nimetatud asjaolude osas on ka Ants Kassi ja Q Q ütlused usaldusväärsed, kuivõrd on

riimuvad teiste kogutud tõenditega.

Altkäemaksu vastuvõtmine

171.Süüdistuse kohaselt, vastutasuna ülal kirjeldatud raviteenuse eest võttis Ants Kass oma

töökabinetis nr B790 Q Qlt 20.01.2021kella 13.50 paiku sularahas 300 eurot ning

31.05.2021 kella 14.14 paiku kaks firma Makita aku mudelit „BL1850:18V 5,0ah“

kogumaksumusega 135 eurot.

172.Ants Kass eitab altkäemaksu vastuvõtmist.

28 / 55

173.Ants Kassi ütluste kohaselt 2020.a., peale kannaoperatsiooni pidi Q Q jääma haiglasse ja

tema laenas talle 150 eurot, et Q Q saaks taksoga koju sõita ja koju süüa osta. Oli nn

kovidiaeg. Selles osas, miks Q Q laenu soovis on kindel, et Q Q ajab enda ütlustes ise

midagi segamini, kui räägib, et soovis laenu sigarettide ja toidu ostmiseks haiglas.

Sigarettidest ta ei rääkinud ja haiglas saab kolm korda päevas korralikult süüa.

174.20.01.2021 kokkusaamise käigus andis Q Q talle valge paberilehe, mille vahel oli 150

eurot, öeldes: „aitäh Ants“. See oli eelneva laenu tagasimakse. Ta ei ole küsinud ega ole Q

Q pakkunud altkäemaksu. Jälitustegevuse käigus nende omavahelises vestluses kasutatud

väljend „väikese papi eest saab kõike“ on folkloor, see ei ole raha küsimine. Ta (Ants Kass)

ei mõelnud selle all, et soovib Q Qlt hüve.

175.31.05.2021 oli tal vaja Makita akusid, see tuli jutuks ja Q Q pidi just ise ka minema Makita

keskusesse ja lubas talle tuua. Ta küsis palju need maksavad, kohe vastust ei saanud. Q Q

tegi sellega seoses ka kõnesid. Ost vormistati vist firma arvele. Samal päeval tõi Q Q akud

ära. Tema tasus akude eest peale Q Q maja põlengut septembris 2021, Kadrioru staadionil.

Tema andis aku raha ja lisaks 500 eurot maja põlengu kahjude katteks. Arvab, et maksis

akude eest u 135 eurot. Q Q ei ole mõista andnud, et soovib nende akudega mingit hüvitist

üle anda (K 3 tl 94pö- 99pö).

176.Tunnistaja Q Q selgitas, et tema ei ole Ants Kassile altkäemaksu andnud. Andis tagasi

laenu. Kui ta käis õega Ants Kassi vastuvõtul 2021 jaanuaris oli õel kaasas kaks

puuviljakorvi, üks Ants Kassile, teine personalile tänutäheks möödunud operatsiooni eest.

Samal korral tagastas ta Ants Kassile ka võla 150 eurot, mille sai, kui ta oli ise haiglas ja

Ants Kass talle olmeostudeks raha laenas (sigaretid, kohvik, koroona aeg). Millistes

kupüürides Ants Kass talle haiglas olles sularaha andis ei tea. Üks pakk sigarette maksis

5.80, plaan oli 2 plokki osta, ja söögiraha kohvikus käimiseks. Laenulepingut ei teinud,

ülekandega ei saanud tagastada. Q Q kirjeldab et neil on Ants Kassiga oma žargoon ja

väljendid „papp, pappi andma“ võib mingil juhul seostatav olla rahaga, kuid “saab väikese

papi eest„ kõne sisu oli nali. Makita akud ta tõi Ants Kassile, sest oli ise ka Makita

keskusesse minemas, Ants Kass maksis need kinni hiljem. Salvestiselt kostuv, et ei ole vaja

maksta, oli selle mõttega, et seal (haiglas, kabinetis) mitte rahaga vehkida. Tema ostis 2

akut, vormistas need XXX nimele. Ants Kass tasus akude eest 7- 8 septembri paiku, peale

tunnistaja maja põlengut. Maja põles maha 4.09.2021. Ants Kass tõi kinnises ümbrikus 500

eurot ja akude raha. Väljend „väikese papi eest saab kõike“ ei ole mõeldud

tervishoiuteenuse ega hüvede eest. Sellist lauset kasutavad nad omavahelises vestluses

hästi tihti. Tema andis tagasi 150 eurot, tema ise tegi ettepaneku osta Makita akud, viis ise

need Ants Kassi kabinetti. Ants Kass nõustus ettepanekuga, et tema toob Makita akud.

177.Q Q raha üleandmise juures ei viibinud (K 3 tl 59-69pö).

178.Olenemata Ants Kassi ja Q Q enda ütlustest, mille kohaselt andis Q Q Ants Kassile tagasi

laenu summas 150 eurot ning üleantud Makita akude eest tasus Ants Kass septembris 2021,

on kohus tõendeid kogumis analüüsides jõudnud järeldusele, et Q Q andis Ants Kassile üle

300 eurot ning Ants Kass ei ole tasunud üleantud kahe Makita aku eest. Kohtu veendumus

kujunes järgmiselt.

179.10.02.2025 jälitusprotokollist nähtub, et 20.01.2021 kell 13.34.55 võtab Q Q jope

põuetaskust valget värvi paberi, mis jääb tema kätte (foto 1, videosalvestus). Räägitakse

sellest, et Ants Kass lubab panna Q Q ootelisti, misjärel kinnitab, et kiri on saadetud ja kui

vastus tuleb, siis annab teada. Seejärel annab Q Q teada, et tal on üks kiri ka Ants Kassile,

lisades: „aga tänud sulle“.

180.Salvestiselt on näha, et Q Q paneb Ants Kassi ette lauale kokkuvolditud valge paberilehe.

Hiljem, kell 13.50.55 üksi kabinetis olles, võtab Ants Kass kokkuvolditud A4 paberilehe,

keerab selle lahti. Visuaalselt on aru saada, et paberilehe vahel on 3 rahakupüüri (foto nr 2,

videosalvestis). Ants Kass paneb rahakupüürid lauale, misjärel teeb märkmikusse

29 / 55

märkmeid. Ants Kass tõuseb, võtab rahakupüürid, läheb diivanil asuva õlakoti juurde,

võtab sellest rahakoti, paneb rahakupüürid rahakotti, rahakoti tagasi õlakotti, võtab viiuli

vutlari ja väljub kabinetist (K 2 tl 2-5).

181.Uuringuaktis nr 22U-DM0002, 22.03.2022 antud ekspertarvamus kinnitab, et 20.01.2021

on Ants Kassi kabinetis väga tõenäoliselt kolm Euroopa Liidu esimese seeria 100- eurost

pangatähte (K 2 tl 47-55).

182.Arvestades osaliselt Ants Kassi enda, Q ja K Q ütlusi (vastuvõtu toimumisekohta) ning

ekspertarvamust koosmõjus jälitustoimingu salvestiselt ja protokollist nähtuvaga on kohus

veendunud, et 20.01.2021 andis Q Q Ants Kassile üle 300 eurot, mitte 150 eurot sularaha.

Esmalt 100 ja 50 euroseid rahatähti nende värvuse järgi ei ole võimalik eristada, kuivõrd

tegemist on mustvalge video/fotoga. Küll aga on 50- ja 100- eurose rahatähtedel olevad

kujutised erinevad ning videolt on selgelt äratuntav 100- eurose rahatähe kujutis (kõige

paremini nähtav salvestisel kell 13:51:02.865). Väraval, milline on kujutatud 100- eurosel

kupüüril, on keskel üks ava, samal ajal kui 50- eurosel on selgelt eristatavalt kaks ava või

uuel seerial ruutudega kaetud aken/ava. Kokku on Ants Kassi käes näha kolme rahatähte,

nii kahes käes eraldi kui lehvikuna. Ants Kass paneb kupüürid rahakoti sularaha taskusse,

mis omakorda viitab sellele, et saadu oli sularaha. Ekspertarvamuse ja

jälitustoiminguprotokolli koosmõjus on kohus veendunud, et Q Q andis Ants Kassile 300

eurot sularahas.

183.Ants Kass ega Q Q ei ole seadnud kahtluse alla, et tegemist olnuks valerahaga. Arvestades,

et Q Q ja Ants Kass tunnistasid mõlemad, et üle anti 150 eurot (mitte 300), siis ei lähe

videosalvestiselt nähtuv ja ekspertarvamus kokku nende ütlustega. Eksimatult on

tuvastatav, et rahatähti oli paberilehe vahel kolm. Seega saanuks nende ütluste kohaselt olla

tegemist üksnes 50- euroste kupüüridega. Samas tuvastas kohus eksimatult, et tegemist oli

100- euroste kupüüridega, milledest kaks on ka jälitustoimingu videosalvestiselt (ilma

ekspertarvamuseta) tuvastatavad, mistõttu ei tuleks ka sellisel juhul matemaatiliselt ja

rahakupüürides (5, 10, 20, 50, 100) kuidagi kokku 150 eurot nagu väitsid süüdistatav ja Q

Q. Ants Kassi ja Q Q enda ütlused selles osas, et Q Q andis Ants Kassile üle 150 eurot

kevadel haiglas saadud laenu, ei ole sellest tulenevalt usaldusväärsused, mistõttu jätab

kohus need tõendikogumist välja.

184.Lisaks eelnevale ei ole nende ütlused ka omavahel riimuvad. Laen oli Q Q sõnul haiglas

söögi ja sigarettide ostuks, kuna ta jäi haiglasse kauemaks, Ants Kassi sõnul haiglast välja

saades teel koju söögi ostmiseks. Ants Kass ise kinnitas ja on üldiselt teada, et haiglas

statsionaarselt ravil viibivatele patsientidele tagatakse vähemalt kolm toidukorda päevas

tasuta sööki. Seega, kahtlusi taolise laenu olemasolus süvendab ka väidetud laenusumma.

Ilmselgelt puudus aastal 2021 söögiraha andmiseks vajadus anda laenu 150 euro suuruseks

laenusummaks, kui oli tagatud kolm söögikorda. Samuti ei ole eluliselt usutav, et arst

annaks laenu haiglasse sigarettide ostmiseks. Puudub igasugune põhjendatus ka selleks, et

Q Q pidanuks kohe ostma välja kaks plokki sigarette (avalike andmete põhjal umbes 120

eurot), samal ajal kui toidu tarbeks jäänuks siis vaid 30 eurot. Kohus nõustub prokuröriga

selles, et eluliselt usutav on plaaniliselt haiglasse minnes enda varude (raha, toit, kui

lubatud siis sigaretid vms) kaasavõtmine. Samuti ei ole esitatud väidet, et lähedased ei

võinuks/saanuks haiglasse ise vajalikke asju pakiga toimetada. Samuti, ühtegi asjaolu,

miks Q Q lähedased ei saanuks talle haiglast väljudes tuua/viia koju toitu vms ei ole

kohtule esitatud. Seega Ants Kassi väide, et ta andis raha haiglast väljudes söögi ostmiseks

ei ole eluliselt usutav. Q Ql olid kohtumenetluses tuvastatu pinnalt lähedased inimesed

olemas (vähemalt õde, õetütar). Olukorras, kus Q Q väidetavalt haiglast vabanedes liikus

karkudel on usutav, et tema lähedased haiglast väljudes teda saatsid või toetasid nii

füüsiliselt, kui ka toiduga.

30 / 55

185.Lisaks eelnevale viitab Ants Kassi ja Q Q omavaheline vestlus, mh Q Q tänuavaldus, siiski

käimasolevatele terviseteenustele (vastuvõtt, ravimiretsepti kirjutamine), mitte hulk aega

tagasi antud laenule. Üheski talletatud vestluses, milles lepitakse kokkusaamisi vm juttu

räägitakse, ei ole kõne all laenu- raha andmine- saamine- tagastamine. Sularaha

üleandmise hetkeks oli väidetavast laenu andmisest möödas neli kuud. On usutav, et laenu

tagasimakse korral selgitanuks Q Q Ants Kassile, et üleantav raha on kunagi laenuks antud

raha. Sellist vestlust aga ei ole. Mis asjaoludel peaks laenu nimetama kirjaks ja

vastuvõtuajal üle andma tänuavaldustega jääb selles kontekstis kohtule mõistetamatuks.

186.Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et Q Q andis Ants Kassile üle 300 eurot sularaha.

187.Järeldust, et rahasuhe oli seotud terviseteenuste, mitte laenuga, toetab jälitustoiminutega

tuvastatud omavaheline kõne, mis ajaliselt küll erineb, kuid viitab sarnasele

käitumismustrile.

188.12.05.2021 kell 13.47 kõnes küsib Q Q Ants Kassilt, et viimane vaataks tema närviuuringu

tulemust, mille peale Ants Kass vastab: „väikse papi eest saab kõike“. Q Q omakorda

vastab, et: “saab ikka, ei ole probleemi. Sa oled täiesti õigustatud“. Sellepeale ütleb Ants

Kass, et kohe vaatab (K 1 tl 175 lk 23/29). Seega küsib Q Q tervisega seotud teenet, Ants

Kass vastab, et raha eest saab, mispeale Q Q kinnitab nõustumist maksta.

189.Asjaosaliste selgitused folkloorist ja omavahelisest žargoonist on püüd enda süüst

vabaneda. Antud väljend on otseselt seotud keskmise inimese jaoks arusaamaga, et väikese

papi- kui raha- eest saab kõike. Ka isikute poolt viidatud laulus on sellel lausel sama

tähendus. Antud juhul toetab seda ka kontekst. Q Q küsib Ants Kassi kui arsti teenust,

millele viimane vastab, et raha eest saab, millega Q Q nõustub, misjärel Ants Kass vaatab

andmeid ja asub tegutsema. Sealjuures viitab Q Q öeldu „saab ikka, ei ole probleemi. Sa

oled täiesti õigustatud“ otseselt sellele, et hüve antakse ja seda peetakse põhjendatuks

osutatud teenuste eest, justnagu varasemalt oleks Ants Kassile antud hüve ja saadud

teenused ennast õigustanud ehk äratasunud.

190.Kõik märgitud asjaolud viivad kohtu järelduseni, et Q Q (jt edaspidi) andis sularaha Ants

Kassile varjatud kujul ja sõnastusega edasi vaid ühel põhjusel- sooviga üleandmist varjata

ja andes raha saadud teenuse eest. Laenu saamise- tagastamise fakti varjamiseks puudub

igasugune mõistlik põhjendus. Seega on Ants Kass ja Q Q raha summa ja üleandmise

põhjuse osas valetanud.

191.Lisaks sularahale andis Q Q Ants Kassile ka kaks Makita akutrelli.

192.31.05.2021 tuleb Ants Kassi kabinetis viimase ja Q Q vestluses välja, et Ants Kass mõtles

minna Makita keskusesse, sest tal on vaja kahte Makita akut juurde osta, mispeale Q Q

vastab, et tal seal tutvusi ja uurib. Q Q teeb vahepeal kõne, rääkides Makita akudest,

misjärel ütleb Ants Kassile, et „ma toon sulle“. Ants Kass küsib hinda, mispeale Q Q

vastab, et: “mis hind. Ma toon sulle“. Q Q teeb uuesti kõne, küsides kahte akut enda jaoks

võimalikult hea hinnaga, paludes panna xxx arvele akud. Q Q lubab akud ära tuua ja uurib,

mis kellani Ants Kass majas on. Ants Kass küsib uuesti hinda, mille peale Q Q vastab: “ei

ole midagi, kõik on korras“ (K 2 tl 22-29).

193.31.05.2021 kell 14.14.56 räägib Ants Kass parasjagu telefoniga, kui siseneb Q Q koos asju

täis kilekotiga, võtab sealt 2 karpi ja paneb need diivanile, kilekoti muude asjadega jätab

diivanile (fotod 8, 9). Ants Kass läheb diivani juurde, vaatab kilekotti, sobrab selle sees.

Seejärel võtab kaks diivanile asetatud karpi ja paneb need diivanil olevale musta värvi

tõmblukuga kotti. Kilekoti tõstab diivanilt kapi kõrvale (foto nr 10) (K 2 tl 29-30).

194.31.05.2021 kell 14.43 siseneb Ants Kassi kabinetti Q Q. Räägitakse tervisest. Ants Kass

saadab ta ära ja kutsub pärast enda juurde tagasi (K 2tl 31-32). 31.05.2021 kell 14.53 Q Q

naaseb Ants Kassi kabinetti. Räägitakse tervisest (K 2 tl 32-33).

195.Q Q poolt akude ostu ütlusi kinnitab xxx OÜ arve- saateleht 631988, millelt nähtub arve

esitame 31.05.2021 xxx OÜ-le mh 2 tk aku BL1850 18v 5,0ah eest summas a 56.25,

31 / 55

kogusummas 112.50 eurot. Arvele lisandub käibemaks 20%. Arve tasuti xxx OÜ

pangakaardiga 31.05.2021 kell 14.47.46. Väljavõttest nähtub, et BK1850B, 18 on Makita

aku (K 2 tl 60-61, 65).

196.Kuigi esialgu Ants Kass küsib aku hinda, mille peale Q Q korduvalt viitab, et Ants Kassil

ei ole vaja akude eest tasuda, tuleb tähele panna, et siinkohal ei ole juttu hiljem tasumisest,

vaid selgelt tuleb välja, et tasuda ei ole üldse vaja. Kohtumiste lõpuks sellel päeval akude

hind enam jutuks ei tule, ka mitte peale seda, kui Ants Kassile akud on kabinetti toodud.

Seega saab antud vestluse põhjal teha üheselt järelduse, et Ants Kass nõustus sellega, et ta

ei pea akude eest maksma, mistõttu antud küsimus enam ei tõusetunud. Samuti, kui Ants

Kassil oli varasemalt vahetult nö taskust võtta enda ütluste kohaselt 150 eurot Q Qle

laenuandmiseks, samuti on tuvastatud jälitustegevusega, et tal oli pidevalt märgataval

hulgal sularaha kabinetis/rahakotis, ei ole usutav, et ta antud juhul ei oleks Q Qle koheselt

akude eest tasunud. Samuti ei kajastu akude teema jälitustegevusega kogutud vestlustes

ega ole eluliselt usutav, et olukorras, kus Q Q käis sagedasti haiglas, oli äkitselt vajadus

raha üleandmine kokku leppida pool aastat hiljem teises asukohas.

197.Asjaolu, kas Ants Kass toetas Q Qa peale viimase maja põlengut rahaliselt ja mis summas,

ei ole kuidagi seostatav Makita akude eest tasumata jätmise või osutatud

tervishoiuteenustega. Maja põleng toimus Makita akude üleandmisest ja vastuvõtmisest

oluliselt hiljem.

198.Kokkuvõtvalt on usutav, et Q Q, kes tihtilugu pöördus enda kõiksuguste tervisemuredega

(mitte ainult ortopeedilistega) Ants Kassi poole, nägi nüüd Ants Kassi jutus võimalust

teenuste eest tasuda ning Ants Kass, võttes akud vastu, nõustus sellega. Arvestades, et ka

konkreetne külastus oli seotud erinevate tervisemurede lahendamisega, on akude andmine

üheselt seostatav Ants Kassi poolt teenuse osutamisega.

199.Seega on kohus tuvastanud, et 31.05.2021 andis Q Q Ants Kassile üle kaks Makita akut,

üleandmisele ei järgnenud kokkulepet akude eest tasumise osas ega tasunud Ants Kass

üleandmise hetkel ega vahetult peale seda Q Qle akude eest. Tasumise osas kokkulepet ei

tehtud ka peale kokkulepet, et Q Q akud toob, kuni nende üleandmiseni.

200.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Ants Kassile esitatud süüdistus Q Q episoodis on täielikult

tõendatud.

W W episood

Ametiseisundi kasutamine

201.Ants Kassi sõnul teab tema W W 2000.ndatest, D W alates 2019. 13- 14.04.2021 leppis W

Wga kokku vastuvõtu D W jaoks 18.05ks, kuna tal oli õlavalu. Nad tulid tema kabinetti.

Tema lasi teha uue röntgeni D Wle (K 3 tl 99pö- 101). D Wle tehtud blokaadsüst õlga ei

kajastunud raviarvel, ununes.

202.W W ütlustest tuleneb, et ta on otse Ants Kassile helistanud, et vastuvõtule pääseda. Tema

leppis kokku D Wle vastuvõtu Ants Kassi juures, viimase kabinetis seoses õlavaluga.

Vastuvõtu käigus määras Ants Kass ka röntgenpildi tegemise. Röntgenis käis D W üksinda

(K 3 tl 44-47).

203.D W ütlustest selgub, et maikuus 2021 käis tema koos W Wga Ants Kassi kabenetis seoses

õlavaluga. Ants Kass tema raviarst (muidu) ei ole. Vastuvõtule ta ei ole eelregistreerunud,

saatekirja ei olnud, vaid ootas koos W Wga, kui Ants Kass teiste patsientidega oli

lõpetanud ja seejärel läksid tema kabinetti. Millal minna teadis ta W W kaudu. Kokku on ta

Ants Kassi juures käinud kaks korda süsti saamas. Vastuvõtul küsis Ants Kass tema

isikukoodi, saatis ta röntgenisse, mille eest ta tasuma ei pidanud (K 3 tl 39-40pö).

204.W W ja Ants Kassi omavahelisest suhtlusest selgub, et mõned aastad tagasi tegi Ants Kass

W W vennanaisele (D W) süsti, mille toime on möödumas ning W W uurib, et kas saab

uuesti teha. Ants Kass soostub D W vastu võtma (K 1 tl 178-179). 10.02.2025

32 / 55

jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 18.05.2021 kell 11.01 tulevad kabinetti Ants Kass, D

W, W W. Räägitakse D W tervisest ja lubab teha ka süsti. Ants Kass suunab D ja W W ruttu

registratuuri (K 2 tl 13-15).

205.Tervisekassa vastusest nähtub, et D Wle ei ole õlablokaadi eest raviarvet vormistatud (K 3

tl 138- 139), ei süüdistuse perioodil ega hiljem.

206.Seega, 18.05.2021 teostas Ants Kass W W palvel viimase õlavaluga venna abikaasale D

Wle (ik xxx) ambulatoorse vastuvõtu, mille käigus avas D W suhtes raviarve nr

RH8270552. Samuti määras Ants Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus D Wle

röntgenülesvõtte teostamise ning teostas talle süstimise kaudu blokaadi valupunkti.

207.07.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734443, milline tasuti

Haigekassa poolt 17.06.2021 (asitõendi vaatlusprotokoll K 1 tl 149; CD-plaat K 1 tl 140).

Koondarve nr 5107734443 sisaldas raviarvet nr RH8270552 summas 32,29 eurot. Raviarve

nr RH8270552 kajastas 18.05.2021 Ants Kassi poolt D Wle osutatud ja määratud

järgnevaid tervishoiuteenuseid:

208.Teenuse

osutamise

kuupäev

209.Teenuse nimetus

210.Teen

use

kood

211.Teenus

e

kordad

e arv

212.Koefits

ient

213.Teenuse

hinnakirjajär

gne hind

214.20210518

215.Eriarsti korduv vastuvõtt

216.3004

217.1

218.1

219.15,92

220.20210518

221.RÖNTGENIÜLESVÕTE

ÜLAJÄSEMETEST (KAKS

ÜLE

222.7916

223.1

224.1

225.16,37

Altkäemaksu vastuvõtmine

226.Süüdistuse kohaselt, vastutasuna ülal kirjeldatu eest võttis Ants Kass oma töökabinetis nr

B790 18.05.2021 kella 11.00 paiku W Wlt vastu sularahas vähemalt 50 eurot.

227.Ants Kassi ütluste kohaselt andis W W talle möödunud sünnipäevaga seoses oma osa

kingiga seotud rahast.

228.W W ütlustest tuleneb, et vastuvõtu käigus pani tema ise Ants Kassi kitli taskusse 50

eurot, seoses Ants Kassi möödunud sünnipäevaga. Ants Kassi juubel oli küll palju varem

olnud ning ta oli enda kingituse üle andnud. Kingitusega seoses oli vaja graveerida,

tikkida. Raha taskusse pannes ei selgitanud ka, et see on juubeliks. Sellest rääkisid nad teel

Ants Kassi kabinetti. Tema ütles, et annab enda osa kingitusest ära ja H H tegeleb ise teise

poolega. Sellepärast ütles, et „ja-ja kõik on hästi“. Ta ei ole Ants Kassile andnud raha

tervishoiuteenuse osutamise eest. Ants Kass vastas selle peale: „ole nüüd“- see oligi

natukene ebanormaalne olukord kõigi jaoks, kingi tegemine niimoodi (K 3 tl 44-47).

229.10.02.2025 jälitustoimingu protokollist nähtub, et 18.05.2021 kell 11.27.40 tõuseb W W

diivanilt, võtab taskust midagi, liigub Ants Kassi juurde, paneb selle Ants Kassi kitli

taskusse, öeldes midagi, millele Ants Kass vastab:“ ole nüüd“ ja W W kinnitab, et kõik on

hästi. W W lahkub. Kell 11.28.12 võtab Ants Kass kitli parempoolsest taskust oranžikat

värvi 50 euro kupüüri, mille paneb rahakotti (foto 5, videosalvestus 11:28:18-20) (K 2 tl

13-15).

230.Vaidlust ei ole selles, et W W andis ja Ants Kass võttis vastu 50- eurose rahatähe. Märgitu

tuleneb osaliste ütlustest ja nähtub videosalvestiselt.

231.D W raha üleandmise kohta ütlusi anda ei oska (K 3 tl 39-40pö).

232.Ants Kassi ja W W ütlused selles, mis põhjustel W W Ants Kassile 50.- eurot andis, on

ebausaldusväärsed. Taolisele järeldusele jõudis kohus järgmistel põhjustel.

233.Ants Kassi sünnipäev on 27. märtsil. Raha üleandmine toimus 18. mail. Seega pea kaks

kuud hiljem. Mõlema ütluste kohaselt oli W W tegelikkuses sünnipäevaga seoses Ants

Kassile juba kingituse teinud. Tegemist pidi olema ühise sõbraga koos lisakingitusega, mis

jäi hilja peale. Ütlused nende põhjendustega ei ole kohtu jaoks veenvad. Olukorras, kus

33 / 55

tegemist olnuks mõlemale arusaadavalt hilinenud sünnipäevakingi osaga, ei ole esmalt

usutav, et see oleks toimunud pea kaks kuud hiljem, kuid sellest olulisem on, et kingi

teema ei nähtu omavahelistes vestlustes (jälitustoimingud) ei enne, kohtumise ajal, ega

peale kohtumist. Samuti ei viita omavahelised laused ega „kingituse“ kitlitaskusse panek

ning Ants Kassi vastus, sünnipäevakingitusele, vaid „tänuavaldusele“ vastuvõtu eest,

mispeale vastab Ants Kass nõustuvalt „ole nüüd“, jättes objekti taskusse ehk võttes selle

vastu. Seda veendumust suurendab ka asjaolu, et „kingitus“ ehk 50 eurot anti üle

eraviisiliselt ehk järjekorraväliselt kokkulepitud ja toimunud vastuvõtu käigus (mitte

sünnipäeva tähistamisel või muul kohtumisel). Viimane viitab samuti tasule vastuvõtu eest,

mitte ei ole seostatav pea kaks kuud hiljem tehtava lisakingitusega. Eeltoodu alusel jätab

kohus Ants Kassi ja W W ütlused 50 euro üleandmise selgituste osas tõendikogumist, kui

ebausaldusväärsed, välja. Ants Kass ja W W on valetanud 50 euro üleandmise põhjuste

kohta. Tegemist oli tasuga vastuvõtu ja sellega kaasnenu eest.

A A episood

Ametiseisundi kasutamine

234.Ants Kassi sõnul tegi tema A A kaks puusaoperatsiooni (2015, 2016). Mais 2021 pöördus A

A tema poole põlvevaluga, keegi helistas, et vastuvõtule aega saada, ei mäleta, kas see võis

olla samas haiglas töötav A A lapselapse Z Z abikaasa. Vastuvõtul määras ta röntgeni.

Vastuvõtule tuli A A koos Z Zga. (K 3 tl 101- 102).

235.Tunnistaja Z Z ütluste kohaselt oli A A tema vanaema, kellega ta käis kaasas Ants Kassi

vastuvõtul mais 2021. Vanaema on praeguseks surnud. Ants Kass oli teda saatekirja alusel

opereerinud ja palunud tagasi tulla, kui on valud. Aja panid nad kirja samas haiglas töötava

abikaasa kaudu, vastuvõtul määras Ants Kass ka röntgeni ja ravimi (K 3 tl 47-49).

236.10.02.2025 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 31.05.2021 kell 9.52 sisenevad Ants

Kassi kabinetti Z Z ja A A. Räägitakse A A tervisest. Ants Kass palub telefonitsi teha arve,

nimetades A A isikukoodi, seejärel seletades A A, et kohe tehakse pilt. Naisterahvad

väljuvad kabinetist kell 10.04 ja naasevad kell 11.06.40. Räägitakse tervisest. Ants Kass

selgitab, et kirjutab vingema ravimi, selgitab, kuidas võtta (K 2 tl 16-22).

237.Seega, 31.05.2021 teostas A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus ambulatoorse

vastuvõtu põlvevaluga A A (ik xxx). Ambulatoorse vastuvõtu käigus avas Ants Kass A A

suhtes raviarve nr RH8294532. Samuti määras Ants Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus A

Ale röntgenülesvõtte teostamise ning kirjutas A Ale ka retseptid soodustusega ravimile

Arcoxia, millise ostis A A apteekidest välja 31.05.2021 ja 09.06.2021 (CD-plaat K 1 tl

135).

238.08.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734491, milline tasuti

Haigekassa poolt 18.06.2021. Koondarve nr 5107734491 sisaldas raviarvet nr RH8294532

summas 57,18 eurot. Raviarve nr RH8294532 kajastas 31.05.2021 Ants Kassi poolt A A

osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid (asitõendi vaatlusprotokoll K 1 tl 149;

CD-plaat K1 tl 152):

239.Teenuse

osutamise

kuupäev

240.Teenuse nimetus

241.Teenu

se

kood

242.Teenus

e

kordad

e arv

243.Koefits

ient

244.Teenuse

hinnakirjajär

gne hind

245.20210531

246.Eriarsti korduv vastuvõtt

247.3004

248.1

249.1

250.15,92

251.20210531

252.RÖNTGENIÜLESVÕTE

VAAGNAPIIRKONNAST

(ÜKS

253.7912

254.1

255.1

256.12,95

257.20210531

258.RÖNTGENIÜLESVÕTE

ALAJÄSEMETEST (KAKS

ÜLE

259.7919

260.1

261.1

262.16,54

263.20210531

264.RÖNTGENIÜLESVÕTE

265.7920

266.1

267.1

268.11,77

34 / 55

ALAJÄSEMETEST (IGA

JÄRG

Altkäemaksu vastuvõtmine

269.Süüdistuse kohaselt, vastutasuna ülal kirjeldatu eest võttis Ants Kass oma töökabinetis nr

B790 31.05.2021 kella 11.06 paiku A A vastu sularahas vähemalt 100 eurot.

270.Ants Kassi sõnul pani A A enne vastuvõtult lahkumist lauale ümbriku ja ütles, et: “keegi ei

näe ega kuule“. Ta on kulltükk. Esialgu ta ei avanud ega arvanud midagi. Inimesed on ka

kaarte tänuks kirjutanud. Hiljem avastas, et ümbrikus oli raha 100 eurot. Ei oska öelda,

milleks kasutas ümbrikus olnud 100 eurot. (K 3 tl 101- 102).

271.Tunnistaja Z Z ütluste kohaselt andis A A vastuvõtul Ants Kassile üle ümbriku. See oli

esimest ja viimast korda, kui ta nii tegi. Ants Kass tema juuresolekul raha vm hüve küsinud

ei ole. Ümbrik oli A A tänu, sest vanaema oli tõesti tänulik. Varem on ta vanaema soovil

viinud lilli, torti haiglasse (K 3 tl 47-49).

272.10.02.2025 jälitustoimingu protokollist nähtub, et 31.05.2021 kell 11.06.40 võtab A A enda

käekotist valget värvi ümbriku, mille paneb hetk hiljem tagasi kotti. Räägitakse tervisest. A

A võtab käekotist uuesti välja valget värvi ümbriku, kõnnib sellega Ants Kassi töölaua

juurde, asetades ümbriku Ants Kassi käe kõrvale laua peale (foto nr 6), öeldes, et: “ see on

väike tänu teile“, millele Ants Kass ütleb vahele “mine“ ning A A jätkab:“ keegi ei ole

näinud ja keegi ei ole kuulnud midagi“, mispeale mõlemad naeravad. A A tänab. Kell 12.19

võtab Ants Kass töölaualt märkmiku juurest ümbriku, võtab sealt seest oletatavalt sularaha

kupüürid (foto 7) (K 2 tl 16-22). Vaidlus puudub selles, et A A andis ja Ants Kass võttis

vastu kokku 100 eurot, märgitu nähtub ka videosalvestiselt.

273.07.03.2025 jälitustoimingu protokoll kinnitab samuti, et 31.05.2021 kell 11.13.41 lahkuvad

Ants Kass jt kabinetist. A A poolt 11.13.05 Ants kassi töölauale pandud ümbrik jääb laua

paremasse serva (foto nr 1). Kell 11.45.57 siseneb Ants Kass Q Qga. A A poolt lauale

pandud ümbrik asub endises kohas, Ants Kass läheb laua juurde ja tõstab ümbriku ja

märkmiku laua vasakusse nurka (fotod nr 2-3). Kell 12.17.13 tõstab Ants Kass märkmiku

peale paberi (foto nr 4), kell 12.19.42 tõstab Ants Kass märkmiku laua keskele (foto nr 5).

Kell 12.19.45 võtab Ants Kass märkmiku juurest ümbriku, võtab sealt sees

sularahakupüürid, sõrmitseb neid, kirjutab midagi märkmiku (K 2 tl 37-40).

274.Seega on kohus tuvastanud, et A A andis ja Ants Kass võttis vastu 100 eurot. Ants Kassi

ütlused selles, et ta ei saanud aru, et ümbrikus raha on, ei ole eluliselt usutavad. Nende

omavaheline vestlus ja kehakeel viitab üheselt sellele, et Ants Kass sai aru, et ümbrikus on

raha, mitte kaart vms. Kaardi puhul puudunuks vajadus viidata, et „keegi pole kuulnud ega

näinud“ ning vastata „mine“. Eelkõige aga viitab „väike tänu“ ümbriku sisule. Mõlema

naer ja hoiak viitavad samuti ühisele arusaamisele ümbriku sisust. Eeltoodu alusel peab

kohus Ants Kassi ütlusi sellest, et ta ei aimanud, et ümbrikus oli raha, ebausaldusväärseks.

Sellele viitab ka varem tuvastatu ehk väljakujunenud käitumismuster.

275.Lisaks tõendite episoodide põhisele analüüsile märgib kohus, et tõendite hindamine nende

kogumis toetab kohtu järeldusi hüvede üleandmise ja vastuvõtmise kohta kõikides

episoodides. Vaadates kogumis toimuvat tuleb tõdeda mustri kordumist. Nimelt lepitakse

tuttava poolt telefoni teel kokku Ants Kassi juurde Haigekassa registratuuriväline

vastuvõtt, mitte haigla enda poolt pakutav tasuline vastuvõtt. Ants Kass korraldab

vastuvõtu enda kabinetis. Vastuvõtu ajal ulatatakse Ants Kassile varjatult raha (ei tasuta

registratuuri nt tasulise vastuvõtu eest) ja Makita akud. Ants Kass võtab need vastu.

276.Lisaks süüdistust läbivatele isikutele nähtub taoline muster ja teadmine ka K K ütlustest.

Nimelt kinnitab ka tema, et pääses Ants Kassi vastuvõtule tuttava (L L) kaudu

registratuuriväliselt ja jättis peale vastuvõttu Ants Kassi lauale ümbrikus sularaha.

35 / 55

277.Seega, taolisel registratuuri välisel viisil vastuvõtul käinud inimesed omasid tegelikkuses

eelteadmist sellest, et vastuvõtu eest tasutakse otse arstile sularahas. Tegemist on Ants

Kassi väljakujunenud käitumismustriga. Asjaolu, et Ants Kass teadis ja eeldas, et talle

jäetakse/antakse raha tuleneb ka tema kombest märkmikku kandeid teha ja raha rahakoti

asetada. Võimalik, et komme pabereid puruks rebida ei ole käesoleval juhul seotud kuriteo

varjamisega, kuid ometi olukorras, kus olles ebaseaduslikult raha võtnud ja seejärel rebides

puruks paberid/ümbrikud ja need kabinetist välja prügikasti viies, jätab Ants Kass

keskmisele kõrvaltvaatajale mulje katsest rahasaamist igal võimalikul viisil varjata. Seda

enam, et videosalvestistelt nähtuva põhjal on Ants Kassil kombeks peale sularaha võtmist

nt ümbrikust teha märkmeid. Ants Kass on selgitanud, et ta nt E E puhul kirjutas võlajäägi

üles, et märkmikusse tal oli tavaks kandeid teha. Ants Kass selgitas ka, et peale E E tal teisi

võlgnikke ei olnud. See ei selgita seda, et ta tegi märkmeid ka peale Q Qlt, W Wlt ja A A

raha saamist. Ants Kassi kodu läbiotsimisel leiti mh valge paberileht kirjetega „kott“,

„pank“, „Nordea“, millede all olid erinevad numbrid, mida on võimalik seostada

rahakupüüride ja nende arvude korrutistega. Arvestades neid kahte asja (sularaha

vastuvõtmine, märkmete tegemine) jõudis kohus järelduseni, et Ants Kass pidas arvestust

mh ka laekunud ebaseadusliku tulu kohta. Nii sai ta sularaha, pani paberile või märkmikku

kirja saadud summa ja teatud perioodil tegi selle kohta kokkuvõtteid (läbiotsimise

protokolli juurde foto nr 0194, CD plaat) koos kodus kogunenud ja pangas oleva rahaga.

Asjaolu, et tegemist oli ebaseadusliku tulu ülesmärkimisega, tõendab Ants Kassi komme

peale sularaha saamist ümbrik/paber/märkmed puruks rebida ja kabinetist välja toimetada.

278.Eeltoodu alusel on tõendatud, et Ants Kass on teostanud ambulatoorseid eriarsti vastuvõtte,

määranud uuringuid ja analüüse, kirjutanud välja ravimeid ning suunanud patsiendi teise

eriarsti juurde. Avatud on raviarved ning Haigekassa on teenuste eest tasunud. Samuti, et Q

Q andis üle ja Ants Kass võttis vastu 300 eurot sularaha ja kaks Makita akut, W W andis

üle ja Ants Kass võttis vastu 50 eurot sularaha ning A A andis üle ja Ants Kass võttis vastu

100 eurot sularaha ülalmärgitud tegevuste eest.

Kvalifikatsioon

279.Ants Kassi tegevus on kvalifitseeritud KarS § 294 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu võtmisena, s.o

ametiisikuna korduvalt vara vastuvõtmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise

eest.

280.KarS § 294 lg 1 kohaselt seisneb altkäemaksu võtmine ametiisiku poolt vara

vastuvõtmises vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Kui isikute vahel eelnevat

kokkulepet ei ole ja ebaõiguskokkulepe sõlmitakse sisuliselt samal momendil, mil

ametiisik soodustuse vastu võtab, kujutab soodustuse vastuvõtmine endast ühtlasi

nõustumist soodustuse lubamisega.

281.Kohus eelnevalt tuvastas (punktides 16-82), et Ants Kass täitis ametiisikuna avalikku

ülesannet, kui ta teostas eriarsti vastuvõttu, määras uuringuid ja analüüse, kirjutas välja

ravimeid, suunas patsiendi teise eriarsti juurde ning raviarvetega seotud tegevustes

(avamine, kanded, lõpetamine), misjärel tekkis Haigekassal väljamakse kohustus.

282.Kohus tuvastas, et ülalmärgitud tegevuse eest:

282.1.

Q Q andis ja Ants Kass võttis vastu 300 eurot sularaha ja kaks Makita akutrelli

koguväärtusega 135 eurot.

282.2.

W W andis ja Ants Kass võttis vastu 50 eurot sularaha.

282.3.

A A andis ja Ants Kass võttis vastu 100 eurot sularaha.

283.Vaidlust ei ole selles, et sularaha ja kaks Makita akut on vara TsÜS § 66 mõistes.

284.Praegusel juhul ei ole süüdistuse etteheide selles, et Ants Kass üldistavalt osutas

raviteenuseid, vaid süüdistuses on väljatoodud konkreetsed tegevused (eriarsti vastuvõtt,

uuringule suunamine, soodustusega retsepti väljakirjutamine jms) ja kuupäevad, mis on

36 / 55

seotud Ants Kassi tegevuse ja talle vara (sularaha ja 2 tk Makita akud) üleandmisega.

Seega on süüdistus konkretiseeritud ning kaitsja etteheited selles osas on alusetud.

Ekvivalentsussuhe on täielikult omistatav. Ants Kass võttis isikud vastu nende tervisega

seonduvalt väljaspool Haigekassa järjekorda, teostas vajalikud toimingud ning Q Q, K Q,

D W ja A A said tänu Ants Kassile tarbida Haigekassa poolt tasutavaid tervishoiuteenuseid,

sh ravimeid, mille vastutasuna andsid Q Q, W W ja A A Ants Kassile hüvesid. Võttes

vastuvõttudel vastu raha ja akud sõlmis Ants Kass nende isikutega sel hetkel

ebaõiguskokkulepe, nõustudes soodustuse vastuvõtmisel ühtlasi soodustuse lubamisega

konkreetselt osutatud teenuste eest (vastuvõtt jm järgnenu). Seega oli Ants Kassi ja

märgitud isikute vahel vaikiv üksmeel selles, et hüve (raha, akud) on vastuteene tehtud

ametialase teo eest (eriarstivastuvõtt jm nimetatu).

285.Ants Kass väidab, et tema ei ole altkäemaksu võtnud. Kohus on tuvastanud, et sularaha ja

Makita akud on antud Ants Kassile eriarsti vastuvõtu jm eelnevalt kirjeldatu eest. Ants

Kassile oli teada asutuse poliitika kingituste vastuvõtmise osas, st raha ja rahalise

väärtusega esemed ei olnud lubatud (nt T T ütlused, K 1 tl 128). Vahetegu, kas tegemist on

altkäemaksu või tänuavalduse ja vastuvõtmisega algab sellest, kas inimene saabub eriarsti

vastuvõtule Haigekassa järjekorra/registreerimise alusel või väljaspool seda. Esimesel

juhul saab möönda, et aktsepteeritavaks võib pidada nt lillede/kommikarbi viimist

tänutäheks meditsiinipersonalile, sh arstile. Seda juhul, kui kõik eelnev ja järgnev on

toimunud üldiste reeglite kohaselt (registreerimine, vastuvõtt, teostatud teenused) ja

tegemist on nt peale õnnestunud operatsiooni siiralt inimese tänu väljendusega. Teisel

juhul, kui arst nagu antud juhul Ants Kass, on isiku vastu võtnud haigla tööruumides

registratuuri väliselt (eraviisiliselt, mitte tasulisel haigla poolt pakutaval vastuvõtul),

määranud talle uuringud, ravimid jms, mille eest tasub lõppastmes Haigekassa, on isiku

poolt justnimelt raha või esemelise kingituse - nagu Makita akud- andmine käsitletav

õiguslikult altkäemaksuna. Ühelgi juhul ei saa pidada aktsepteeritavaks võtta tänutäheks

antuna vastu raha või taolisi esemeid nagu Makita akud. Tegemist ei ole sümboolse

kingitusega. Altkäemaksu andjate ja Ants Kassi omavahelisest suhtlusest raha ja akude

üleandmisel oli selgelt tajutav mõlemapoolne arusaamine sellest, et raha ja akud on

vastutasuks osutatud teenuse eest. Seega, kuigi võib möönda, et meditsiiniliselt oli Ants

Kassi tegu üldine heatahtlikkus ja vastutulelikkus nende inimeste suhtes, keda ta vastu

võttis, uuringule saatis jms, siis eelnevalt tuvastatu pinnalt kaasnes sellega nõustumine

altkäemaksu võtmisega, mistõttu on objektiivne süüteokoosseis täidetud. Ants Kass ei

osutanud neile teenuseid heast tahtest tasuta, vaid hüve eest.

286.Täpsemalt tuvastas kohus, et sularaha 300 eurot võttis Ants Kass Q Qlt vastu 19.01.2021

väljastatud retsepti (DHC Continus), 20.01.2021 vastuvõtu, kompuuteruuringule

suunamise eest. Kaks Makita akut võttis Ants Kass Q Qlt vastu 29-31.03.2021 eriarstile

suunamise (S S), proovide määramise 4.05.2021, 5.05.2021 väljastatud retsepti (DHC

Continus) ja 12.05.2021 väljastatud retsepti (Ciprinol), 12.05.2021 korraldatud valuravi

kabinetti suunamise ning 31.05.2021 väljastatud retsepti (Ciprinol) eest. Ants Kass võttis

W Wlt vastu 50 eurot 18.05.2021 toimunud D W vastuvõtu ja röntgenile suunamise eest.

Ants Kass võttis A Alt vastu 100 eurot eriarsti vastuvõtu ja röntgenile suunamise eest.

287.Selliselt on kohus tuvastanud erinevad, teineteisega mitteseotud episoodid (Q Q, W W, A

A, kui Ants Kass altkäemaksu võttis ja teenust osutas), mistõttu on Ants Kassi tegevus

õigesti kvalifitseeritud vähemalt teistkordsena KarS § 294 lg 2 p 1 mõistes.

288.Subjektiivsest küljest on Ants Kass teo toimepannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes.

Võttes isikuid vastu isikliku kokkuleppe alusel, Haigekassa ravijärjekorra väliselt jm

eelnevalt nimetatu Haigekassa rahastuse eest, võttes sealjuures vastu hüve, teades, et see ei

ole lubatatud pidi Ants Kass vähemalt pidama võimalikuks, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu. Seda arusaama kinnitab see, et Ants Kass on valetanud raha saamise kohta.

37 / 55

289.Eeltoodust tulenevalt on Ants Kass vähemalt teistkordselt sularaha ja Makita akude

vastuvõtmisega nõustunud ja vastuvõtnud altkäemaksu enda kui eriarsti poolt avaliku

ülesande täitmisel ametiseisundi kasutamise eest ehk on täitnud KarS § 294 lg 2 p 1

kuriteokoosseisu.

Karistus

290.KarS § 294 lg 2 p 1 eest on seaduseandja ettenäinud ühe kuni kümneaastase vangistuse.

291.Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

KarS § 56 lg- st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse karistust

kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste

süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

292.Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud kolm episoodi altkäemaksu võtmist

perioodil 20.01.2021 kuni 31.05.2021, seega viie kuu vältel. Olukorras, kus arst annab

tutvuste kaudu inimestele võimaluse Haigekassa ravijärjekorra väliselt tulla eriarsti

vastuvõtule ja saada Haigekassa poolt tasutud teenuseid tarbida, olenemata sellest, et

üksikisiku tasandil oli tegemist meditsiinilise vajadusega arsti poole pöörduda, ja andmata

hinnangut ravi vajalikkusele, tuleb märkida, et tervishoiuteenus peab olema kõigile

ühetaoliselt kättesaadav. Seetõttu on määratud registreerimine Haigekassa toetatud

teenustele ravijärjekordadesse ning haiglate jm tervishoiuteenuste poolt on loodud

võimalus pöörduda ka tasulistele eriarsti vastuvõttudele. Antud juhul eelistas Ants Kass

märgitud isikuid teistele, võttes nad ravijärjekorraväliselt vastu ja osutades neile teenust,

mille lõppastmes tasus Haigekassa. Taoliselt rikkus Ants Kass ühiskonna usku

tervishoiusüsteemi ühetaolisesse kättesaadavusse kõigi jaoks. Altkäemaksu suurused olid

vastavalt 50.-, 100.- ja 300.- eurot ning kaks Makita akut koguväärtusega 135 eurot. Seega

kokku 585 eurot, mida ei saa pidada märkimisväärselt suureks summaks. Haigekassale

põhjustatud kulu altkäemaksu võtmisega seotud teenustega on kokku 252,76 eurot, mida ei

saa pidada märkimisväärselt suureks summaks. W W ja A A episoodist suurem teosüü on Q

Q episoodis, kuivõrd temale, lisaks viimase õele, osutas Ants Kass teenuseid rohkem ja

pikema aja vältel. Teo toimepanek korduvalt (3 episoodi) suurendab teosüüd vähesel

määral.

293.Süüdistusakti kohaselt karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Ants Kass

ei ole enda süüd tunnistanud ega toimepandut kahetsenud. A A episoodis Ants Kass

umbmääraselt möönis raha endale jätmist, kuid tema ütlused oli enda süüd pisendavad,

mistõttu ei saa neid käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendava

asjaoluna ei saa kohus arvestada kuritegude toimepanemist omakasu ajendil, kuivõrd seda

ei ole kajastatud süüdistusaktis ega ole käsitletud ka kohtulikul arutamisel.

294.Ants Kass on karistamata isikuks ning peale käesolevas asjas arutatud 2021 episoode ei ole

Ants Kassi suhtes uusi menetlusi käimas.

295.Kohtule arusaadavalt on käesolev kriminaalasi eraldatud suuremahulisest ja mitmeid

isikuid puudutavast kriminaalasjast. Kuigi kohus leiab, et mõistlikku menetlusaja riivet

antud asjas ei ole, sellele ei ole viidanud ka osalised, siis ei ole võimalik mööda vaadata

sellest, et Ants Kassi tuleb karistada tegude eest, mis on toimepandud üle nelja aasta tagasi.

Arvestades, et Ants Kass ei ole enne ega peale seda kuritegusid toime pannud, annab see

aluse temale mõistetava karistuse vähesel määral vähendamiseks.

38 / 55

296.Kokkuvõtvalt, arvestades Ants Kassile etteheidetud kuritegude toimepanemise asjaolusid,

alla keskmäära, kuid üle alammäära teosüüd, karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, süüdlase isikut, tegudest möödunud aega, on kohane teda karistada

vangistusega kaks aastat.

297.Ants Kass on olnud kahtlustatavana kinni peetud 18.06.2021 kell 6.38 kuni 18.06.2021 kell

16.37 seega üks ööpäev, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka (K 2 tl 85-

87). Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva.

298.Arvestades, et Ants Kass on varasemalt ja kuni kohtuotsuse koostamiseni kohtulikult ja

väärteokorras karistamata, tuginedes prokuröri väitele, et teda ei ole ka varasemate

kriminaalmenetluste raames kuritegude toimepanemises süüdistatud, seda, et Ants Kass ei

tööta enam PERH-s, kuid ka kuriteo toimepanemisest möödunud aega (teod toimepandud

kuni 2021) ehk neli aastat tagasi, ei pea kohus karistuseesmärkide saavutamiseks

vajalikuks Ants Kassi vangistuse täitmisele pööramist ega tema allutamist

käitumiskontrollile.

299.Eeltoodu alusel peab kohus kohaseks jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata ja KarS

§ 73 lg 1 alusel kohaldada Ants Kassile katseaega 2 aastat ja 1 kuu.

Menetluskulud

300.KrMS § 180 lg- st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

301.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks sundraha.

302.Ants Kassile etteheidetav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu.

303.KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse

kuulutamise ajal ehk 25.11.2025 kehtib Vabariigi Valitsuse 19.12.2024. a määrus nr 87

“Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 1.01.2025 kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

304.Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p

1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Ants

Kassilt välja sundraha 2215 eurot.

305.Swedbank AS sularaha sissemakse teenustasu summas 350 eurot. Kuna tegemist on

kriminaalmenetluse kulu alaliigi ehk lisakuluga KrMS § 173 p 3 ja 177 p 5 tähenduses,

siis jääb see kulu KrMS § 173 lg 4 kohaselt selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Seega sularaha sissemakse teenustasu 350 eurot jääb riigi kanda.

306.KrMS § 180 lg 3 võimaldab menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise, kuid kohtu

hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt

väljamõistmisele kuuluva menetluskulu (2215 eurot) osaliselt riigi kanda jätmise.

307.Ants Kass on XXX, kuid töötab XXX. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu

asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Ants Kassil esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulu hüvitamiseks või käiks selle kulu

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Süüdistatav ei ole

oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe

väljanõudmist. Ants Kassil oli SEB arvelduskontol 23.05.2021 seisuga XXX eurot, mis

viib kohtu järelduseni, et Ants Kass ei ole maksejõuetu.

308.Süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult, et süüdimõistva kohtuotsuse korral

võimaldaks kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda pikema aja kui ühe kuu jooksul.

Sellest tulenevalt tuleb välja mõistetav menetluskulu tasuda riigi tuludesse KrMs 423 ja §

417 lg 2 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

39 / 55

309.Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

310.Kuivõrd kohus mõistab Ants Kassi süüdi, siis jääb kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud

tasu süüdistatavale hüvitada rahuldamata ja see kulu jääb süüdistatava enda kanda. Seda

asjaolu ei muuda ka prokuratuuri poolt süüdistuse ühe episoodi osaline vähendamine,

kuivõrd puuviljakoti hüvena andmine ja vastuvõtmine oli täielikult seotud samade

tõenditega, kui kogu alles jäänud süüdistuse osa (avalik ülesanne, ametiseisund,

puuviljakoti ja sularaha samal päeval üleandmine). Seega antud süüdistuse osast

loobumine ei ole aluseks osaliselt Ants Kassile kaitsekulude hüvitamiseks.

Konfiskeerimine

311.Prokuratuur taotleb, et kohus konfiskeeriks Ants Kassilt KarS § 832 lg 1 ja § 294 lg 4 alusel

Ants Kassi elukoha läbiotsimiselt leitud 70 00 eurot ning mõistaks konfiskeerimise

asendamise korras välja KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 294 lg 4 alusel Ants Kassi elukohast

varastatud 11 400 eurot ning KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel 585 eurot KarS § 294 lg 2 p 1

järgi kvalifitseeritava süüteoga saadud varana.

312.Kaitsja leiab, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel puudub

tõenduslik ja õiguslik alus Ants Kassile kuuluva sularaha, summas 70 000 eurot, laiendatud

konfiskeerimiseks ja/või selle asendamiseks KarS §-de 832 ja 84 alusel. Kriminaalasjas ei

ole kogutud selliseid tõendeid, mis viitaksid Ants Kassi kuritegelikule elusviisile

väljaspool kõnesolevat süüdistust. Isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti ei

ole ei eelnevalt ega ka käesoleval ajal esitatud ühtegi kahtlustust mingi muu kuriteo

toimepanemises, mis võiks olla ebaseadusliku tulu allikaks. Täidetud ei ole laiendatud

konfiskeerimise kohaldamise eeldused. Lisaks leiab kaitsja, et laiendatud

konfiskeerimiseks ja selle asendamiseks taotletav rahasumma 70 000 eurot on äärmiselt

ebaproportsionaalne võrreldes 74-aaastase kaitsealuse isiku tausta ja elukäiguga, mis

selleks alust ei anna. Samasugune ebaproportsionaalsus avaldub võrdluses isikule esitatud

süüdistuses seotud rahasummaga altkäemaksu mõttes.

313.Kohus tunnistab Ants Kassi süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi, milles süüdimõistmisel võib

KarS § 294 lg 4 alusel kohaldada laiendatud konfiskeerimist, konfiskeerimise asendamist

ning süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist.

314.Kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei ole süüdistatavate ja kolmandate isikute varalist

seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid iseseisvad tõendid, vaid tegemist on

näitlike abivahenditena, milles võetakse kokku ja analüüsitakse tõenditena käsitatavaid

andmeid (RKKKO nr 1-18-437/725, p 56-57). Eeltoodust tulenevalt saab käesolev

kohtuotsus tugineda vaid kriminaalasjas tõendina esitatud dokumentidele (sh

elektroonilisel andmekandjal), mis kajastavad vahetult isikute varalist seisundit (ka siis, kui

need on esitatud vastava protokolli lisana või eraldi tõendina). Kohtu hinnangul on

tõendina lubatavad vaatlusprotokollid, mis kajastavad päringut riigi andmebaasidest (nt

Maksu- ja Tolliameti andmebaas).

Süüteoga saadud vara konfiskeerimine

315.Prokurör taotles KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista konfiskeerimise asendamise

korras Ants Kassilt 585 eurot.

316.KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara siis, kui see

kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Süüteoga saadud varana tuleb mõista mh

kuriteo toimepanemise eest saadud tasu. KarS § 831 alusel on võimalik konfiskeerida

üksnes süüteoga saadud vara, mis pärineb sellest samast kuriteost, mis on konkreetse

kriminaalmenetluse ese.

40 / 55

317.Kohtumenetlusega on tõendatud, et Q Q, W W ja A A andsid Ants Kassile sularahas

altkäemaksu KarS § 294 tähenduses ehk tegemist on kuritegelikul teel saadud tuluga,

kokku 450 eurot. Altkäemaksuna saadud sularaha pani Ants Kass enda rahakotti. Ants

Kassi ei peetud kinni samal päeval, ega ole samal päeval teostatud ka läbiotsimist ega

sularaha äravõtmist. Ants Kassi arveldusarvele ei ole sularaha kantud. Kohtuliku menetluse

käigus on leidnud tõendamist Ants Kassi poolt erinevatel aegadel sularahas kauplustes

maksmised. Samuti on temalt läbiotsimisel äravõetud märkimisväärselt suuremas summas

sularaha (70 000 eurot) kui altkäemaksuna saadud 450 eurot. Arvestades, et altkäemaksu

sai Ants Kass sularahas vastavalt 20.01.2021, 18.05.2021, 31.05.2021 kuupäevadel, ta

peeti kinni ja läbiotsimine toimetati 18.06.2021 ning ära võeti märkimisväärselt suurem

summa sularaha, seda, et Ants Kass on sularahas tasunud kauplustes, tuleb asuda

seisukohale, et altkäemaksuna saadud 450 eurot on kas ära tarvitatud või segunenud muu

varaga.

318.Samuti on leidnud tuvastamist, et Q Q andis Ants Kassile altkäemaksuna kaks Makita akut,

koguväärtusega 135 eurot ehk tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga. Kohtule ei ole

teada, mis on nendest kahest Makita akust saanud. Nende kohta ei ole ristküsitlusel

küsimusi esitatud ega ole neid äravõetud süüdistatava elukoha läbiotsimisel. Sellest

tulenevalt ei saa kohus konfiskeerida kahte Makita akut, vaid asub seisukohale, et neid ei

ole enam.

319.Eelnevale tuginedes on kohus tuvastanud, et Ants Kass on toime pannud tahtliku kuriteo

(altkäemaksu võtmise), on selle kuriteoga saanud vara ehk altkäemaksuna saanud kokku

450 eurot sularaha ja kaks Makita akut koguväärtusega 135 eurot, milline on kohtuotsuse

tegemise ajaks segunenud muu varaga või ära tarvitatud, mistõttu ei saa konkreetselt

saadud 450 eurot sularaha ja kahte Makita akut konfiskeerida. Kuid nende kuulumine

kuriteo tulemusena Ants Kassile on tõendatud ning seda vara (sularaha ja kaks Makita

akut) saanuks Ants Kassilt nende vahetu leidmise ja äravõtmise korral konfiskeerida KarS

§ 831 lg 1 alusel.

320.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et antud vara (sularaha ja kaks Makita akut) on ära

tarvitatud või segunenud muu varaga, siis on õige konfiskeerimise aluse viide lisaks KarS

§ 84-le, KarS § 831 lg 12, mitte KarS § 831 lg 1. KarS § 831 lg 12 kohaselt, kui kuriteoga

saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt kuriteoga saadud varaga,

mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva seadustiku §-s 84 sätestatud korras.

321.Nimelt ei ole antud altkäemaksu, kokku 450 eurot, võimalik eristada Ants Kassi valduses

olnud muust sularahast ning Makita akusid ei ole kinnipidamisel ega läbiotsimisel leitud

ega ära võetud, mistõttu ei saa neid enam KarS 831 lg 1 alusel konfiskeerida.

322.Ants Kassi arvelduskonto jääk on 23.05.2021.a seisuga XXX eurot, enda sõnul on ta

pensionär, kes käib ka tööl ehk teenib jätkuvalt tulu, mistõttu ei ole kokku 585 euro

konfiskeerimine tema jaoks ebamõistlikult koormav. Süüdistatavale ja ühiskonnale ei saa

anda signaali, et kuriteo tulemusena saab rikastuda, mistõttu on põhjendatud antud ulatuses

raha väljamõistmine.

323.Eeltoodu alusel mõistab kohus Ants Kassilt välja KarS § 84 ja § 831 lg 12 alusel kokku

585 eurot, s.o 450 altkäemaksuna antud sularaha ja kahe Makita aku, koguväärtega 135

eurot, eest.

70 000 euro konfiskeerimine

324.17.06.2021 läbiotsimise määruse alusel 18.06.2021 teostatud läbiotsimisel andis Ants Kass

vabatahtlikult välja sularaha kokku 70 000 eurot (K 2 tl 68-83), milline on Harju Maakohtu

23.12.2021 määruse alusel arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise

tagamiseks (K 2 tl 139-144) ning asub sularaha tagatiskontol (K 2 tl 137-138).

41 / 55

325.Kohus nõustub kaitsjaga selles, et äravõetud sularaha summas 70 000 eurot ja varasemalt

varastatud sularaha summas 11 400 eurot, erinevad märkimisväärselt kuriteo tulemusena

saadud summast, väärtuses kokku 585 eurot (450 eurot sularahas, kaks Makita akut

koguväärtusega 135 eurot). Samuti tuleb nõustuda sellega, et Ants Kass ei ole eelnevalt ega

hilisemalt kriminaalkorras karistatud. Küll aga ei ole need ainsad asjaolud, millele

praeguse otsustuse tegemisel tähelepanu pöörata tuleb.

326.KarS § 83² lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus KarS-is sätestatud

juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse

tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise

seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on

saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. See tähendab, et

isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud

veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

Tegemist on alternatiivsete tunnustega, mis võivad esineda eraldi aga ka koos. Kohus leiab,

et praegusel juhul tulevad kõne alla need tunnused koos. Nimelt nii kuriteo olemusest

(sularahas altkäemaksu saamine) kui ka erinevusest isiku legaalse tulu ja varalise seisundi

vahel. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole

kuriteoga saadud varaga ehk varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või

olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvelt.

327.Vara konfiskeerimine KarS § 83² lg 1 järgi eeldab: 1) süüdistatav on pannud toime kuriteo,

mille eest on karistusseadustiku eriosas ette nähtud võimalus kohaldada laiendatud

konfiskeerimist; 2) toimepanijat karistatakse selle teo eest vähemalt üheaastase

vangistusega; 3) kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning

elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara

kuriteo toimepanemise tulemusena; 4) vara kuulub konfiskeerimisotsuse ajal

toimepanijale/ või kolmandale isikule; 5) isik ei tõenda, et vara eest on täielikult või

olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel; 6) konfiskeerimine ei ole

ebaproportsionaalne süüteo asjaolusid ja arvestades isiku olukorda

328.Kohus leiab, et Ants Kassile kuuluva 70 000 euro sularaha osas esinevad kõik laiendatud

konfiskeerimise alused. Kohtu põhjendused on järgmised.

329.Ants Kass on toime pannud KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mille eest

on KarS § 294 lg 4 järgi võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimist. Kohus mõistis

Ants Kassile vangistuseks kaks aastat, ehk Ants Kassi karistus on suurem kui üheaastane

vangistus.

330.Kohus tuvastas Ants Kassi vara, millise legaalset päritolu ei ole kahtluse alla seatud ja mis

on oluline, eristamaks erinevust tema legaalsete sissetulekute ja elatustaseme vahel.

331.Ants Kassile kuulub ühisomandina abikaasaga XXX (K 2 tl 166) kinnistu registriosa nr

XXX asukohaga XXX (100% elamumaa, pindala 905 m2, suletud netopind 289,8 m2, K 2 tl

118, 121-122). Alates 09.07.2021 on kinnistamisavalduse alusel abikaasad Ants ja XXX

Kass kokku leppinud, et XXX ainuomandisse jääb lahusvarana kinnistu, asukohaga XXX,

mida Ants Kassil on õigus vastavalt notariaalsele kasutusõigusele kasutada kuni surmani.

Hüpoteegid puuduvad. (K 2 tl 125 CD- plaat 28.06.2022 Ants Kass, XXX vp vaadeldavad

objektid+ lisad Kinnisvara).

332.Ants Kass omas vaadeldaval perioodil sõiduautosid XXX (alates 15.06.2006) ja XXX

(alates 28.01.2016). Sõiduauto eest on 27.01.2016 tasutud panga ülekandega 26 645 eurot

Ants Kassi arvelduskontolt nr XXX (CD plaat 7.10.2020 SEB vastus koos lisadega K 2 tl

125). Perioodil 22.01.2011-26.02.2016 on Ants Kass müünud D Wle sõiduki XXX

26.02.2016 ostu-müügilepingus märgitud hinnaga 7 500 eurot ( K 2 tl125 cd plaat

28.06.2022 Ants Kass, XXX vp vaadeldavad objektid+ lisad. Transpordiamet).

42 / 55

333.Maksu-ja Tolliameti andmete kohaselt on perioodil 01.2015-02.2021 Ants Kassi

netotuluks 2021. a 6084,67 eurot, 2020. a kokku 56 775,90 eurot, 2019. a kokku 57

236,93 eurot, 2018. a kokku 53 397,72 eurot, 2017. a kokku 51 494,57 eurot, 2016.a

kokku 54 455,83 eurot, 2015. a kokku 49 034,69 eurot. Töötasu on laekunud PERH-ilt ja

Sotsiaalkindlustusametilt (12.03.2021 vaatlusprotokoll (K 2 tl 108- 114).

334.Pangapäringu vastustest 7.10.2020 ja 29.01.2021, nähtuvalt omab Ants Kass SEB AS-s

pangakontot XXX. Konto väljavõtete kohaselt perioodil 1.01.2015 kuni 7.10.2020 on

perioodi algjääk XXX eurot, konto lõppjääk XXX eurot, ajavahemikul 1.01.2020 kuni

21.01.2021 algjääk XXX eurot, lõppjäägiks XXX eurot. E-arestide 20.01.2021 ja

24.05.2021 päringute vastustest nähtuvalt oli seisuga 23.05.2021 lõppjäägiks XXX eurot.

Sissetulekuks on töötasu PERH-ilt, pensionid Sotsiaalkindlustusametilt ja XXX (XXX)

ning intressid ja investeeringud.

335.Väljaminekuks igapäevaelulised väljamaksed, erinevate arvete (kommunaal, teleteenuste,

kindlustus, elekter, ajalehed) jm tasumine, krediitkaardi maksed, investeeringud. Kokku

on vaadeldaval perioodil kontole laekunud XXX eurot ja kontolt on tehtud väljamakseid

XXX eurot. (K 2 tl 125 cd plaat 28.06.2022 Ants Kass, XXX vp vaadeldavad objektid+

lisad pangapäringud 01.10.2020 pangapäring SEB; 21.01.2021 pangapäring; 20.01.2021 ja

24.05.2021 e- aresti päringud).

336.Ants Kass väidab, et lisaks tööõiguslikele suhetele oli tal sissetulekuid ka muudest

allikatest. Ants Kassi ütluste kohaselt oli XXX tema nimel, kuid register seda ei näita (K 3

tl 103). Ta müüs XXX E Ele, kes oli seda ka pikaajaliselt juba hooldanud. Auto läks X E

nimele. Hind oli 5500 eurot. E E tasus talle sularahas paar korda kuus, kokku 14- 16 korda,

vastavalt võimalustele. Omanikuvahetus oli 2019 oktoobris. Osamaksed olid 100- 1000

eurot. Maksis 2020 kuni 2021 maini, raha tõi PERH-i, andis kuskil 7., 8. korruse koridori

vahekäigus ümbrikus. Enne helistasid paar päeva ette (K 3 tl 102- 104).

337.Seega, sularahana sissetuleku saamise osas on nimetanud süüdistatav sõidukit XXX

väljalaskeaastaga 1970, mis on võõrandatud X Ele (K 3 tl 130). Kohtule esitatud

Transpordiameti vastusest 10.06.2025 nähtuvalt ei olnud kõnealune auto Ants Kassi nimel

(K 3 tl 129). XXX, esmane registreerimise aasta 1970, omanikuks on Transpordiameti

andmetel olnud XXX, Ants Kass oli kasutaja. Omanikuvahetus on toimunud 18.10.2019,

uus omanik X E. 24.04.2001 XXX avalduse alusel vahetatud sõiduki tehniline pass (cd

plaat 28.06.2022 Ants Kass, XXX vp vaadeldavad objektid+ lisad, Transpordiamet).

338.XXX kasutas enda õigust ütluste andmisest keelduda (K 3 tl 87pö).

339.Kohtus tunnistajana üle kuulatud E E kinnitas, et ostis Ants ja XXX käest sõiduki XXX,

tehing toimus 18.10.2019. Eelnevalt oli auto ka tema juures talviti hoida. Tehingu väärtus

oli 5500 eurot, mida maksis osade kaupa. Maksis erinevalt, nagu võimalust oli, sularahas,

viis Ants Kassile haiglasse. Eelnevalt leppisid telefonitsi kokku. Kohtusid haigla 7.- 8.

korrus trepikojas, taga käis nagu edasitagasi pidevalt, sisenes ise haiglasse tagauksest.

Sularaha viimisi oli rohkem. Kaitsja küsimusele vastuseks, kas neid oli 3-20), vastas, et oli

rohkem, sularaha vahemikud olid 700, 800, 1000 eurot. Viimast makset mäletab, see oli

19.05.2021 ja 1000 eurot. Arvet pidas Ants Kass, ise ka siis mäletas palju veel vaja

maksta. Maksis perioodil oktoober 2020 kuni mai 2021 (K 3 tl 88pö-91). Prokurörile

selgitas, et teda ei teavitatud, et tema telefonikõnesid oleks pealt kuulatud. Auto

majutamise eest Ants Kassilt raha ei võtnud, remondi eest tasus Ants Kass sularahas (K 3 tl

88pö-91).

43 / 55

340.Ants Kassi ja E E ütlustes tuvastas kohus sisemisi vastuolusid, ebajärjepidevust ja leiab, et

teatud ulatuses ei ole need eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Kohtu veendumus

kujunes järgmiselt.

341.Nii tunnistaja E E kui ka süüdistatava ütluste kohaselt leppisid nad kohtumise kuupäevas ja

kellaajas kokku mõni päev varem teineteise erinevatele numbritele helistades. Täiendava

tõendina on prokurör esitanud 4.09.2025 jälitustoimingu protokolli, millest nähtuvalt ei ole

23.10.2020 kuni 1.06.2021 toimunud selliseid telefonikõnesid (protokollis ekslikult

märgitud 2020, õige aastaarv nähtub protokollile lisatud CD-plaadilt) kõnesid jm suhtlust

2020: 20.11, 4.12., 9.12, 22.12, 31.12; 2021: 11.01., 25.02., 16.03., 7.04., 13.04., 16.04.,

28.04, 5.05., 19.05., või mõned päevad enne kohtumiste kohta PERHis (K 3 tl 142 pö,

143). Nimetatud kuupäevadel ei ole Ants Kassi suhtes teostatud varjatud jälgimist ega

pealtkuulamist (K 3 tl 144).

342.Juhul, kui uskudagi tunnistaja ja süüdistatava ütlusi eelnevalt kokkuleppimise kohta, siis

eluliselt on usutav, kui isik on jõudnud ajal, mis on lepitud kokku mitu päeva varem,

kokkulepitud kohta eseme üleandmiseks, siis teavitab ta sellest ka teist kohtumisel osalejat

enda saabumisest või vähemalt helistab ette, et on liikumist kohtumisele alustanud. Seda

enam, et ütluste kohaselt viibis E E haiglas lühikest aega ning arstina võis tulla Ants Kassil

ette ettenägematuid tegevusi. Samuti on Ants Kass ka tunnistanud, et koroona ajal ei olnud

PERH-s liikumine kõige parem. Kuivõrd Ants Kass pidi viibima kohtumise ajal PERH-is,

siis tundub ka loogiline, et selliseks teavitamiseks oleks E E helistanud Ants Kassi

mobiiltelefonile, mitte tema kodutelefonile. Samuti, nii tunnistaja kui süüdistatava ütluste

kohaselt viibis E E Regionaalhaiglas pärast tagaukse kaudu sisenemist sularaha üle andes

väga lühikest aega, mis viitab asjaolule, et E E PERH-i saabumisel pidi Ants Kass sellest

ka teadlik olema.

343.Laiendatud konfiskeerimisega seonduvalt lasub tõendamiskoormis süüdistataval/tema

kaitsjal. Kaitsja ei ole aga esitanud Ants Kassi ja E E ütluste usaldusväärsuse kinnitamiseks

tõendeid, millest nähtuks telefonikõnede toimumine Ants Kassi kodutelefoni ja E E

mobiiltelefoni vahel. Samuti ei ole kaitsja esitanud tõendeid selle kohta, et selliste andmete

kogumine oleks ebaõnnestunud ega palunud ka kohtult abi selliste andmete kogumiseks.

Seega ei ole kaitsja tõendanud, et Ants Kassi ja E E vahel oleksid perioodil oktoober 2020

kuni mai 2021 toimunud telefonikõnesid, milles lepiti kokku PERH-is kohtumise kuupäev

ja kellaaeg, mõni päev enne kui 11.02.2025 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtuvad

Ants Kassi sularahaga sisenemised oma töökabinetti.

344.Samuti ei ole eluliselt usutav, et Ants Kass pidas arstina võimalikuks kutsuda piirangutega

koroona ajal PERH-i ruumidesse kõrvalisi isikuid selleks, et füüsiliselt sularaha üle anda/

vastu võtta. Vaadeldaval perioodil oli PERH-is kehtestatud külastuskeeld, mis oli

ilmselgelt kehtestatud meetmena tagada nii PERH-i personali kui ka patsientide tervise

ohutus. Isegi kui E E sel perioodil PERH-is viibis, siis ei ole tõendatud, et see toimus Ants

Kassile sularaha üleandmise eesmärgil. Nagu ka tunnistaja E E ise mainis, siis oli Ants

Kass nii tema kui ka tema tuttavate raviarstiks. Nii pikaaegse staažiga arsti poolt oleks

äärmiselt vastutustundetu kutsuda PERH-is kehtestatud külastuskeelu ajal sinna kõrvalisi

isikuid, kellel puudus haigla põhifunktsiooniga seonduvalt vajadus seal viibida. Samuti

tundub eluliselt ebausutav, et Ants Kass oleks tundnud end PERH-i trepikojas mugavalt

kõrvaliselt isikult sularaha ja ümbrike vastuvõtmisel. Selles osas on ka Ants Kassi ütlused

vastuolulised. Nimelt E E episoodis kinnitab ta rahaga toimetamist haiglas, sellel teemal

vestlust koridoris, kuid nt Q Qle väidetavalt Makita akude eest tasumist pidas ta ise

44 / 55

ebasobilikuks haiglas, leppides selleks kokku kohtumise Kadriorus. Samas nn „laenu“ oli

ta valmis tagasi saama haiglas.

345.Ants Kass arvab jälitustegevuse käigus talletatud ümbrike avamise ja raha lugemise kohta,

et see on E Elt saadud auto osamakse raha tagastus. Ta pidas arvestust märkmikus

tagastavate summade kohta (K 3 tl 114).

346.Selline märkmikusse kirjutamine on aga leidnud tuvastamist ka 20.01.2021 Q Qlt valge

paberilehe vahelt kolme rahakupüüri sarnase paberi lauale panemise järel (K 2 tl 2-5) ja

31.05.2021 A A sularaha vastuvõtmise järgselt (K 2 tl 16-22). Seega iseloomustab selline

käitumine Ants Kassi, et ta märkis saadud sularaha endale märkmikusse, mis omakorda

annab aluse väiteks, et Ants Kass pidas arvestust sularaha osas.

347.Ants Kassi märkmik avastati 18.06.2021 läbiotsimise käigus süüdistatava arvutikotist (K 2

tl 76). Märkmiku vahel leiti neljaks kokkuvolditud paberileht. Läbiotsimise protokolli lisas

CD-plaadil jäädvustatud fotol IMG_0194 nähtub lehe vasakul serval sõna „KOTT“ ja

paremal pool „PANK“. Sarnasele kokkuvolditud paberilehele kirjutas Ants Kass, mis on

leidnud tuvastamist 11.02.2025 koostatud jälitustoimingu protokollis koos CD-plaadiga.

348.Ants Kass vastates kokkuvolditud lehel märgitud numbrite kohta, et ei mäleta, ei tea, ei

oska öelda, tegemist näpuharjutusega. Tema valduses ei ole kunagi olnud 200-eurost (K 3

kd tl 115-116). Ants Kassi ütlused selles osas on ümberlükatud. Läbiotsimisel on

tuvastatud 142 tk 200 eurost rahatähte, mis asus CD-plaadihoidja vahel, ja Ants Kassi

rahakotis oli mh üks 200-eurone rahatäht (K 2 kd tl 84 CD-plaat foto IMG_0204.jpg,

IMG_0205.jpg.)

349.Ants Kass, vastates prokurörile selgitas, et 2020-2021 aastal koju jõudes pani sularaha

kupüürid CD-kotti, seal olev raha pärines autode müügist, elektroonika, vähesel määral

kunst (K 3 tl 105pö). Samas mõni aeg hiljem vaidleb prokurörile vastu, et ta ei ole öelnud,

et E antud raha on CD-kotis (K 3 tl 117pö). Seega on esmalt Ants Kassi ütlused

vastuolulised, teiseks Ants Kassi ütluste kohaselt ei olnud väidetavalt E Elt saadud 5500

eurot CD-plaadi hoidja vahel, kus asus Ants Kassi elukoha läbiotsimiselt väljaantud 70 000

eurot.

350.Samuti, E E ja Ants Kass mõlemad kinnitasid, et auto ostuhinna tagasimaksega ei olnud

kiire, tasumine vastavalt võimalustele. Lähtudes ainuüksi E E enda ütlustest, ei saanuks ta

Ants Kassile 14-l korral autoosamakseid tasuda (nagu väidab Ants Kass jälitustegevusega

tuvastatud raha kohta kabinetis). Arvestades, et auto müügihind oli 5500 eurot ning E E

tasus osamakseid 700 kuni 1000 euro kaupa, pidi laen olema tagastatud 5- 8 korraga, mitte

14-l korral.

351.Ühtlasi nähtub 11.02.2025 jälitustoimingu protokollist, et mõnes kuus, näiteks detsembris

ja aprillis on Ants Kass sularahaga naasnud kabinetti lausa neljal korral, kohati

mõnepäevaste vahedega. Veelgi enam 28.04.2021 on Ants Kass kabinetis avanud kaks

ümbrikku, milles ühes vähemalt 7 sularaha sarnast kupüüri ja teises vähemalt 8

sõrmeliigutuse jagu sularaha sarnaseid kupüüre. Ants Kassi selgitus, et E E oli saanud

kellegi käest raha mingi asja müügi eest ja seetõttu oli raha kahes erinevas ümbrikus, ei ole

kohtus esitatud tõenditega kinnitust saanud. E E ütlustest ei tulene, et ta oleks andnud

sularaha üle kahes ümbrikus. Eluliselt oleks usutavam, et E E ostuhinna osamakse ühe

kuu lõikes kokku kogunud ja suuremate intervallidega Ants Kassile toimetanud. Seda enam

nagu kohus eespool nimetas oli tol perioodil PERH-is kehtestatud külastuskeeld.

352.Samuti ei vasta tõele Ants Kassi ütlused, et 31.12.2020 ei ole tegemist E Elt auto müügi

eest saadud sularaha kupüüriga, vaid VV poolt talle toodud teatripiletiga. Kohus tuvastas

11.02.2025 jälitusprotokollile lisatud CD-plaadilt 31.12.2020 kell 9.31:48.417 kuni

9.31:51.169, et tegemist on sularaha kupüüriga. Nimelt on nähtav sularahale iseloomulik

45 / 55

kuju, suurus, väravakujutiste kohal tumedam koht ja üleval vasakus nurgas on tumedam

osa, kus on sularaha kupüüril Euroopa Liidu 12 tähte (K 3 tl 1-21 ).

353.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Ants Kassi ja E E ütlused auto osamaksete tasumise kohta

Ants Kassile sularahas haiglas just jälitustegevuse käigus talletatud kuupäevadel on valed

ning jätab need tõendikogumist välja.

354.Ants Kassi käitumises on tuvastatav selge käitumismuster, mis annab aluse väita, et Ants

Kass on temal kodust võetud sularaha 70 000 eurot teeninud ebaseaduslikult.

355.Esitatud süüdistusega seoses tuvastas kohus eelnevalt, et Ants Kass võttis 20.01.2021,

18.05.2021 ja 31.05.2021 altkäemaksuna vastu sularaha (K 2 tl 3, 5, 15-16, 20-22),

millised alati paneb endale rahakotti (K 2 tl 5, 15).

356.Ants Kassi sarnane käitumismuster enda kabinetis (Tallinnas Sütiste tee 19, ruum nr B790)

on tuvastatud 11.02.2025 koostatud jälitustoimingu protokollis (koos CD-plaadiga, K 3 lk

1-21).

357.Jälitustegevusega tuvastati, et Ants Kass on 20.11.2020 kell 14.09 kuni 14.10 võtnud kitli

vasakust taskust sularaha taolised paberid, istudes toolile neid käes keerutanud, mille

käigus on näha vähemalt 2 paberit (CD-plaadi salvestuselt rohkem). 04.12.2020 KELL

15.08 siseneb Ants Kass kabinetti hoides käes sularaha sarnaseid pabereid ning paneb ka

ühe sularaha sarnase paberi rahakotti. 09.12.2020 kell 13.55 siseneb Ants Kass kabinetti

avades ümbriku taolist eset, misjärel hakkab sealt seest võtma ja kahekaupa lauale lugema

sularaha sarnaseid pabereid, kokku 16 tk. Seejärel loeb veel käes raha üle, misjärel kirjutab

midagi nii märkmikku kui kokkuvolditud paberile, seejärel võtab rahakoti ja toimetab

sularahaga rahakoti juures, misjärel paneb rahakoti tagasi õlakotti. Ümbriku rebib

väikesteks tükkideks. 22.12.2020 kell 8.46 siseneb Ants Kass kabinetti, võtab vasaku kitli

taskust välja ümbriku, millest omakorda võtab välja vähemalt 3 sularaha sarnast kupüüri,

misjärel paneb need õlakotist võetud rahakotti. Peale seda rebib ümbriku puruks.

31.12.2020 kell 9.31 tuleb Ants Kass kabinetti töölaua juurde, misjärel toimetab midagi,

olles seljaga kaamera poole. Siis pöörab ta diivani suunas, tema paremas käes on näha

ümbrikut ja vasakus vähemalt ühte sularahakupüüri kahtlusega paberit. Ta võtab kotist

midagi, toimetab seljaga kaamera poole, paneb midagi kotti tagasi, misjärel on

sularahakupüüriga sarnanev paber laualt kadunud. 11.01.2021 kell 12.59 tuleb Ants Kass

kabinetti, tema käes on valget värvi ümbrik. Laua juures toimetades on ta kaamera poole

seljaga, kuid pöörates on näha teda ümbrikku katki rebimas. Siis võtab ta õlakotist rahakoti

ja toimetab sellega selg kaamera suunas, peale mida paneb rahakoti tagasi õlakotti. Seejärel

on näha teda laua taga istumas ja käes hoidmas vähemalt kahte sularahakupüüriga

sarnanevat paberit, misjärel ta võtab uuesti rahakoti ja paneb kupüürid sinna sisse. Seejärel

kirjutab midagi märkmikusse ja kokkuvolditud paberile. 25.02.2021 kell 8.05 tuleb Ants

Kas kabinetti, toolil istudes võtab vasakust kitli taskust midagi välja ning olles seljaga

kaamera poole toimetab midagi, misjärel pöörab diivani poole ja tema käes on näha

sularahaga sarnanevad kupüürid, loetledes käte vahel vähemalt kolme kupüüri (CD-plaadi

salvestuselt rohkem). Seejärel võtab ta rahakoti, asetab kupüürid rahakotti ja paneb selle

tagasi õlakotti. 16.03.2021 kell 13.38 tuleb Ants Kass kabinetti, käte vahel sularahaga

sarnased kupüürid, loeb need kokku, vähemalt 8 kupüüri, astub edasi ja loeb uuesti,

misjärel paneb kupüürid diivanil oleva õlakoti sahtlisse. Peale seda istub laua taha ja

kirjutab midagi märkmikusse ning kokkuvolditud paberile, mille paneb märkmiku vahele.

07.04.2021 kell 15.14 tuleb Ants Kass kabinetti käes valget värvi ümbrik. Avab selle laua

poole kõndimise ajal, kui ta pöördub diivani poole on tema käes näha vähemalt 2 sularaha

kupüüriga sarnanevat kupüüri. Seejärel võtab ta õlakotist samuti sularaha kupüürid,

46 / 55

toimetab midagi ja paneb kogu sularaha sinna tagasi. Ta kirjutab märkmikusse ja

kokkuvolditud paberile, peale mida võtab laualt ümbriku mille rebib tükkideks.

13.04.2021 kell 12.56 võtab Ants Kass taskust valget värvi ümbriku, pöörates diivani

suunas avab selle, öeldes: „Oh sa jeerum“, võtab samal ajal sularahakupüürid ümbrikust

välja, paneb ümbriku diivanile, loetleb vähemalt 20 sularahakupüüri, loeb veel kord need

üle. Seejärel võtab õlakoti sahtlist välja järgmised sularahakupüürid, paneb kupüürid

omavahel kokku, jätab kaks kupüüri diivanile, teised paneb tagasi õlakoti eesmisesse

sahtlisee. Seejärel võtab rahakoti ja paneb enne väljajäetud 2 kupüüri rahakotti. Järgmiseks

võtab märkmiku ja kokkuvolditud paberi, kuhu kirjutab midagi. Siis rebib ümbriku

tükkideks. Kell 13.14 võtab õlakoti eesmisest sahtlist ja loeb vähemalt 30 sularaha kupüüri,

misjärel paneb need tagasi õlakotti. 16.04.2021 kell 11.09 tuleb Ants Kass kabinetti, käes

vähemalt üks sularaha kupüür, kõnnib diivanil oleva õlakoti juurde, ütleb“oo“ ja paneb

kupüüri esimesse sahtlisse. 28.04.2021 kell 15.58 tuleb Ants Kass kabinetti, käes valge

ümbrik, asetab selle lauale. Võtab kitli taskust teise ümbriku, mille avab rebides, võtab

sealt sularahakupüürid, seejärel võtab laualt eelmise ümbriku, millest võtab kupüürid,

loetledes vähemalt 8. kell 15.59 paneb väljavõetudkupüürid kokku ja märkmiku vahele,

rebib ümbrikud tükkideks ja lahkub. 05.05.2021 kell 14.02 võtab Ants Kass töölaua juures

vasakust kitli taskust ümbriku, avab selle istudes, paneb lauale ja hakkab käte vahel

sularaha kupüüre lugema. Kui ta pöörab tooliga diivani poole on äratuntav 50 eurone

kupüür tema käes pealmise kupüürina. Kui ta loeb raha uuesti üle on eristatav 2 oranžikat

värvi (50.-) ja üks rohekat värvi (100.-) sularaha kupüür. Seejärel võtab ta õlakotist midagi

ja istub laua taha, teeb märkmeid, rebib ümbriku tükkideks, viies tükid kabinetist välja.

19.05.2021 kell 13.48 võtab Ants Kass paremast kitli taskust valget värvi ümbriku, istub

toolile laua taha, avab ümbriku ja võtab välja sularaharakupüürid. Ta loetleb seejärel

vähemalt 17 kupüüri, mis on äratuntavalt sarnased 50.- kupüüriga (oranžikat värvi), teise

nurga alt loetledes vähemalt 18 kupüüri. Seejärel läheb ta õlakoti juurde, loeb kupüüre

paremast käest vasakusse, vähemalt 17 korda (tk), samal ajal jääb tema paremasse kätte

vähemalt 2 kupüüri. Loeb veel kolmandat korda ja paneb kupüürid kokku ning paneb need

õlakotist võetud rahakotti. Rahakoti asetab tagasi õlakotti. Seejärel võtab laualt ümbriku,

kirjutab midagi, rebib ümbriku tükkideks, siis teise ümbriku tükkideks ja viib tükid

kabinetist välja (K 3 tl 1-21).

358.Seega on Ants Kass 14 korral tulnud arstikitlis enda kabinetti ning avanud temaga kaasas

olnud valge ümbriku/paberilehe ning vaadanud seal vahel olnud sularaha kupüüre. Teinud

märkmeid märkmikusse ja kokkuvolditud paberilehele. Samuti pärast ümbrike avamist on

Ants Kass ümbrikud puruks rebinud ja ümbrikutükid kabinetist välja viinud. Samal ajal kui

sularaha on pannud enda rahakotti. Käitumine sularahaga on seega samasugune kui

süüdistuse episoodide puhul. Seda veendumust süvendab ka K K poolt kinnitatu.

359.Nimelt, Ants Kassile sularaha andmist ja selle vastuvõtmist kinnitavad lisaks

jälitusprotokollidele ka KrMS § 2911 alusel vastuvõetud K K ütlused millest selgub mh, et

Ants Kassi nägi ta ühel korral. Peale visiiti jättis ta ümbrikuga lauale vist 30 eurot, täpset

summat ei mäleta. Ta jättis raha, kuna see on tavapärane, mingeid eelnevaid kokkuleppeid

ei olnud ( K 2 tl 95-104).

360.10.02.2021 kell 9.54 toimunud kohtumine on jäädvustatud ka 10.02.2025

jälitusprotokollis. Salvestiselt on näha, et K K võtab käekotist valge ümbriku ja paneb

Ants Kassi ette töölauale (foto nr 3). Ants Kass jääb laua taha istuma. Kell 10.15.36 võtab

ta enda ette asetatud ümbriku kätte, avab, vaatab sisse, loeb ümbrikus olevaid oletatavaid

rahakupüüre, sulgeb ümbriku, paneb selle kirjutuslauale ja jätkab muud tegevust. Kell

47 / 55

10.23.56 võtab Ants Kass ümbriku, võtab oletatavad rahakupüürid ümbrikust välja, laob

need ühekaupa lauale, viiel korral (foto 4), võtab need seejärel kätte ja paneb ära. Ümbriku

rebib tükkideks (K 2 tl 5-13). Seega oli Ants Kass teadlik, kellelt lauale asetatud ümbrik

pärit oli.

361.Seda, et tegemist on just sularahaga nähtub taas uuringuaktist nr 22U-DM0002 (K 2 tl 47-

55). 22.03.2022 antud ekspertarvamusest selgub, et 10.02.2021 on Ants Kassi kabinetis

viis pangatähte, millel esinevate tunnuste põhjal võib tegemist olla Euroopa Liidu teise

seeria 20- euroste pangatähtedega. Seega andis K K Ants Kassile 100 eurot.

362.Eeltoodu alusel on leidnud tuvastamist, et ajavahemikul november 2020 kuni mai 2021 on

Ants Kass vastu võtnud enda kabinetis sularaha vähemalt 14 korral ja kolmel süüdistuses

kajastatud korral ehk kokku 17 korda.

363.Arvestades, et kohus on tuvastanud, et sularahaga toimetamine toimus Ants Kassi

töökabinetis, ta oli eelnevalt võtnud vastu sularahas altkäemaksu süüdistuses märgitud

juhtudel, K K poolt kirjeldatud juhul, tõdedes käitumismustri täielikku sarnasust, on kohus

veendunud, et lisaks süüdistuses märgitule, on jälitustegevuse käigus kajastatud 14 juhu

puhul Ants Kass teeninud kriminaaltulu ehk enda osutatud teenuste eest arstina vastu

võtnud sularaha, millise on pannud enda rahakotti, osaliselt kaubanduses kulutanud,

osaliselt viinud koju, kus seda hoidis CD-plaatide hoidja vahel. Kohtu sellist veendumust

süvendab ka asjaolu, et Ants Kassi ütlused 70 000 euro päritolu kohta ei ole veenvad ega

kaetud tõenditega.

364.18.06.2021 läbiotsimise protokollist nähtuvalt Ants Kassi elukohas xxx läbiotsimisel andis

Ants Kass teise korruse arvutitoa paremat kätt jääva riiuli pealt välja musta värvi CD-

plaatide hoidja, mille vahel sularaha. Ants Kass selgitas, et raha pärineb 90.alguse

kunstiärist. Osa sai xxx töötades, raha vahetas osade kaupa valuutavahetuspunktis

eurodeks. Kupüürid on 142 x 200 – eurost ja 832 tk x 50- eurost. Sularaha on

fotografeeritud- fotod IMG_0877- 0885 (K 2 tl 75-84, CD-plaat).

365.Läbiotsimisel 18.06.2021 äravõetud sularaha summas 70 000 euro osas selgitas Ants Kass

kohtuistungil, et sularahalised vahendid pärinevad ajast, kui töötas xxx aastal.

Ortopeediatöö kõrvalt tegeles telekate, videomakkide, arvutite, koopiamasinate

tarnimisega Eestisse ja nende edasi müümisega. Keskmiselt teenis xxx palka kuus 12 000

xxx xxx. Asjade müümise kasumlikkus oli umbes 30%. Sularahas toimetas seetõttu, et ei

usaldanud panka. Pidas seda raha meelerahufondiks, s.o umbes aastane sissetulek (K 3 tl

104-104pö ). Prokurörile vastates selgitas, et läbiotsimisel ära võetud sularaha pärines

autode müügitehingutest, elektroonika müügist. Kunsti oli suhteliselt vähe, oli vahendaja.

xxx saatis xxx asju, mida Ants Kass siis vahendas (K 3 tl 105pö).

366.Selle kohta, et Ants Kass töötasu sai xxx töötades sularahas, ei ole kohtule ühtegi tõendit

esitatud. Küll on tõendatud, et Ants Kass saab xxx pensioni, mis kantakse tema

arvelduskontole, mistõttu peab kohus usutavaks, et Ants Kass sai xxx töötades töötasu.

Samuti arvestades, et Ants Kass töötas arstina on eluliselt usutav, et töötasu kanti tema

arvelduskontole.

367.Avalike andmete põhjal oli xxx xxx valuuta kuni 1.01.1999.a, 28.02.2002 võeti kasutusele

täielikult euro. Seega võis Ants Kass xxx töötasu saada xxx maksimaalselt kuni 2002

aastani, usutavalt kuni 1.01.1999.a-ni.

368.Kui Ants Kassi väitel tegeles ta elektroonika tarnimisega Eestisse ja nende edasi

müümisega Eestis, siis kuni 1992. a (kuni töötas xxx ja Eestis tuli käibele kroon) sai ta

müügist saadud raha rublades. Ants Kass ei ole öelnud, et peale 1992. a, mil ta naasis

Eestisse, oleks ta tegelenud nn äriga. Avalike andmete põhjal rahareformi ajal 1992.a

48 / 55

vahetati kroonideks piiratud koguses sularaha piiratud arv päevade jooksul (sularaha kuni

1500 rubla, maksimaalselt 150 krooni kolme päeva jooksul). Seega ei saanud süüdistatav

rahareformi ajal vahetada kroonideks suuremat summat kui 150 krooni.

369.Eesti kroon võeti kasutusele 20.06.1992 ja euro tuli Eestis ametlikult valuutana käibele

1.01.2011. Eesti kroonid vahetati eurode vastu Eesti Panga fikseeritud kursiga 15,6466.

370.Kohtule esitatud 22.03.2021 vaatlusprotokollis vaadeldi Ants Kassi ja xxx vahelisi

sularahatehinguid erinevatele asutustele. Vaatlusprotokollile lisatud CD-plaadil olevatest

andmetest nähtuvalt on 11.11.2020 ja 15.03.2021 Stockmann vastusest päringule

ajavahemikul 1.01.2015 kuni 22.03.2021 sularaha tehinguid kliendikaardiga Stockmannis

tehtud Ants Kassi puhul kokku 75,90 eurot ning 4.11.2020 ja 22.03.2021 Tallinna

Kaubamaja vastusest päringule vaadeldaval ajavahemikul sularaha tehinguid

kliendikaardiga kokku 41 016,45 eurot kokku 41 092,35 euro ulatuses. xxx puhul

sularahas tehinguid kliendikaardiga Stockmannis

1023,17 eurot ja Tallinna

Kaubamaja/partnerkaart sularaha tehinguid 7414,64 eurot, kokku 8437,81 eurot (K 2 tl

115-116, CD-plaat K 2 tl 117).

371.Seega tegi Ants Kass kuue aasta pikkuse perioodi jooksul sularahatehinguid 41 092,35

euro eest, s.o aastas 6848,73 eurot (41092, 35/6), seega ühes kuus 570,73 (6848, 73/12)

eurot.

372.Kohus on tuvastanud, et pangakontolt Ants Kass sularaha välja ei võtnud. Ants Kass ise

väidab, et säästud (70 000 eurot) pärinevad 30 aasta tagusest ajast ehk aega enne euro

kasutuselevõttu. Kui arvestada, et tavapärased sularaha kulutused kuus olid 570, 73 eurot,

siis 30 aasta peale teeb see kokku 205 462,8 eurot ehk 3 214 794, 246 krooni. Seega

sellises ulatuses pidi olema kogunenud sularaha, et sellist standardit endale lubada. Siia

juurde arvestatuna veel 70 000 eurot (1 095 262 krooni), millises ulatuses sularaha oli

säilinud kuni läbiotsimiseni. Ehk Ants Kassil pidanuks olema 30 aastat tagasi sularahas üle

4 miljoni krooni.

373.Lisaks selgitas Ants Kass sularaha päritolu kohta, et hoidis kodus sularahana ka osa

sõidukite, suvila ning garaaži müügist saadud raha. Enne 1993. a müüs xxx, xxx müüs

6000 euroga, teine xxx läks teise auto sissemakseks. Üksnes ühe sõiduki xxx müügist

saadud raha 7500 eurot pani panka (K 3 tl 104pö-105). Viimati nimetatu osas on

16.03.2016 laekunud Ants Kassi arvelduskontole auto müügist 7500 eurot. Ülejäänud raha

hoidis kodus (K 2 tl 125 CD-plaat). Samuti suvila müügist sai 30 000 krooni, millest 15

000 krooni sularahas,. 2000. a müüs ka garaaži xxx, nii 40 000-45 000 krooni eest (K 3 tl

105). Kuivõrd summad on nimetatud kroonides, pidid tehingud aset leidma enne

1.01.2011. Lähtuvalt kehtinud eurokursist saanuks süüdistatav suvila müügist erinevalt

tema ütlustest hoopis kokku 1917,35 eurot (30 000 krooni) ja garaaži müügist 2556,47-

2876,02 eurot (40 000-45 000 krooni).

374.Seega ainuüksi Ants Kassi ütlusi arvestades, saanuks tal sularahas auto müügiga seoses

olla üksnes 6000 eurot, sest teine xxx läks auto sissemakseks ja 7500 eurot on kantud

pangakontole. Sellele lisaks suvila eest sularahas 958, 67 eurot ja garaaži eest 2876, 02

eurot, kokku 9834, 69 eurot, mis on kordades väiksem summa kui 70 000 eurot. Ants Kass

ei toonud välja ühtegi summat, mis ta teenis tehnika või kunstiäri vahendusega, seega on

need ütlused paljasõnalised ning kohus nendega ei arvesta.

375.Samuti nähtub läbiotsimisprotokollist, et sularaha pärineb hoopis xxx töötamise ja selle

aja kõrvalhobist -kunstiärist. Koostööd tegi xxx ja müüdi muuhulgas xxx graafikat.

Jupikaupa vahetas ta xxx valuutavahetuspunktis selle raha eurodeks. Kohus meenutab, et

49 / 55

kuivõrd euro tuli Eestis käibele 2011, Ants Kass ei ole maininud, et eelnevalt oli raha tal

muus valuutas kui Eesti kroonides.

376.Samas, läbiotsimisel Ants Kass ei maininud, et sularaha pärineks sõidukite, garaaži ja

suvila müügitehingutest (K 2 tl 75-79), kuid kohtumenetluses esitab süüdistatav järgmise

versiooni sularaha päritolu kohta, s.o sõidukite, Soome perioodil erinevate esemete, mh

kunstiäri, kuid väikeses osas, sõidukite, garaaži ja suvila müük. Samuti erinevad

vahendajate nimed, nii on läbiotsimisel öelnud vahendajaks xxx ja kohtuistungil xxx.

377.Peatudes veel Ants Kassi märgitud rahavahetuse teemal, siis avalike andmete põhjal

kontrollis kohus läbiotsimisel äravõetud pangatähtede seeriaid ja tuvastas, et läbiotsimise

fotodel 0879 ja 0881 on nii esimese seeria pangatähed kui ka teise seeria pangatähed. 0879

olev esimene pealolev 200-eurone rahatäht on esimese seeria rahatäht. Seega pärineb see

rahatäht enne 2019 maikuud. Fotodel 0879 ja 0881 olevad 50-eurose rahatähed on mõlema

seeria pangatähed. Esimese seeria europangatähed emiteeriti algselt 2002. aasta 1.jaanuaril.

Teise seeria esimene pangatäht võeti kasutusele 2013. aastal. 50-eurone emiteeriti

4.04.2017. 28.05.2019

võeti

100- ja 200-eurone pangatäht kasutusele

(https://www.ecb.europa.eu/euro/banknotes/europa/html/index.et.html). Kuivõrd rahatähed

pärinevad ka teisest seeriast, siis see tähendab, et need on saadud hiljem kui 2013 aastal, sh

hiljem kui 28.05.2019 ehk kogu sularaha puhul ei ole tegemist kroonide eurodeks

vahetamisel saadud sularahaga.

378.Sularaha kasutamise osas aastatel 2015-2021 on Ants Kass ise selgitanud, et sularaha eest

ostis suures osas söögi, tasus restoranides ja kohvikutes. Vahepeal tasus restoranis ka

pangakaardiga, mis oli seotud tema arvelduskontoga. Kohus selliseid andmeid Ants Kassi

arvelduskontode väljavõtetelt ei leidnud. Selliseid andmeid ei ole süüdistatav ka esitanud.

Lisaks tasunud sularahas reisidel rongi-ja bussipiletid, ööbinud hotellides ja turismitaludes

ning maksnud ka seal sularahaga. Sularahaga on soetanud erinevaid esemeid, nimelt arvuti

summas 500 eurot, telefoni summas 150 eurot ning murutrimmeri 50 eurot, muruniiduki

summas 150 eurot. Samuti sama ajavahemiku jooksul on sularahaga ostnud kütust, tasunud

autopesula ja juuksuri eest. Veel on pidanud võimalikuks, et on kinkinud lähedastele ja

lastele sularaha ning toetanud lapselapsi sularahaga summas 500 eurot. Sularaha eest on

Ants Kass ostnud ka kitarri 800 USD dollarit. Siinjuures on süüdistatava ütlused

vastuolulised, kus riigis ta selle kitarri ostis. Esmalt ütles: “Selle eest ma maksin Ameerika

dollarites, Ameerikast ostetud“ ning hiljem „Ei see kitarr on ostetud Eestis“, Ameerika

dollarite eest“. Ehkki süüdistatava Ants Kassi ütluste kohaselt on ta 800 USD võtnud välja

oma arvelduskontolt, siis ei nähtu seda Ants Kassi arvelduskonto väljavõtetelt sularaha

väljavõtmist või valuutavahetust (K 3 tl 106pö-109).

379.Süüdistatav Ants Kassi ütluste kohaselt on ta seega aastatel 2015-2021 oma

arvelduskontodelt teostanud ka sularaha väljamakseid, kuid eelnevalt kajastatud Ants Kassi

pangakonto väljavõtetel ajavahemikul 01.01.2015-23.05.2021 sularaha väljamakseid

toimunud ei ole.

380.Ants Kass on oma SEB pangakontole laekunud vahenditest tasunud erinevate

kommunaalteenuste eest, liikmemakse, teinud sissemakseid investeeringuteks, samas ei

nähtu oluliselt pangakaardiga tasumisi kauplustes.

381.Küll on Ants Kass tasunud sularahas nii Stockmannis ja Tallinna Kaubamajas, samuti peale

tööpäeva lõppu tasunud erinevates kauplustes sularahaga, kui samas ei nähtu sularaha

väljavõtmisi mitte ühelgi korral. Pangakontode väljavõtetest ei nähtu ühelgi korral sularaha

sisse- ega väljamakseid (K 2 tl 125 cd plaat 28.06.2022 Ants Kass, xxx vp vaadeldavad

objektid+ lisad pangapäringud 01.10.2020 pangapäring SEB; 21.01.2021 pangapäring;

20.01.2021 ja 24.05.2021 e- aresti päringud).

50 / 55

382.7.06.2021 koostatud jälitustoimingu protokollis nähtuva teabe põhjal on tuvastatud nt Ants

Kassi poolt korduvalt sularaha eest ostude tegemine peale tööpäeva lõppu: 5.11.2020

(kokku 50 eurot, 26.11.2020, 27.11.2020 (summas 100 eurot), 1.12.2020 (summas 17,49

eurot), 2.12.2020, 13.01.2021 (loteriipiletid väärtusega 35 eurot ja sularahakassas üle 8

eurot); 21.01.2021 (36,1 eurot) (K 3 tl 22- 34).

383.Erinevalt Ants Kassi arvelduskontost, nähtub xxx arvelduskontolt sularaha väljavõtmine.

384.Pangapäringute vastustest 8.10.2020 ja 10.02.2021 ning e-aresti 24.05.2021 päringust

nähtuvalt omab xxx Luminor Bank AS-s arvelduskontot xxx, mille algsaldo 1.01.2015 oli

xxx eurot ja lõppsaldo 7.10.2020 oli xxx eurot, 28.11.2020 oli xxx eurot ja lõppsaldo

8.02.2021 oli xxx eurot ning 31.10.2021 lõppsaldo xxx eurot.

385.Arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt on xxx sissetulekuks xxx 2015. a xxx eurot; 2016.a

xxx eurot, 2017.a xxx eurot, 2018.a xxx eurot, 2019.a xxx eurot, 2020. a xxx eurot, 2021.a

xxx eurot. Lisaks on laekunud pensionilisa toetusena Tallinna Linnavalitsusest kokku

655,10 eurot, kaks eraisiku ülekannet 226 eurot ning 12.07.2021.a xxx eurot Ants Kassilt.

Sularaha sissemakse on teostatud ühel korral 2020. a summas 450 eurot. Sularaha

väljamakseid on toimund 2015.a 4600 eurot, 2016.a 2200 eurot, 2017.a 4400 eurot, 2018.a

4850 eurot, 2019.a 5200 eurot, 2020.a 4350 eurot, 2021. a 3150 eurot. Sularaha

väljamaksed on toimunud valdavalt mõni päev pärast pensioni laekumist arvelduskontole.

(K 2 tl 125 cd plaat 28.06.2022 Ants Kass, xxx vp vaadeldavad objektid+ lisad

pangapäringud 08.10.2020 pangapäring xxx_Luminor; 21.01.2021 nõudekiri .10.02.2021

vastus nr 20-3/102-1“ pangapäringud).

386.Seega erinevalt Ants Kassist on xxx valdavalt arvelduskontole laekunud sissetuleku

(pension) välja võtnud sularahas. Pangakaardiga tasumised on tuvastatud üksnes 2016.a

perioodil märts-oktoober kokku summas 1672,12 eurot ja detsembris 375 eurot.

Vaadeldaval perioodil on xxx sissetulek xxx eurot, millest on sularahana välja võtnud 28

750 eurot.

387.xxx keeldus kohtuistungil ütluste andmisest (K 3 lk 87pö).

388.xxx on xxx ja saanud xxx igakuiselt oma arvelduskontole. Arvelduskontodelt on ta teinud

sularaha väljamakseid, sularaha sissemakse 450 eurot on xxx teinud aastal 2020. xxx on

teinud erinevates poodides sularahaoste kokku 8 437,81 euro ulatuses. Maanteeameti

liiklusregistri andmete kohaselt xxx sõidukeid ei oma ning äriregistri andmetel xxx ei oma

ka osakuid/aktsiaid äriühingutes. Kohus ei tuvastanud xxx erinevust legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel, kuivõrd vaadeldaval perioodil on xxx

võtnud pangakontodelt välja sellises ulatuses sularaha, mille arvelt on tal olnud võimalus

teostada samal perioodil sularaha tehinguid. Ants Kass ei ole väitnud, et ta oleks saanud

sularaha xxx, seega arvestab kohus, et tegemist on xxx enda tasutud kulutustega.

389.Seega, olukorras, kus kohus ei ole tuvastanud Ants Kassi legaalse tulu laekumiste arvelt

(pangakonto) sularaha väljavõtmist, on Ants Kass teinud märkimisväärses koguses

sularahaga makseid.

390.Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et sularaha vastuvõtmisega tööl osutatud teenuste

eest on tegemist Ants Kassi väljakujunenud käitumismustriga. Asjaolu, et Ants Kass teadis

ja eeldas, et talle jäetakse/antakse raha tuleneb ka tema kombest märkmikku kandeid teha

ja raha rahakoti asetada. Samuti oli tal komme pabereid puruks rebida, jätab see Ants

Kassist keskmisele kõrvalt vaatajale mulje katsest rahasaamist igal võimalikul viisil

varjata. Seda enam, et videosalvestistelt nähtuva põhjal on Ants Kassil kombeks peale

sularaha võtmist nt ümbrikust teha märkmeid. Ants Kass on selgitanud, et ta nt E E puhul

kirjutas võlajäägi üles, et märkmikusse tal oli tavaks kandeid teha. Ants Kass selgitas ka, et

51 / 55

peale E E tal teisi võlgnikke ei olnud. See ei selgita seda, et ta tegi märkmeid ka peale Q

Qlt, W Wlt ja A A raha saamist. Ants Kassi kodu läbiotsimisel leiti mh valge paberileht

kirjetega „kott“, „pank“, „Nordea“, millede all olid erinevad numbrid, mida on võimalik

seostada rahakupüüride ja nende arvude korrutistega. Arvestades neid kahte asja (sularaha

vastuvõtmine, märkmete tegemine) jõudis kohus järelduseni, et Ants Kass pidas arvestust

mh ka laekunud ebaseadusliku tulu kohta. Nii sai ta sularaha, pani paberile või märkmikku

kirja saadud summa ja teatud perioodil tegi selle kohta kokkuvõtteid (läbiotsimise

protokolli juurde foto nr 0194, CD plaat) koos kodus kogunenud ja pangas oleva rahaga.

Asjaolu, et tegemist oli ebaseadusliku tulu ülesmärkimisega, tõendab Ants Kassi komme

peale sularaha saamist ümbrik/paber/märkmed puruks rebida ja kabinetist välja toimetada.

391.Veenev ei ole ka Ants Kassi jutt usaldamatusest pankade vastu. Juhul kui uskuda, et

kogunenud 70 000 eurot oli nn meelerahufond, kuna Ants Kass ei usaldanud panka, siis

jääb kohtule arusaamatuks miks ei võtnud ta arvelduskontolt välja laekunud raha sularahas.

Usaldust pankade vastu näitavad nii teostatud investeeringute sissemaksed (K 2 tl 125

CD-plaat „28.06.2022 Ants Kass, xxx vp vaadeldavad objektid+ lisad“ pangapäringud), kui

ka oma sissetulekutena töötasu ja pensioni hoidmine ühe panga arvelduskontol. 23.05.2021

seisuga oli Ants Kassi arvelduskonto jääk xxx eurot ühe panga arvelduskontol. Kui

puudub usaldus panga vastu, siis ei hoita niivõrd suures ulatuses raha ühe panga

arvelduskontol, seda kas jaotatakse erinevate pankade, hoiuste või sularahas

väljavõtmisena.

392.Nagu eelnevalt öeldud, siis Ants Kassi pangakonto vaatlusest ei nähtu sularaha

väljavõtmist. Küll nähtub 41 092,35 euro eest sularahaga tasumisi. Märgitud summa on ka

kordades suurem, kui tema abikaasa sularahas pangakontolt on väljavõtnud. Ants Kass ei

ole samas ka viidanud, et sai sularaha enda abikaasalt. Samuti on jälitustegevuse ja

tunnistaja ütlustega leidnud tuvastamist Ants Kassi poolt sularaha vastuvõtmine

süüdistuses nimetatud kolmelt isikult ja vähemalt 14 korral lisaks sellele ning pärast

tööpäeva lõppu sularahas erinevates kauplustes tasumine. Kokkuvõtvalt tuvastas kohus, et

legaalne sissetulek laekus Ants Kassi arvelduskontole, millelt sularaha väljamakseid ei ole

toiminud, kuid Ants Kass on samas ulatuslikult teinud tehinguid sularahas.

393.Seega ainuüksi Ants Kassi ütlusi arvestades, saaks tal sularahas auto müügiga seoses olla

üksnes 6000 eurot, sest teine xxx läks auto sissemakseks ja 7500 eurot on kantud

pangakontole. Sellele lisaks korteri eest sularahas 958, 67 eurot ja garaaži eest 2876, 02

eurot, kokku 9834, 69 eurot.

394.Peitkuritegude puhul, milleks on ka altkäemaksu võtmine, on kriminaaltulu teenimine

sularahas tavapärane, sest see välistab rahade liikumise tuvastamist ja tagab ka

anonüümsuse sularaha päritolu osas. Kuigi praegu on seostatav altkäemaksu võtmisega

ainult kolm kuriteoepisoodi, on põhjendatud alus arvata, et 70 000 eurose sularaha puhul ei

ole tegemist siiski Ants Kassi legaalse sissetulekuga, kuivõrd kohtule esitatud tõenditega ei

ole sellise summa teenimist sularahas ega väljavõtmist pangakontolt, kuhu laekus legaalne

sissetulek, tuvastatud.

395.Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et Ants Kassil esineb perioodil 01.01.2015-

22.03.2021 erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel

ning tema elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha näol on tegemist

kriminaaltulu kahtlusega varaga. Elatustaseme erinevuse tingivad Ants Kassi poolt

perioodil 01.01.2015 – 22.03.2021 sularahas tehtud kulutused ning asjaolu, et nimetatud

perioodil ei ole Ants Kass teinud sularaha väljamakseid oma pangakontodelt.

396.Kuivõrd Ants Kassile heidetakse ette altkäemaksu võtmist, mis tähendab kriminaaltulu

teenimist, on põhjust seostada tema juures ära võetud märkimisväärset sularahasummat

52 / 55

laiemalt sedalaadi kuritegudega. Seda enam, et kohtus on leidnud tuvastamist, et Ants

Kassi süüdistus altkäemaksu vastuvõtmises just sularahas.

397.Täidetud on seega Ants Kassilt vara konfiskeerimise materiaalsed eeldused (KarS 832 lg

1), mistõttu on kohtul õigus vastavalt KarS § 294 lg- le 4 kohaldada kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist.

398.Arvestades, et Ants Kass on korduvalt võtnud patsientidelt vastu sularaha, pangakontole

laekunud legaalsest sissetulekust ei ole välja võtnud kordagi sularaha, küll on teostanud 41

092,35 euro ulatuses sularahatehinguid, tasunud ka erinevates kauplustes sularahas ning ka

erinevate teenuste eest, ning tema kodus oli veel peidetud sularaha 70 000 eurot, mille

legaalset päritolu ei ole tõendatud, siis saab kohtu hinnangul lugeda laiendatud

konfiskeerimise proportsionaalseks. Arvestades, et Ants Kassil oli SEB arvelduskontol

23.05.2021 seisuga xxx eurot ning tegemist on sissetulekut teeniva ja pensioni saava

isikuga, ei ole 70 000 euro konfiskeerimine Ants Kassi jaoks ka ebamõistlikult koormav.

399.Eeltoodu alusel konfiskeerib kohus Ants Kassilt 70 000 eurot KarS § 832 lg 1 ja § 294 lg 4

alusel.

11400 euro konfiskeerimine

400.Samuti on kohtule esitatud kriminaalasja nr 21231500393 materjalid, millest nähtub, et

xxx ja Ants Kassi kodus toimus 24.02.2021 vargus, mille käigus varastati mh ära sularaha

summas kokku 11 400 eurot (K 2 tl 158-165).

401.KarS § 832 lg 4 kohaselt arvestatakse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel

käesoleva seadustiku § 831 lõikes 3 sätestatut. KarS § 831 lg 3 kohaselt võib süüteoga

saadud vara jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, kui konfiskeerimine oleks süüteo

asjaolusid või isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav või kui vara väärtus on

vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike.

402.Varastatud raha (11 400 eurot) osas selgitas Ants Kass, et aastatel 2015-2021 on tasunud

sularaha eest erinevate teenuste ja esemete eest rahaga, mille võttis kirjutuslaua sahtlis

olevast rahakotist. Rahakott varastati (K 3 tl 109). Selle kohta, millistest allikatest pärines

varastatud 11 400 eurot ei ole kohtuistungil küsitud, küll hoidis Ants Kass sularaha kodus

kahes kohas (K 2 tl 106). Eespool esemete ja teenuste eest sularahas maksmisel kasutas

rahakotis (varastatud) olevat sularaha. E Elt saadud raha ei hoidnud CD-kotis.

403.Varastatud 11400 euro kohta ei ole võimalik olnud xxx küsitleda (K 3 lk 87pö), kuid

kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on avalduse politseisse teinud xxx (K 2 tl 158).

Samuti on xxx nimelt ja e- postilt suheldud kriminaalasja menetlejaga e- kirja teel, kes on

loetlenud lõhutud esemed ja oskab pakkuda nende väärtuse ning varastatud esemed,

milledel väärtust ei oska nimetada, kuid sularaha on varastatud 11 tuhat 400 eurot (K 2 tl

163-164). Selle kohta, kas tegemist on xxx enda sularahaga või perele kuuluva sularahaga

seda e-kirjast ei ole võimalik aru saada. Küll nähtub, et xxx avaldab oma isiklikku

arvamust lõhutud asjade üldväärtuse osas ning edastab ka isikliku tähelepaneku, et

vargused piirkonnas seotud uue maja või asumi ehitusega. Prokuratuuri loal

kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus tuli saata xxx. xxx on määrusega nõus

ja ei ole taotlenud põhistatud määrust (K 2 tl165).

404.Ants Kass on vargusega seoses märkinud, et varastati tema ehted, punase risti 3.järgu

orden ja sularaha 11 400 eurot. Sularaha suuruse oskas nimetada arvutamise tulemusena,

algandmed võttis peast ( K 3 tl 106). Sellest võib järeldada, et Ants Kass pidas arvestust,

kuna oskas nii täpselt nimetada varastatud sularaha suuruse. Ants Kass ei ole öelnud, kas

11 400 eurot oli tema või nende ühine raha. Küll on ta öelnud, et aastatel 2015-2021 on

tasunud sularaha eest erinevate teenuste ja esemete eest rahaga, mille võttis kirjutuslaua

53 / 55

sahtlis olevast rahakotist. Abikaasa kohta nimetas, et abielus üle 50 aasta, nii et me oleme

üks.

405.xxx sissetuleku 1.01.2015 kuni mai 2021 moodustas xxx summas xxx eurot, millest on

pangakontolt sularahana välja võetud 28 750 eurot. Vahe on 4995,15 eurot. Lisaks on xxx

teinud erinevates poodides sularahaoste kokku 8 437,81 euro ulatuses.

406.Laiendatud konfiskeerimise eelduseks on, et vara mida konfiskeeritakse kuulub

toimepanijale või siis teatud tingimustel kolmandale isikule. 11 400 eurot on väidetava

vargusega läinud Ants ja xxx faktilisest valdusest välja nad ei ole seda raha tagasi saanud,

seega ei kuulu see enam ka Ants Kassile. Laiendatud konfiskeerimise eesmärgiks on ära

võtta kuritegelik tulu, mistõttu peab konfiskeerimise asendamine olema mõõdukas. Nõude

tekitamine varastatud summa ulatuses, mida isikul reaalselt enam alles ei ole ega ei ole

võimalik ka tagasi saada või mille tagasisaamise perspektiiv on kaduväike, sest

kriminaalmenetlus on lõpetatud, omandab laiendatud konfiskeerimise asendamise korral

ebaproportsionaalselt karistusliku iseloomu. Kohtu hinnangul ei ole laiendatud

konfiskeerimise asendamine eelnimetatu ulatuses proportsionaalne.

407.Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata prokuröri taotluse konfiskeerida 11 400 eurot

KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 294 lg 4 alusel.

Asitõendid

408.Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama mh

küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.

409.Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse

menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või

hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

410.Salvestised/materjalid CD/DVD- plaatidel ja mälupulkadel jäävad kriminaaltoimikusse.

Käesoleval juhul süüdistusaktis ei ole nimetatud asitõendeid, mille suhtes on vaja võtta

kohtul seisukoht (süüdistuskati p 6.3, 3 kd, tl-d 184, 221-229).

Valeütlused

411.Q Qle, W Wle ja E Ele oli selgitatud nende õigus ütluste andmisest keelduda ja tagajärjed

teadvalt valeütluste andmise korral.

412.Kohus tuvastas, et Q Q, W W ja E E on andnud valeütlusi.

413.Nimelt 18.06.2025 kohtuistungil Q Q olles eelnevalt olnud hoiatatud valeütluste andmise

eest, andis valeütlusi Ants Kassile altkäemaksu andmise osas. W W 16.06.2025

kohtuistungil, olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, andis valeütlusi Ants

Kassile altkäemaksu andmise osas. E E on 1.07.2025 kohtuistungil teadvalt valeütlusi

andnud Ants Kassile haiglas auto müügi eest sularahas tagasimaksmise osas.

414.Sellest tulenevalt tuleb kohtuotsuse jõustumisel edastada materjalid (käesolev kohtuotsus,

allkirjalehed ning 16.06.2025, 18.06.2025 ja 1.07.2025 kohtuistungite protokollid) Q Q, W

W ja E E suhtes KarS § 320 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

Põhja Ringkonnaprokuratuuri.

Kohus juhindus KarS § 831, § 832, § 294 lg 4, KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg 4, § 175 lg 1 p-st 9,

§ 179 lg 1 p-st 1, § 180 lg-test 1 ja 3 ning §-dest 311-312.

(allkirjastatud digitaalselt)

54 / 55

Kristiina Freirik

Kristi Piksar

Kristina Väliste

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Kohtunik

55 / 55