2-22-18532/102 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2025, Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-22-18532

Tsiviilasi

Crowdestate OÜ hagi Mehdi Kuqi Group Oy vastu

võla, sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

15000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Crowdestate OÜ (registrikood 14773059

registrikood 14773059, Müürivahe 17-2, 10140

Tallinn), lepinguline esindaja Ahto Järvela,

Kostja:

Mehdi Kuqi Group Oy (registrikood

2981249-1 Rykmentinmetsä 9, Espoo, 02680

Soome, e-post: mehdi.kuqi@gmail.com), esindaja

vandeadvokaat Viktor Särgava

Menetluse liik

Kohtuistung 08.09.2025, Tallinn, osalesid A. Järvela, v.adv. V.

Särgava

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Crowdestate OÜ hagi Mehdi Kuqi Group Oy vastu

põhivõla 9264,80 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja viivise

3888,61 euro saamiseks ja edaspidise viivise saamiseks 0,15%

päevas põhivõlalt alates 10.12.2022 kuni võlgnevuse lõpliku

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1806,59 eurot.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kulude

suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue, põhjendused

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 9264,80 eurot ja

sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot, viivised hagi esitamise seisuga

3888,61 eurot ja täiendav viivis 0,15% päevas arvestatuna 9264,80 eurolt

alates 10.12.2022.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

1806,59 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

Hageja ja kostja sõlmisid 29.12.2021 ühisrahastamise internetiplatvormi

kasutamise koostöölepingu ehk krediidivahenduslepingu (VÕS § 401.1).

Seaduses ei ole majanduskutsetegevuses tegutsevate isikute vahelisele

krediidivahenduslepingule kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1) sätestatud, kuid

lepingu sõlmimiseks peavad pooled tegema vastastikused tahteavaldused.

Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Hageja koostas ja esitas lepingu kostjale allkirjastamiseks. Kostja allkirjastas

lepingu väidetavalt mehhaaniliselt jäljendatud allkirjaga, mis tuleb lugeda

omakäelise allkirjaga võrdseks. Isegi kui kohus peaks leidma, et mehhaaniline

allkiri ei ole omakäelise allkirjaga võrdne, siis nähtub, et pooled on kokkuleppe

saavutanud lepingu kõigis tingimustes, kuid on ka poolte kokkuleppel kaldunud

kõrvale lepingupunktist, mis sätestab lepingu kirjaliku vormi. Poolte käitumisest

lepingu täitmisel saab aru saada, et pooled olid nõus lepingu sõlmimisega

teistsuguses vormis, kui kirjalik vorm. Kostja edastas posti teel mehhaanilisel

teel jäljendatud allkirjaga lepingu. Saab eeldada, et see on käibes tavaline

(TsÜS § 78 lg 2). Hageja omakäelist allkirja ei nõudnud (ta ei olnud selle

võimalikust puudumisest isegi teadlik) ja seega on leping sõlmitud 29.12.2021,

kui lepingu allkirjastas ka hageja. Kostja ei saa allkirja mehhaanilisel jäljendi

kehtetusele tugineda, kuivõrd vorminõude väidetava rikkumise põhjustas tema

ise (VÕS § 6).

Lepinguga sai kui kostja võtta laene, mis on muuhulgas tagatud objektile seatud

hüpoteegiga, et omandada objekt aadressiga xxxx, kinnistunumbriga xxxx

vastavalt hagejale esitatud äriplaanile. Lisaks leppisid pooled kokku

struktureerimistasus, milleks oli 4% laenulepingute alusel antud

laenusummadest, vähendatud struktureerimistasus 2%, lisaks kuutasus 200

EUR ja täiendavate kulude hüvitamise kohustuse (lisa 1).

Pooled leppisid kokku, et hageja kohustub lepingus sätestatud tingimustel, viisil

ja ulatuses tegema kostjale võimalikuks hagejale kuuluva ja tema poolt

administreeritava kinnisvara ühisinvesteeringute internetiplatvormi xxxx

kasutamise objekti rahastamiseks vajalike vahendite kogumiseks ja osutama

selleks kaasabi ja ja kostja kohustub maksma selle eest lepingus sätestatud

tasu.

Hageja täitis omalt poolt kõik lepingust tulenevad kohustused: viis edukalt läbi

kostja soovitud rahastamiskampaania (lepingu punkt 2.2.3) ning kogus projekti

2 (18)

rahastamiseks rahalised vahendid 353 100 eurot. Vaatamata hageja poolsele

lepingu täitmisele, teavitas kostja hagejat, et soovib lepingu lõpetada.

Lepingu punkti 5.3 alusel juhul kui rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda

objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha või jäävad laenulepingud

sõlmimata (mh kui laenulepingutest taganetakse), muul hagejast olenematul

põhjusel, maksab kostja hagejale vähendatud struktureerimistasu, mida

arvestatakse protsendina rahastamiskampaania eesmärgiks kokkulepitud

laenusummadest, kuid mis ei jää allapoole eritingimustes sätestatud

minimaalset määra.

Kuna kostja keeldus finantseerimislepingu sõlmimisest, on hagejal lepingust

tulenevalt õigus tasule rahastamiskampaania korraldamise eest. Hagejal on

kostja vastu tasunõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses

käsunduslepingu alusel osutatud teenuse eest summas 8000 eurot. Teenustasu

nõue tuleneb lepingu punktidest 1.6.2 ja 5.3 summas, mis vastab 2 protsendile

rahastamiskampaania eesmärgiks olevast summast ehk summas (2% x 400

000) 8000 eurot. 22.02.2022 esitas hageja kostjale arve nr 2068 summas 8000

eurot tasumise tähtajaga 27.02.2022 (lisad 2). Kostja arvet ei tasunud.

Lisaks kandis hageja tehingu läbiviimisega seoses õigusabikulusid. Tulenevalt

lepingu p-st 5.7 juhul, kui kostja tegevus või tegevusetus toob hagejale kaasa

vajaduse teha täiendavat tööd (mh valmistada ette laenulepingute muutmist või

refinantseerimist) või kulutusi (nt osta sisse juriidilisi teenuseid), siis hüvitab

kostja hagejale sellega seonduvad kulud vastavalt eritingimustes sätestatule.

23.03.2022 edastas hageja kostjale Xxxx AS arve nr xxxx tehingu nõustamise

eest summas 1264,80 EUR maksetähtajaga 06.04.2022 (Lisa 3). Kostja antud

arvet ei tasunud.

Kuivõrd kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja

nõude sissenõudmiseks üle Xxxx Oy-le. Xxxx Oy esitas kostjale enne hagiga

kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus võlgnetavate

kohustuste tasumist (Lisa 4). Kostja võlgnevust ei tasunud. VÕS § 113¹ lg 1

kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 EUR. Seega on võlgnevusele

lisandunud 40 EUR.

Kostja on rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Mainitud

võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingu

p-le 9.4 0,15% päevas. Viivis on järgmine:

Nõue

alates

seisuga

vahe

päevades

võla summa

EUR

viivis päevas

summa

päevas

summaarne

viivis EUR

Arve nr 2068

28.02.2022

09.12.2022

8000

0,15%

12,00

3420,00

Arve nr xxxx

07.04.2022

09.12.2022

1264,8

0,15%

1,90

468,61

Kokku

3888,61

Hageja ei nõustunud kostja väidetega (dtl 106, 258, 351, 438).

Hageja esitas 26.05.2023 (menetluse käigus) hageja allkirjastatud lepingu.

Hageja esindaja H ja kostja esindaja R N vaheline suhtlus toimus peamiselt

3 (18)

mobiilirakenduse „WhatsApp„ vahendusel juba alates 30.09.2021 kuni

22.02.2022 (lisa 3). See oli väljakujunendud praktika, ka lepingu sõlmimisega

seotud asjaolud, mille kohta on kirjavahetus 2021.a detsembris ning lisaks veel

kirjavahtus novmebrist 2021. mis on seotud advokaadibürooga. 2022.a

veebruariks koguti kokku 353 100 eurot erinevate investorite poolt.

Ühisinvesteeringute platvormil tegid investeerimiskorralduse kokku 860

investorit kogusummas 353 100 eurot. Hageja sõlmis iga investoriga eraldi

lepingu ehk kokku sõlmiti 860 lepingut. Kuivõrd 860-ne lepingu esitamine ei ole

mõistlik, siis esitab hageja Exceli tabeli, mis sisaldab kõiki 860 investorit, kes

raha investeerisid (lisa 2). Viimases tulbas „AD“ on märgitud iga investori poolt

investeeritud summa eurodes ning tabeli lõpus real number 863 tulbas „AD“ on

kokku liidetud investeeritud summad ehk kokku 353 100 eurot. Hageja leiab, et

on edukalt läbi viinud rahastamiskampaania ja võimaldas kostjale laenata 353

100 eurot.

Hageja andis kostjale 11.02.2022 kell 9:01 teada, et rahastamiskampaania

käigus on rahalised vahendid kogutud kirjutades sellest kostja esindajale R N’le:

„Tere R. 350 000 eurot on kogutus ja saame teha väljamakse, kui tagatis on

seatud. Kuidas peaksime edasi toimima? Kas ma peaksin rääkima sellest P, et

vormistada hüpoteegi ja pandi?“ (lisa 3 lehekülg 9 [09:01, 11/02/2022]). Kostja

hageja küsimusele ei vastanud, hageja esindaja H palus korduvalt, et kostja

esindaja R N vastaks (lisa 3 lk 9). vastava sõnumivahetus toimus 14.02.22-

21.02.22. Seega on hageja kostjale teatanud, et kokku lepitud summa on

kogutud. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja ja kostja esindajate vahel käis tihe

kirjalik suhtlus, oluline teave vahetati kiiresti ja ilma pika viivituseta. Kostja

märkis, et vajas laenu aktsiate ostutehingu lõpule viimiseks, mis oli planeeritud

hiljemalt jaanuar – veebruar 2022. Lisaks väitis kostja, et hageja ei olnud

kostjale laenu võimaldanud jaanuaris ega veebruaris. Kostja väide ei vasta

tõele, hageja andis kostjale 11.02.2022 kirjalikult teada, et vajalik summa on

kogutud. Kostja on välja toonud, et kostjal tuli sõlmida xxxx aktsiate ostutehing

04.02.2022. a enda vahendite arvelt. Hagejale jääb kostja arusaamatuks.

Kostja ei ole lepingut üles öelnud. Lepingu punkti 10.3 kohaselt on kostjal õigus

öelda Leping erakorraliselt üles, kui Crowdestate rikub oluliselt ja tahtlikult

Lepingust tulenevat olulist kohustust ning ei ole rikkumist heastanud vähemalt

30-päevase tähtaja jooksul. Käesoleval juhul ei ole kostja lepingut erakorraliselt

üles öelnud, hageja ei ole lepingut rikkunud, kostja ei ole andnud hagejale

lepingu rikkumisest teada, samuti ei ole kostja andnud hageja 30-päevast

tähtaega olulise kohustuse rikkumise heastamiseks. Lepingu punktis 5.3 on

selgelt välja toodud, et struktureerimistasu arvestatakse protsendina

rahastamiskampaania eesmärgiks kokkulepitud laenusummadest. Hageja leiab,

et kostja poolt kontekstist välja võetud lause ei ole kohane. Oluline on punkti

5.3. eesmärk. Hageja on lepingut täitnud, kogunud kokku lepingus kokku lepitud

minimaalse summa (vastavalt lepingu lisale 2 on minimaalses summas (kõikide

Ettevõtjale ehk kostjale laenu andvate Investorite peale kokku) 350 000 eurot.

Hageja on kostjat teavitanud summa kokku saamisest. Käesoleval juhul on

pooled tasus kokku leppinud.

Õigusabi kulude arve xxxx ei ole alusetu. Arve teisel leheküljel on ridadel 1-10

välja toodud, mis kuupäevadel teenust osutati, ülesande kirjeldused ja kulunud

aeg (advokaatoide ja R N’i vahel). Ka kirjade pealkirjaks on märgitud „xxxx,“ mis

viitab hageja ja kostja vahelisele lepingu objektile. Käesoleva seisukoha lisas 1

4 (18)

esitatud lepingu punktis 1.4. on märgitud objekti aadressiks: xxxx,

kinnistusnumbriga xxxx. Seega toimub poolte vahel kirjavahetus seoses

lepinguga. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.7 ütleb, et kui ettevõtja (ehk

kostja) tegevus või tegevusetus toob hagejale kaasa vajaduse teha täiendavat

tööd või kulutusi (nt osta sisse juriidilist teenust), siis hüvitab Ettevõtja (ehk

kostja) hagejale sellega seonduvad kulud. Käesoleval juhul ja vastavalt lepingu

punktile 1.5 oli kostja eesmärk ja soov võtta laene, mis on muu hulgas tagatud

Objektile (millele laenu võetakse) seatud hüpoteegiga. Kostja soovis kasutada

laenu saamiseks hageja ühisinvesteeringute internetiplatvormi. Selleks, et

hageja ja kostja saaksid sõlmida 29.12.2021 lepingu, tuli sisse osta juriidilist

teenust. Mõlema poole eesmärk oli sõlmida leping ning selleks kasutati Xxxx AS

teenuseid. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et ilma juriidilise teenuseta ei

oleks pooled sõlminud 29.12.2021 ühisrahastamise internetiplatvormi

kasutamise koostöölepingut. Juriidilise teenuse teel saadud teave ja selgitused

olid eelduseks 29.12.2021 koostöölepingu sõlmimiseks. Lepingu punktis 1.6.4,

milles leppisid pooles kokku täiendavate kulude hüvitamise, milleks on

kolmandate isikutele teenuste eest makstav tasu ja muud tehtud kulutused:

vastavalt tegelikele kuludele. Hageja kasutas advokaadibüroo õigusteenust,

kostja oli sellest teadlik suheldes ka ise advokaadibüro vandeadvokaadiga.

Kuivõrd on kostja xxxx äriühing ja tagatiseks sooviti seada hüpoteek xxxx

asuvale objektile ning pooltel puuduvad spetsiifilised teadmised xxxx

õigussüsteemist, siis tuli pooltel kasutada professionaalset õigusteenust. Kulud

pole ebamõistlikud. Iga õigusteenuse osutaja ei oma laialdasi teadmisi xxxx

õigusest ja seetõttu valiti teenuse osutamiseks vastavate teadmistega isik.

Lepingu punktid 5.3 ja 5.7 ei ole VÕS § 106 lg 2 järgi tühised. Kostja on võtnud

lepingu punkti 5.3 ja tükeldanud selle osadeks lahti rõhutades lause osi, mis

kostjale endale hetkel sobilikud ei ole. Lepingu 5.3 järgi, juhul kui

rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda objekti rahastamiseks vajalikus

ulatuses raha või jäävad laenulepingud sõlmimata (mh kui Laenulepingutest

taganetakse) muul Crowdestate’st olenematul põhjusel, maksab ettevõtja

Crowdestate’ile vähendatud struktureerimistasu. Lepingu punkti järgi tuleb

vähendatud Struktureerimistasu tasuda siis, kui rahastamiskampaaniaga ei

õnnestu koguda objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha Crowdestate’st

olenematul põhjusel.

Lepingu 2.1 kohane eesmärk on võimaldada platvormi kasutada, hageja

kohustus oli võimaldada kostjal kasutada platvormi läbi mille kogutakse

vahendeid objekti rahastamiseks.

Lepingu punkti 3.1 alusel Crowdestate kinnitab, et ta on võimeline lepingut

täitma ning tal on selleks vajalikud tehnilised vahendid. Seejuures ei taga

Crowdestate, et portaali kaudu on võimalik objekti rahastamiseks vajalikus

ulatuses raha kaasata. Nimetatud punkti esimene lausega kinnitab hageja, et ta

on võimeline lepingut täitma ehk lepingu täitmise tähendab, et hagejal on

võimekus anda kostjale kasutada ühisinvesteeringute internetiplatvormi xxxx,

mille kaudu on võimalik objekti rahastamiseks vajalikke vahendeid koguda.

Lepingu punkti 3.1 teine lause on lepingu oluline osa, sest Crowdestate ei saagi

tagada, et portaali kaudu saab alati Objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses

raha kaasata. Hageja ise ei ole rahastaja, vaid rahastajad on investorid, kes

kasutades ühisinvesteeringute internetiplatvormi xxxx ja nähes võimalikku

objekti, võivad seda rahastada.

5 (18)

Kostja väited, et justkui lepingu punktid 3.1 ja 5.3 võimaldavad hagejal tasu

saada ilma, et ta üldse midagi tegema peaks on väärad. hageja osutas kostjale

teenust viies läbi rahastamiskampaania ja Ühisinvesteeringute platvormil tegid

investeerimiskorralduse kokku 860 investorit kogusummas 353 100 eurot (lisa

2). Rahastamiskampaaniale eelnes tihe suhtlus kostja, hageja ja õigusteenuse

osutaja vahel selleks, et kostja saaks kasutada ühisinvesteeringute

internetiplatvormi. Hageja osutas teenust ja kostja on kohustatud teenuse eest

tasuma. Käesoleval juhul hageja ei saa garanteerida tulemust nii nagu näiteks

ka advokaat, esindades klienti, ei saa samuti garanteerida kohtuotsuse

tulemust, kuid osutatud teenuse eest tuleb teenuse saajal tasuda.

Lepingu punkti 5.7 ei ole tühine. Lepingu punkti 5.7 järgi juhul, kui ettevõtja

tegevus või tegevusetus toob kaasa Crowdestate’ile kaasa vajaduse teha

täiendavat tööd (mh valmistada ette laenulepingute muutmist või

refinantseerimist) või kulutusi (nt osta sisse juriidilist teenuseid), siis hüvitab

ettevõtja Crowdestate’ile sellega seonduvad kulud vastavalt eritingimustes

sätestatule. Esmalt on lepingu punktis välja toodud, et kulusid hüvitatakse siis,

kui on olnud vajadus teha täiendavat tööd. Järgnevalt on selgelt kirjas, et

hüvitamine toimub vastavalt Eritingimustele. Lepingu eritingimused on lepingu

alguses. Eritingimustes sätestatud täiendavate kulude hüvitamine toimub

vastavalt lepingu punktile 1.6.4: Crowdestate’i töötajate ajakulu 200 eurot/tund

ja kolmandate isikute teenuste eest makstav tasu ja muud 8 tehtud kulutused:

vastavalt tegelikele kuludele. Seega seab lepingu punkt 5.7 kindlad piirid, milles

raames kulude hüvitamist saab nõuda. Lepingu punkt 5.7 ühtib VÕS § 628 lg 2

sätestatuga.

Lepingu punkti 5.3 kokkulepe ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist

pole leppetrahviga, kuid see on esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja on

esitanud leppetrahvinõuet sisaldava arve kostjale 22.02.2022 (lisa 1), s.o 11

päeva pärast seda, kui kostja hagejat vältima hakkas. Seega on leppetrahvi

nõue esitatud vahetult pärast nõude sissnõutavaks muutumist ja Riigikohtu

lahendi nr 2-21-7989 p 22 kohaselt mõistliku aja jooksul.

Kostja väitis, et lepingu lisa 1 struktureerimistasu maksmise kohustuse

sõnastuse kohaselt ei ole struktueerimistasu sissenõutavaks muutunud, kuna

seda arvestatakse ettevõtjale üleantavast summast. 04.02.2022 kinnitas R N,

keda kostja kasutas pidevalt rahastusega seotus suhtluses, et

rahastuskampaania on vaja lõpuni viia. 04.02.2022 kinnitas R N, et ost on

korraldatud nii, et M ostis kinnisvara isiklikult ja pank rahastas seda, nii et nüüd

on vaja ikkagi Mehdi Kuqi Group Oy-d rahastada, et osta see M. Juba

11.02.2022 teatas hageja, et rahastuse eesmärk on täidetud ja raha on valmis

välja maksmiseks pärast tagatise seadmist. Eesmärk 350 000 eurot oli

saavutatud ja raha saadi tasuda siis, kui tagatis on seatud. Kostja keeldus

tagatise seadmisest, mistõttu jäi ka summa talle välja maksmata. TsÜS § 104 lg

kohaselt loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea

usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Kuna

kostja otsustas, et siiski ei soovi laenuraha, siis keeldus ta tagatiste seadmisest.

Tagatiste seadmisest keeldumisega põhjustas kostja ise olukorra, kus talle ei

olnud võimalik laenuraha välja maksta, mistõttu tuleb lugeda struktureerimistes

nõude muutumine sissenõutavaks.

6 (18)

VÕS § 401.1 lg 1 järgi saab krediidivahendaja oma tegevuse eest tasu. VÕS §

664 lg 1 järgi on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või

osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Hageja on esitanud andmed (hageja

26.05.2023 seisukoha lisa 2), et kostja sõlmis tema portaali kaudu

laenuandjatega 860 laenulepingut kogusummas 353 100 eurot, mistõttu on tal

õigus ka lepingu p 1.6.2 ja 5.3. kohasele struktueerimistasule.

Kostja ei soovinud seada tagatisi ja reaalset hakata laenuraha kasutama.

Tagatisleping jäi sõlmimata kostjast tingitud põhjusel, mis tingis ka

laenulepingute automaatse lõppemise.

Isegi kui kohus peaks leidma, et leping on tühine, jääb hageja esitatud nõuete

juurde ja soovib nende välja mõistmist käsundita asjaajamise sätete kohaselt.

Hageja käsundita asjaajamisel tehtud toimingutest (krediidivahendus kostjale)

nähtub, et ta tegutses kostja (soodustatu) kasuks. Hageja ja kostja suhtlusest

nähtub, et hageja on kostjale teatanud soodustatule asjaajamisele asumise

kavatsusest ja saanud soodustatu heakskiitva otsuse asjaajamise kohta (vt

hageja 26.05.2023 ja 20.10.2023 seisukohtades esitatud teabevahetus

kostjaga). Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.

Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib

käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste

tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hageja leiab, et

kõik hagis esitatud nõuded olid soodustatud isikule vajalikud ja soodustatu

heakskiidul tehtud.

Kostja vastuväited (dtl 88, 238, 18.08.23, 297, 476, 540)

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda.

Hageja ei ole tõendanud, et leping oleks sõlmitud. Selleks, et hageja saaks

leping alusel nõudeid esitada, peab ta tõendama, et leping kehtib, kostja ei

tunnista lepingu kehtivust. Lepingu p 10.1 kohaselt jõustub see alates hetkest,

mil pooled on selle allkirjastanud. Samas hagiavalduse lisaks nr 1 oleval lepingu

pdf-koopial on olemas üksnes kostja volitatud esindaja R S’i allkiri. Hageja poolt

ei ole Lepingut allkirjastatud. Juhul kui R N’il olnuks kostja esindusõigus

hagejaga tehinguid sõlmida, siis jääb arusaamatuks, miks hagejaga lepingu

allkirjastas kostja nimel R S, mitte R N.

Ühisrahastamise internetiplatvormi kasutamise koostöölepingu (leping) p 12.4

kohaselt lepingu sõlmimisel paberkandjal tuleb see mõlema lepingupoole poolt

allkirjastada ja elektrooniliselt sõlmitud leping allkirjastatakse digitaalselt.

Selleks, et lugeda leping kehtivalt sõlmituks peab leping olema allkirjastatud

mõlema poole poolt käsitsi. Esitatud dokumentidel on üksnes hageja esindaja

allkirjad omakäelised ja kostja esindaja allkirjad on tehtud tehnilise vahendiga,

mis nähtub ekspertiisist. Lepingu p 12.4 kokkulepitud vorminõuet ei ole järgitud.

VÕS § 11 lg 2 kohaselt ei saa lugeda lepingut sõlmituks. Ekspertide arvamuse

kohaselt toimus tõenäoliselt dokumentide allkirjastamise selliselt, et kostja

esindaja oli omalt poolt dokumente allkirjastanud, siis dokumente skaneeriti

sisse, prinditi välja ja siis hageja esindaja neid omalt poolt omakäeliselt

allkirjastas. Sellega on kostja arvates kinnitust leidnud kostja väide, et tegelikult

7 (18)

jäi leping hageja poolt üldse allkirjastamata ja see allkirjastati hageja poolt alles

käesoleva menetluse kestel ehk tagantjärgi. Seejärel esitati kohtule koos

26.05.2023 menetlusdokumendiga lepingu dokumendid, kus olid mõlema

lepingupoole allkirjad. VÕS § 11 lg 4 esimese lause alusel loetakse kirjalik leping

loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või

vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või

kirjad. TsÜS § 78 lg 2 ei kehti, kuivõrd pooled olid kokku leppinud p 12. 4 järgi

teisiti. Arvestades lepingu p 10.1 ja VÕS § 11 lg 4 nõudeid, leping ei kehti.

Hageja esitas allkirjastatud lepingu kohtule menetluse käigus, kui kostja esitas

vastuväite. Lepingu kuupäevaks on 29.12.2021, kuid hageja esindaja allkirjastas

selle alles tagantjärele, tegu on võltsitud dokumendiga.

Juhuks, kui kohus siiski leiab, et leping on kehtiv, ja isegi kui see on alla kirjutud

tagantjärgi, on hagi alusetu.

Hagejal ei ole tasunõuet. Kostja vaidleb selle vastu. Hageja väidab, et ta viis

edukalt kostja soovitud rahastuskampaania ning kogus projekti rahastamiseks

vajalik summa 353 100 eurot, kuid kostja keeldus finantseerimislepingu

sõlmimisest. Hageja nõuab kostjalt tasu osutatud teenuse eest summas 8000

eurot. Hagiavaldusest ei selgu, mis kuupäevaks hageja oli omalt poolt lepingu

täitnud ja väidetavalt raha kogunud. Samuti ei ole hageja selgitanud ega

tõendanud, millal ja mis viisil ta andis kostjale teada, et rahastuskampaania

käigus rahalised vahendid on kogutud. Seega puuduvad tõendid, et hageja on

rahastamiskampaania läbi viinud ja võimaldanud kostjal 353 100 EUR laenata.

Esitatud Excel tabel ei tõenda, et hagejal on ka tegelikult raha kogunud.

Kostja vajas rahalisi vahendeid xxxx aktsiate ostutehingu jaoks, nagu on

märgitud lepingu lisas 1 „esialgsed laenutingimused“ (hagiavalduse lisa 1 lk 21).

Aktsiate ostutehingu lõpuleviimine oli planeeritud hiljemalt jaanuar – veebruar

2022. Samuti märgitui esialgsetes laenulepingu projekti tingimustes p-s 1.2.8,

et laenuvõtja ehk kostja pakkumise aktsepteerimise tähtajaks on 20.01.2022

(kostja vastuse lisad 1, 2). Hageja ei ole aga kostjale laene võimaldanud

jaanuaris ega veebruaris 2022, mistõttu tuli kostjal xxxx aktsiate ostutehinguks

04.02.22 tasuda enda vahendite arvel ja kostja ei tundnud hiljem huvi raha

laenamise vastu.

Hageja esindaja H ja R N’i vaheline suhtlus. Hageja väidab ekslikult, et R N on

kostja esindajaks. See asjaolu ei vasta tõele. Kostja selgitab, et R N, xxxx

ettevõttest xxxx Oy, on tegutsenud laenu vahendajana. Samas R N’il ei olnud

kostja volitust kostja nimel tehingute tegemiseks/kohustuste võtmiseks. Kostja

sai aru, et kui kostja oleks saanud laenu hagejalt, siis oleks R N omakorda

saanud laenu vahendustasu hagejalt. Samas hageja ka ise ei ole tõendanud, et

R N on kostja volitatud esindajana tegutsenud. Lepingu p-s 1.3 kohaselt ob

kostja volitatud esindajaks ainult R S`it mitte aga R N.

Seisuga 11.02.2022 teatas hageja esindaja H üksnes R N’ile, et

rahastamiskampaanias on kogutud 350 000 eurot. Samas hageja esitatud lisast

3 ei nähtu, et hageja oleks ka kostjat ennast teavitanud, et vajalik raha on

kogutud ja on võimalik teha laenu väljamakse. Seejuures vajas kostja raha xxxx

aktsiate ostutehingu jaoks hiljemalt veebruarikuu alguseks 2022 ning kuivõrd

selleks ajaks kostja laenu ei saanud, siis tuli tal tehingut finantseerida enda

vahendite arvelt. Kostjale olid rahalised vahendid vajalikud aktsiate ostutehingu

8 (18)

lõpule viimiseks hiljemalt veebruari alguseks 2022 ja kostja pidigi seda

ostutehingut iseseisvalt finantseerima seisuga 04.02.2022. Seega puudus

igasugune vajadus lepingu erakorraliselt üles öelda ja anda hagejale tähtaeg 30

päeva rikkumisse kõrvaldamiseks.

Lepingu täitmise eest nõutavad tasud. Lepingu lisa 1 tulenev struktureerimistasu maksmise

kohustus on sõnastatud: 4% ettevõtjale üle antavast summast, millele lisandub käibemaks. Seega muutub

struktureerimistasu sissenõutavaks pärast kostjale laenusumma üle andmist. Vaidlus puudus, et kostjale

ei ole laenu üle antud. Siit tulenevalt ei ole struktureerimistasu sissenõutavaks muutunud.

Hageja tasunõue alusetu, sest on tõendamata, et ta on lepingut täitnud ja pakkunud kostjale laenu võtta.

Lisaks pole struktureerimistasu sissenõutavaks muutunud, sest kostjale ei ole laenu üle antud. Kuivõrd

hageja pole omalt poolt lepingut täitnud, ei saa ta tasu nõuda.

Õigusabikulude arve on alusetu. Hageja nõuab kostjalt õigusabikulude arve nr

xxxx summas 1264,80 eurot (summas koos km) hüvitamist seoses tehingu

nõustamisega lepingu p 5.7 alusel. Kostja seda nõuet ei tunnista. Lepingu p 5.7

kohaselt juhul, kui ettevõtja tegevus või tegevusetus toob Crowdestate’ile kaasa

vajaduse teha täiendavat tööd (mh valmistada ette Laenulepingute muutmist

või refinantseerimist) või kulutusi (nt osta sisse juriidilisi teenuseid), siis hüvitab

ettevõtja Crowdestate’ile sellega seonduvad kulud vastavalt Eritingimustes

sätestatule. Hageja on hagiavaldusele lisanud arve nr xxxx pdf. vormis

(hagiavalduse lisa 3). Hageja väitel on ta kostjale arve nr xxxx edastanud

23.03.2022, kuid arve saatmist tõendavat e-kirjavahetust hagile lisatud ei ole.

Juba ainuüksi seetõttu hageja nõue seoses arvega nr xxxx on alusetu. Samas

hageja kulutuste hüvitamise nõue arve nr xxxx alusel on ka sisuliselt alusetu.

Arvest nr xxxx ei selgu, kas hagejat nõustati seoses kostjaga või seoses mõne

muu tehinguga. Seos kostjaga on tõendamata ja nõue on ainuüksi sellel

põhjusel alusetu. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt toimus hageja nõustamine

perioodil 07.12.2021. a kuni 28.12.2021 ehk hagi kohaselt enne 29.12.2021, st

lepingu sõlmimist. Pooltel puudub kokkulepe, et kostja peaks hüvitama hagejale

õigusteenusega seotud kulusid, mida hageja enne lepingu sõlmimist tellis.

Arusaamatu on kuidas nende kulude tellimine lepingu p 5.7 riimub, st milline

kostja tegevus ja/või tegevusetus sellise kulu tegemise vajaduse tingis. Samuti

pole tegemist ka mõistlike kuludega VÕS § 628 lg 2 mõttes. Arve

spetsifikatsiooni kohaselt kulud hageja nõustamisele 4 tundi advokaadiaega

perioodil 07.12.2021. a - 28.12.2021. a, mille sisuks oli e-kirjavahetus ja

telefonitsi nõustamine tunnihinnaga (1054 eurot ilma km/4 tundi) 263,50 eurot

tunnis, s.o 316,20 eurot tunnis (koos km). Seejuures hagejale osutatud

õigusteenuse raames ei ole isegi ühtegi kirjalikku dokumenti koostatud, need

pole mõistlikud kulud § 628 lg 2 tähenduses, mida peab kostja hüvitama. Hageja

on käibemaksukohustuslane (EMTA avalike andmete kohaselt on hageja km

number EE102181322), mistõttu käibemaks ei ole talle kuluks. Seega

käibemaksu ulatuses hüvitise nõudmine on ainuüksi seetõttu alusetu. Hageja

saab käibemaksu sisendkäibemaksuna EMTA-lt tagasi. Analoogne on

menetluskuludelt käibemaksu hüvitamata jätmine, kui menetlusosaline on

käibemaksu kohustuslane.

Õigusabi arve nr xxxx on väljastatud hageja enda nimele, mitte kostja nimele,

samas ei ole hageja tõendanud arve kostjale edastamist. Lepingu p 5.7

kohaldub olukorras, kus hagejal on tekkinud vajadus sisse osta täiendavaid

teenuseid lepingu täitmise käigus, mitte enne lepingu sõlmimist. Lepingu p-st

9 (18)

1.6.4 ei tulene, et kostja oleks kohustatud hüvitama hagejale enne lepingu

sõlmimist tehtud kulutusi.

Õigusabi sai R N (seoses objektiga xxxx), kes ei olnud kostja volitatud

esindajaks. Teenus on saadud poolte vahel vahetult enne lepingu sõlmimist,

õigusabi on saanud vahetult hageja ise. Lepingus ei ole ühtegi sätet, mille

kohaselt oleks kostjal kohustus hüvitada hagejale ka enne lepingu sõlmimist

tekkinud kulud ja lepingust ei tulene, et õigusnõustamine on sõlmitava lepingu

eelduseks. Kuivõrd R N tegutses iseseisvalt laenu vahendajana, siis kostja ei

olnud ka teadlik enne lepingu sõlmimist toimuvast õigusnõustamisest ja selle

vajadusest. Advokaadid ei ole ühtegi kirjaliku dokumenti nõustamise käigus

koostanud, seega osutatud õigusteenuse kulu 263,50 eurot tunnis x 4 tunniga,

kokku 1 054 eurot + käibemaks, ei ole põhjendatud ega mõistlik kulu. Eeltoodud

põhjustel on hageja nõue arve nr xxxx alusel on põhjendamatu.

Sissenõudmiskulude hüvitis. Hageja nõuab kostjalt hüvitist 40 eurot VÕS § 1131

lg 1 alusel. Kuivõrd hageja nõuded arvete nr 2068 ja nr xxxx alusel on alusetud,

siis on alusetu ka hageja VÕS § 1131 lg 1 baseeruv hüvitise nõue.

Viivise nõue. Kuivõrd hageja põhinõude alusetu, on alusetu ka viivisenõue.

Alternatiivsed vastuväited.

Alternatiivselt leiab kostja, et lepingu p 5.3 ja p 5.7 on VÕS § 106 lg 2 järgi

tühised, kuivõrd see võimaldab hagejal kohustuse täimist oluliselt erinevana

kostja poolt mõistlikult eeldatust. Seetõttu on lepingu p-le 5.3 p 5.7 baseeruvad

hageja nõuded põhjendamatud. VÕS § 106 lg 2 alusel tühine on kokkulepe,

millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise

puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt

erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil

ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Lisaks on tühised VÕS § 42 lg 1

alusel.

Lepingu p 2.1 ja lepingu lisa 1 kohaselt on lepingu eesmärgiks hageja poolt

administreeritava ühisrahastusplatvormi kaudu kostjale laenu summas 400 000

EUR saamise võimaldamine. Lepingu p 2.2 ja 2.2.3 kohustub hageja selleks

tarbeks rahastamiskampaania läbi viima. Lepingu p 3.1 alusel Crowdestate

kinnitab, et ta on võimeline lepingut täitma ning tal on selleks vajalikud

tehnilised vahendid. Seejuures ei taga Crowdestate, et portaali kaudu on

võimalik objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha kaasata. Seejuures

sätestab lepingu p 5.3, et juhul, kui Rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda

objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha või jäävad laenulepingud

sõlmimata (mh kui laenulepingutest taganetakse) muul Crowdestate’ist

olenematul põhjusel, maksab ettevõtja Crowdestate’ile vähendatud

struktureerimistasu. Seega on hagejal õigus lepingu p 5.3 kohaselt saada

lepingu alusel tasu sõltumata sellest, kas kostja lepingu alusel üldse midagi

saab või mitte. Ehk siis selliselt sõnastatuna võimaldavad lepingu p 3.1 ja p 5.3

saada hagejal tasu ilma, et ta üldse midagi tegema peaks. Kostja leiab, et

lepingu p 5.3 on tühine VÕS § 106 lg 2 mõttes ja ei ole alust hageja nõude

rahuldamiseks lepingu p 5.3 alusel. Lepingu p 5.7 on tühine, sest see võimaldab

hagejal enda äranägemise järgi ja kostjaga kooskõlastamata kostja arvel

piiramatus koguses kulutusi teha. Samas mingit vastutust kulude, sh

10 (18)

põhjendamatute kulude, tegemise eest kõnealune lepingu punkt ette ei näe.

Seega välistab selline lepingu tingimus ebamõistlikult hageja vastutuse. Samas,

kui kohus asub seisukohale, et lepingu p 5.3 kokkuleppe ei ole VÕS § 106 lg 2

järgi tühine, siis kostja leiab, et on eeltoodud põhjustel lepingu p 5.3 on

vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 1 mõttes. Lepingu p 5.3

regulatsioon tuleb jätta kohaldamata. Lepingu p-de 1.6.4 ja 5.7 sõnastus on

vastuolus VÕS § 628 lg-ga 2. Seetõttu on lepingu p 5.7 on ka ebamõistlikult

kahjustavaks ja seega tühiseks tüüptingimuseks VÕS § 42 lg 1 mõttes.

Kokkuvõttes leiab kostja, et lepingu p 5.3 ja p 5.7 on nii VÕS § 106 lg 2 kui VÕS §

42 lg 1 järgi tühised, mistõttu hageja nõuded nende lepingu punktide alusel on

põhjendamatud. Juhul aga kui kohus leiab, et lepingu p-d 5.3 ja 5.7 ei ole

tühised, siis need on samadel põhjustel vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS §

138 ja VÕS § 6 lg 1 mõttes. Seetõttu tuleb neid jätta VÕS § 6 lg 2 alusel

kohaldamata ja hageja nende lepingu punktidel põhinevaid nõudeid rahuldama.

Täiendavalt leidis kostja, et vaidlusalune leping on olemuselt maaklerlepinguga.

Nimelt selles on ettenähtud hagejale kohustused, mis on suunatud

finantseerimislepingu sõlmimisele ja finantseerimislepingu sõlmimise korral on

kostjal kohustus hagejale tasu maksta. Sellise sisuga leping vastab VÕS § 658

lg 1 sätestatud maaklerilepingu olemusele. Hageja poolt nõutavat

struktureerimistasu tuleb käsitleda leppetrahvina, mitte maakleritasuna. Nimelt

saab maakleritasu nõuda lepingu sõlmimise eest, aga hageja nõuab kostja tasu

olukorras, kus hagi kohaselt jäi finantseerimisleping kostjast tulenevatel

põhjustel sõlmimata. Hageja heidab kostjale sisuliselt ette lepingu rikkumist ja

hageja nõue baseerub sellel lepingu rikkumisel. Leppetrahvi tavapäraselt

nõutaksegi sanktsioonina lepingurikkumise korral ja alusel.

Sissenõutavus. Hagiavaldusest ei selgu, millal hageja arvates tema

struktureerimistasu nõue sissenõutavaks muutus. Võib eeldada, et nõue muutus

sissenõutavaks hiljemalt 22.02.2022 kui hageja kostjale arve vormistas. Hageja

ei ole aga siiani teatanud, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Möödunud

on juba 23 kuud. Riigikohtu lahendi nr 2-21-7989 kohaselt on sellises olukorras

mõistlikuks ajaks leppetrahvi nõudmisest teavitamiseks 6 kuud, kuid hageja on

oma nõude kaotanud. Juhuks, kui hageja leiab, et leppetrahvist teatamiseks

tuleks pidada 22.02.2022. a arvet, siis vaidleb kostja sellele vastu. Arves pole

leppetrahvi mainitud, puudub kirjeldus mida nõutakse ning samuti puuduvad

etteheited lepingu rikkumise kohta. Arves on vaid lause „Cooperation contract

29.12.2021, clause 5.3“, mis aga ei selgita kostjale hageja poolt esitatud nõude

sisu. Kostjal puudus võimalus sellest aru saada, et hageja heidab talle ette

hagiavalduse p 1.3 kirjeldatud lepingu rikkumist ja nõuab see eest raha.

Seetõttu kostja ei saanud selle arve saamisel eeldada, et see on teade

leppetrahvi nõudmise kohta. Veelgi enam – hagiavaldusest ei nähtu, millal see

arve on üldse kostjale kättesaadavaks tehtud, mistõttu tuleb eeldada, et see sai

kostjale kättesaadavaks alles samaaegselt hagimaterjalidega ehk 31.02.2023.

Sellisel juhul 6- kuuline nõudest teavitamise tähtaeg möödunud (VÕS § 159 lg

2). Kuivõrd hageja struktureerimistasu nõue on alusetu, siis on alusetu ka

viivisnõue ja selle alusetu nõude sisse nõudmiseks tehtud kulud õigusabile.

Käsundita asjaajamise on välistatud VÕS § 1020 lg 1 järgi. Lisaks ei nähtu, et

hageja oleks VÕS § 1020 lg 1 lausel andnud selgitusi kostjale, et hakkab kostja

asja ajama.

11 (18)

Kohtu põhjendused

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse täitmata jätmine, osaline

täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg

1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 113¹ lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib

ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

VÕS § 4011 järgi on krediidivahendusleping on leping, millega üks isik

(krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama

teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise

võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja

püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima.

VÕS § 658 lg 1 järgi kohustub maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler)

vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga

või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga

kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 664 lg 1 sätestab,

et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise

tulemusena lepingu sõlmimisest. VÕS § 664 lg 2 sätestab, et kui maaklerilepingu

kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud

lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus

maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva

asjaolu tõttu.

Seaduses ei ole sätestatud majanduskutsetegevuses tegutsevate isikute

vahelisele krediidivahenduslepingule kohustuslikku vormi, kuid selle lepingu

sõlmimiseks on oluline siiski asjaolu, kas pooled on kokku leppinud mingis

lepingu sõlmimise vormis.

VÕS § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte

kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei

loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

TsÜS § 77 lg 2 sätestab, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on

tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta

seaduses sätestatud nõuded TsÜS § 78 lg 2 sätestab, et allkirja mehhaanilisel

12 (18)

teel jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul, kui selle

kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist

allkirja.

TsÜS § 80 lg 1 sätestab, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu

elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 kohaselt peab

elektroonilise vormi järgimiseks: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist

võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema

tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud; Lg 3 sätestab, et

elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada

tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise

allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses.

Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri.

Lepingu sõlmimine

Hageja esitas kohtule Ühisrahastamise internetiplatvormi kasutamise

koostöölepingu, mis kannab kuupäeva 29.12.2021 (dtl 6).

Lepingu p 2.1 järgi tuleb teha ettevõtjale võimalikuks Crowdestate'ile kuuluva ja

tema poolt administreeritava kinnisvara ühisinvesteeringute internetiplatvormi

xxxx (edaspidi ,,Portaal") kasutamise objekti rahastamiseks vajalike vahendite

kogumiseks ja osutama selleks kaasabi ning ettevõte maksab selle eest

hagejale tasu. Seega on olemuselt tegemist VÕS § 401.1 järgi

krediidivahenduselepinguga, millele kohalduvad VÕS § 658 lg 1 järgi ka

maaklerlepingu sätted.

Lepingu p 10.1 kohaselt jõustub leping alates hetkest, mil pooled on selle

allkirjastanud. Kohtule koos hagiga koos esitatud lepingul, mis oli pdf. vormis, oli

vaid üksnes kostja volitatud esindaja R S’i väidetav allkiri ning hageja allkirja

sellel polnud. Sama lepingu p 12.4 sätestab, et lepingu sõlmimisel paberkandjal

tuleb see mõlema lepingupoole poolt allkirjastada ja elektrooniliselt sõlmitud

leping allkirjastatakse digitaalselt. Seega nähtub lepingu viidatud sätetest, et

poolte kokkuleppe järgi peab leping olema kirjalikus vormis poolte poolt

allkirjastatud ja leping jõustub alles poolte poolt allkirjastatuna. Lisaks on

lepingus säte, mille kohaselt on paberkandjal lepingul kas poolte allkirjad või

leping sõlmitakse elektrooniliselt ja see allkirjastatakse digitaalselt (p 12.4).

Märgitu tähendab, et lepingu sõlmimiseks peavad pooled andma vastastikused

tahteavalduses kokkulepitud vormis TsÜS § 77 lg 2, VÕS § 9 lg 1, VÕS § 11 lg 2

järgi, vastasel korral ei ole leping sõlmitud ja see ei jõustu.

Käesoleval juhul ei ole lepingul kummagi lepingu poole digitaalallkirja, seega

pole leping sõlmitud elektrooniliselt kirjalikus vormis VÕS § 77 lg 2, 80 lg 1-3 ja

lepingu p 12.4 järgi. Seega pidi olema leping, mis sõlmiti paberkandjal, olema

kohtu hinnangul mõlema poole poolt omakäeliselt käsitsi allkirjastatud TsÜS §

77 lg 2, § 78 lg 1, VÕS § 11 lg 2, § 9 lg 1 järgi. Asjaolu, et leping pidi olema

allkirjastatud poolte poolt, nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud hageja

esindaja ja R N (kes vahendas lepingu sõlmimist, vaidlus puudus) vahelisest e-

kirjavahetusest 29.12.2021. Sellest nähtub, et hageja esindaja (kirjas „H“

puudus ka vaidlus) küsib allkirjastatud dokumente, et neid peab olema kaks

eksemplari, kuid hageja ei leia neid. R. N vastas, et ta saatis H (kirjas „ sulle“ )

muudetud lepingu, kuid H (kirjas „xxxx“) ei vastanud täiendatud versioonile,

13 (18)

aga saab lasta neile kohe allkirja panna, kui H (kirjas „Sa“) on kontrollid üle ja

saadan (kirjas „ saadad mulle“) need tagasi. Seepael vastas H, et (kirjas „ma“)

saadab need kohe varsti ning et saatis need lepingud R N e-posti teel.

Järgmisena vastas R N, et need on H (kirjas „sinu“) e-postis. Järgnevas

kirjavahetusest ei nähtu muud, kui et kas on veel midagi vaja ja hageja (H)

vastas, et kõik tundub hästi. Kirjavahetusest ei nähtu mingit viidet, kas hageja

on kirjutanud lepingutele alla, veel vähem millal ja mil viisil ta need alla kirjutas

ja kas üldse ja millal ja kellele ta saatis allkirjastatud dokumendi. Eelnevast e-

kirjavahetusest nähtub, et hageja pidi saama kaks kostja allkirjastatud lepingu

eksemplari. Märgitu viitab kohtu hinnangul otseselt lepingu p 12.4 ja TsÜS § 78

lg 1, VÕS § 11 lg 2 tulenevale nõudele – kirjutada poole poolt leping

omakäeliselt alla.

Kostja eitab lepingute allakirjutamist kostja poolt omakäeliselt ja seda et leping

oleks 21.12.2021 alla kirjutatud hageja poolt. Kostja ei ole nõus ka sellega, et

lepingul võiks olla tema poolt nn tehnilise vahendiga kirjutatud allkiri, sest

tegemist on vaid ühe lepinguga ja tegemist pole mingi tavakäibega lepingute

allakirjutamisega.

Hageja esitas hagiga koos lepingu pdf. vormis dokumendi, millel polnud hageja

allkirja. Hageja esitas allkirjastatud dokumendi alles menetluse käigus (dtl 115).

Dokumendilt nähtuvalt oleks see nagu omakäeliselt allkirjastatud kostja poolt.

Kostja taotlusel määras kohus ekspertiisi (dtl 498). Ekspertiisiaktist nähtub, et

„Ühisrahastamise internetiplatvormi kasutamise koostöölepingul“ ja selle

lisadel olevate hageja esindaja nimelt käsitsi kirjutatud allkirjade kirjutamise

aega ei ole võimalik määrata. Lisaks nähtub, et dokumentidele

„Ühisrahastamise internetiplatvormi kasutamise koostööleping“ koos lisadega

ja „Loan contract“ koos lisadega (Annex 1, 2, 3) on allkirjad hageja esindaja

nimelt kirjutatud käsitsi, allkirjad kostja esindaja nimelt on tehtud tehnilise

vahendiga.

Kohus leiab, et kostja on tõendanud viidatud ekspertiisiaktiga, et vaidlusalune

leping pole kostja poolt omakäeliselt alla kirjutatud, see kostja allkiri on tehtud

tehnilise vahendiga: mehaanilisel teel jäljendamisega. Samas ei ole mingeid

tõendeid, mis viitaks pooltevahelisele pidevale suhtlusele tavakäibes, kus

pooled, sh kostja kasutaks dokumentidel mehaanilisel teel allkirja jäljendamist

TsÜS § 77 lg 2 järgi. Seega nõustub kohus kostjaga, et lepingus ei ole järgitud p-

s 12.4, TsÜS § 77 lg 1, § 78 lg 2 kokkulepitud vorminõuet ja seetõttu ei ole

pooled vahetanud ka kokkulepitud vormis VÕS § 9 lg 1 järgi tahteavaldusi

lepingu sõlmimiseks ja VÕS § 11 lg 2 kohaselt ei ole leping sõlmitud ja

jõustunud. Veelgi enam. Alles menetluse käigus tekkis leping, millel oli hageja

allkiri ning kohtu arvates võimaldab see järeldada, et hageja seda tegelikult

21.12.2021 alla ei kirjutanud. Hageja väide, et kostja käitub pahauskselt, et

kirjutas lepingule alla allkirja, saatis selle hagejale nn skaneeritud dokumendiga

ja nüüd taganeb sellest allkirjastamise väitest, pole päris õige. Nimelt ei

esitanud ka hageja kohtule koos hagiga hageja enda allkirjastatud dokumenti ja

allkirjastatud variant tekkis menetluse ajal. Teiseks. Nagu kohus ülalpool hageja

ja R. N kirjavahetust vaatles, pidas hageja ise ka vajalikuks kahe allkirjastatud

eksemplari saamist, kuid kirjavahetusest ei nähtu, kes, millal ja millisel viisil

kostja dokumendid allkirjastas, ja kas ning millal kirjutas hageja neile alla ja kas

need saadeti tagasi kostjale või R. N, kes hageja väidetel lepingu sõlmimist

vahendas. VÕS § 6 lg 1 tulenevast hea usu põhimõttest pidi hageja ka ise olema

14 (18)

veendunud, et tema poolt oleks leping allkirjastatud ning et see oleks kostjale

saadetud, kinnitamaks seda, et ka hageja on lepingu sõlminud ehk et pooled on

tõepoolest VÕS § 9 lg 1 järgi vastastikused tahteavaldused vahetanud, et olla

õiguslikult teineteisega ülalviidatud lepingu tingimustega seotud.

Lepingu 5.3 sätestab, et juhul kui rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda

objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha või jäävad laenulepingud

sõlmimata (mh kui laenulepingutest taganetakse) muul hagejast olenematul

põhjusel, maksab kostja hagejale vähendatud struktureerimistasu, mida

arvestatakse protsendina rahastamiskampaania eesmärgiks kokkulepitud

laenusummadest, kuid mis ei jää allapoole eritingimustes sätestatud

minimaalset määra. Kuna kostja keeldus finantseerimislepingu sõlmimisest, on

hagejal lepingust tulenevalt õigus tasule rahastamiskampaania korraldamise

eest. Hageja märkis, et teenustasu nõue 8000 eurot tuleneb lepingu punktidest

1.6.2 ja 5.3 summas, mis vastab 2 protsendile rahastamiskampaania

eesmärgiks olevast summast ehk summas (2% x 400 000) 8000 eurot.

Lepingu p 5.7 sätestab, et juhul, kui ettevõtja tegevus või tegevusetus toob

Crowdestate’ile kaasa vajaduse teha täiendavat tööd (mh valmistada ette

laenulepingute muutmist või refinantseerimist) või kulutusi (nt osta sisse

juriidilisi teenuseid), siis hüvitab ettevõtja Crowdestate’ile sellega seonduvad

kulud vastavalt eritingimustes sätestatule tuginedes nõuda ka kulude

(õigusabikulude hüvitamist).

Kuna pooltevaheline leping ei ole sõlmitud, ei tekkinud sellest pooltele VÕS § 8

lg 1-2 alusel õigusi ja kohustusi ning kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud

VÕS § 100 mõttes. Hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1

ja 108 lg 1, § 401.1, § 658 lg 1, § 664 lg 2 järgi lepingu täitmist lepingu p 5.3

järgi vastavalt tasu 8000 eurot maksmist 22.02.2022 arve nr 2068 järgi

(tasumise tähtaeg 27.02.2022) ega lepingu p 5.7 järgi väidetavate

õigusabikulude tasumist 1264,80 EUR (arve nr 0988/22E). Samal põhjusel ei

saa nõuda ka viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 3 järgi lepingu p 9.4 0,15%

päevas 3888,61 eurot ning edaspidiselt viivist TsMS § 367 järgi 0,15% päevas

kuni võla tasumiseni. Hageja ei saa seetõttu nõuda ka sissenõudmiskulusid 40

eurot VÕS § 113.1 lg 1 järgi. Hageja põhivõla ja viivise nõue primaarsel alusel

koos sissenõudmiskuludega jääb rahuldamata.

Kohus ei hinda seetõttu poolte väited tasu ja kulude sissenõutavusest, viivise

suurusest, lepingu tingimuste p 5.3, 7.7 tühisusest, võimalikust leppetrahvist,

leppetrahvi sissenõutavusest ega sellest, kas tuleb jätta mõni lepingu säte hea

usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata. Samuti ei hinda kohus õigusabikulude

suurtust, tõendatust, põhjendatust ja selle kohta esitatud tõendeid (dtl 264, e-

kirjavahetus ja Teams ´i vestluse viide, dtl 152-167) ega ka väiteid, kas kostja

keeldus laenu võtmisest, tagatislepingu sõlmimisest, kas kostja ütles või võis

lepingu üles öelda. Samuti ei hinda väiteid sellest, kas hageja saatis tasu ja

õigusabikulude kohta kostja kostjale arved (dtl 31-32, 357) ja millal kostja

nendest teada sai.

Käsundita asjaajamine

VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku

(soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või

15 (18)

kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des

1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab

asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral

jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat

isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides

oluline. VÕS § 2020 lg 1 kohaselt peab enne asjaajamisele asumist käsundita

asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama

ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev

teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui

seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata, lg 2 sätestab, et

asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab

käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama.

Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita

asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta.

Kostja vaidles ka sellele vastu, et ta peaks tasu ja kulusid hüvitama käsundita

asjaajamise sätete järgi. Kostja väitis, et ta vajas rahalisi vahendeid xxxx

aktsiate ostutehingu jaoks, nagu on märgitud lepingu lisas 1 „esialgsed

laenutingimused“ (koostöölepingu lisa 1, lk 21, dtl 26). Kohtule kostja esitatud

laenulepingu projekti tingimustes p-s 1.2.8 märgiti laenuvõtja ehk kostja

pakkumise aktsepteerimise tähtajaks 20.01.2022 (dtl 94-95). Kostja väitis, et

teda pole teavitatud asjaajamisel asumisest, ta tasus ise oma vahendite arvelt

vajamineva laenu.

Kohus tuvastas, et pooled ei sõlminud omavahel ühisrahastamise lepingut ja see

ei jõustunud ning mingit hageja allkirjaga lepingut kostjale ei saadetud. Seega

saab järeldada, et kostja ei saanud eeldada, et hageja asus otsima tegelikult

kostja jaoks rahastust. Lisaks ei nähtu mitte kuskilt, et kostja oleks keeldunud

mingil põhjusel seda rahastust vastu võtmast või keeldunud laenulepinguid

sõlmimast või vastupidi, oleks kiitnud rahastuse otsimise heaks ja/või hiljem

sellest loobunud. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjat

teavitanud asjaajamisele asumisest VÕS § 2020 lg 1, 2 järgi.

TsÜS § 118 lg 1, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on

antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik

tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse,

et esindatav on volituse andnud.

Kostja väitis, et R. N pole tema esindaja ning mitte kuskilt ei nähtu ka nn

talumisvolitust TsÜS § 118 lg 1 järgi. Nimelt. Hageja esitas e-kirjavahetuse enda

(kirjavahatuses H ja R. N vahel 2022.a. veebruarist, tõlge dtl 262), kuid selle

sisust ei selgu, kelle asju hageja ajab.

Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, kus ja mis moodi talus kostja R. N tegevust

suheldes hagejaga rahastuse leidmiseks kostjale (olukorras kus lepingut ei

sõlmitud), millest tulenevalt sai hageja eeldada, et R. N tegutseb TsÜS § 118 lg 1

tähenduses kostja esindajana rahastuse leidmisel ja suheldes hagejaga.

Teisisõnu ei nähtu e-kirjavahetusest hageja ja R. N vahel seda, et kostja teaks

sellisest hageja ja R. N vahelisest asjaajamisest (e-kirjad, dtl 352 tõlge hageja

väidete sees ja kirjavahetus inglise keeles dtl 150), et saaks rääkida, et kostja

talus R. N käitumist enda nimel suheldes hagejaga TsÜS § 118 lg 1 järgi. Nii ei

16 (18)

saa rääkida sellest, et rahastuse otsimine ja leidmine vastaks siis kostja tahtele

ja et kostja on siis hageja tegutsemise heaks kiitnud. Siinkohal on oluline, et

hageja ja kostja vaheline leping jäi sõlmimata, kusjuures pidas hageja ise

29.12.2021 e-kirjavahetuses vajalikuks saada kaks kostja allkirjastatud lepingu

eksemplari. Nii pidi hageja teadma, et asjaajamisele asumisele eelduseks pidi

olema pooltevaheline leping mitte muu asjaolu, kuid leping kui selline jäi

sõlmimata. Seejuures oli lepingu p-s 1.3 kostja volitatud esindajaks R S mitte

aga R N.

Eeltoodu alusel ei vasta hageja rahastuse otsimisele asumine VÕS § 1018 lg 1 p

-des 1, 2 ja § 2020 lg 1, 2 sätestatule ja tal ei ole õigus nõuda ka kostjalt VÕS §

2023 lg 1, 2 1. lause, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi asjaajamise eest mõistlikku

tasu 8000 eurot ja kulude (hageja nõutud õigusabikulud) hüvitamist 1264,80

eurot. Kohus ei hinda ka siinkohal tasu ja õigusabikulude suuruse põhjendatust,

nende sissenõutavust, vastavaid poolte väiteid, tõendeid ja arveid (dtl 264, e-

kirjavahetus ja Teams´i vestluse viide, dtl 152-167, dtl 31-32, 357). Kuna hageja

põhinõue 9264,80 eurot (8000 + 1264,80) jääb alternatiivsel alusel

rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue viivise saamiseks 3888,61

eurot ja edaspidise viivise saamiseks 0,15 % päevas alates 10.12.2022

põhivõlalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1, TsMS § 367 järgi ja samuti nõue

sissenõudmisekulude saamiseks 40 eurot VÕS § 113.1 järgi. Siinkohal ei kontrolli

kohus ka viivise arvestuse aluseks olevat viivise määra.

Rahastus

Kohtu hinnangul on hageja siiski tõendanud, et viis läbi rahastamiskampaania ja

sai raha 353 100 euro ulatuses, mida tõendavad 860 rahastaja kohta peetud

andmed ja kohtule esitatud vastavaid andmeid kajastav Excel tabel (dtl 140).

Kohtul puudub alus kahelda selle tõendi õigsuses, kuivõrd nimetud tõendist

nähtuvad rahastajad (tulp A), lepingu sõlmimise kuupäevad (tulp B),

rahastajate/investorite nimed (tulp D), vastavad koodid, andmed (tulbad E, I),

summad (tulbad AD), kõik kokku 353 100 eurot. Märgitud asjaolul ja tõendil ei

ole aga vaidluses tähtsust, sest hagejal ei ole õigus nõuda tasu ega kulusid.

Kokkuvõte

Kohus jätab rahuldamata Crowdestate OÜ hagi Mehdi Kuqi Group Oy vastu

põhivõla 9264,80 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja viivise 3888,61 euro

saamiseks ja edaspidise viivise saamiseks 0,15% päevas põhivõlalt alates

10.12.2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1806,59

eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema

enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kulude

suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2

järgi.

17 (18)

(digitaalne allkiri)

Kohtunik

18 (18)