2-25-3661/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-3661

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3661

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. L. võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hagi hind 149,45 eurot.

MenetlusosA.ed ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: A. J. (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: A. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

63,17 eurot.

3. Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis summas 41,12 eurot.

4. Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võla sissenõudmiskulu

summas 30 eurot.

5. Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates 8.03.2025

kuni põhinõude (s.o. 63,17 eurot) täitmiseni määraga 24 % aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Menetluskulud jätta A. L. kanda.

7. Rahuldada osA.elt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

8. Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas

269 eurot.

9. Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (269 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Asjaolud ja hageja nõue

Kohtule 7.03.2025. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti 14.04.2020 TELIA

MOBIILSIDETEENUSTE TÄHTAJALINE LIITUMISLEPING nr 4362386, mille alusel oli

kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal

oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 21.02.2022 sõlmiti tähtajatu seadme Samsung

Galaxy A51 valge kindlustusleping, mille alusel oli kasutatud seadme kindlustatud. Hageja lisab

seadmekindlustuse kirjad nr 1 (Lisa 2) ja nr 2 Lisa 3). Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et

kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (Lisa 4).

Elion Ettevõtted AS ja AS EMT ühines 01.09.2014 ettevõttega Eesti Telekom AS. Viimane

muutis 9.01.2016 ärinime Telia Eesti AS-iks. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud

ja esitanud kostjale igakuiseid arveid (Lisa 5) teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti

AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse

Telia Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete

mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Telia Eesti

AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.04.2022 .a. Eeltoodust tulenevalt on kostja

võlgnevuse põhisumma 63,17 eurot (22.16+41.01).

Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele (Lisa 4) ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus

küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132

lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 8.1.11. (Lisa 2). Hageja sissenõudekulude

summa 30,00 eurot kujunemine: 11.12.2024 - 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot 20.12.2024 - 2

tasulise kirja saatmine 5 eurot 27.12.2024 - 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude

avaldamisega tehtud kulud. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmisega seotud kulud summas

kokku 30,00 eurot.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks

olevatele üldtingimuste (Lisa 2) punktile 10.8.1, Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet

õigeaegselt, on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses

seaduses sätestatud määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 21.06.2022. a põhisummalt 63.17 eurot, kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 7.03.2025 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x

kokkulepitud viivisemäär, s.o kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär, mis kehtis arvete

tasumise tähtajal so 24% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 41,12 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi

esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastus

Kohus saatis hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kostja rahvastikuregistris

märgitud aadressile postiga, samuti kostja e-posti aadressile xxx. Kohtute infosüsteemist nähtub,

et kostja ise on sama e-posti aadressi kohtule avaldanud tsiviilasjas 2-25-1313 24.01.2025. a

esitatud avalduses. TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte

elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks

tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. TsMS §

3141 lg 3 p 1 alusel kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja hageja

nõudele vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasjas kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele.

1. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse

ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS §

405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus

ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata põhinõude 63,17 eurot,

sissenõudmisekulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise

seisuga summas 41,12 eurot. Kostja on jätnud tasumata mobiilsideteenuse eest 41,01

eurot ja seadme kindlustuse eest 22,16 eurot. Hageja saatis 11.12.2024, 20,12,2024,

27.12.2024. a kostjale meeldetuletuse koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Pärast

meeldetuletuste ja hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ei likvideerinud,

mistõttu loeti leping üles öelduks 21.04.2022.

3. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet

tõendanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) §

76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal

vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja Telia Eesti AS

poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata.

4. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist ning VÕS § 1132 alusel võla sissenõudmisekulude hüvitamist.

5. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

6. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 21.06.2022 kuni 07.03.2025 lepingu

üldtingimuste p 10.8.1 alusel, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 24%

aastas (0,07 % päevas). Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on

viivituses alates 21.06.2022. a. Teenuse eest tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik

arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära

järgi. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 24% aastas (0,07% päevas) VÕS §

415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud 7 viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh

kolmandale lausele) võib tarbijalt nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud

intressimäärale.

7. Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude

summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivuse ajal võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist

iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda

ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse ning lg 2

järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise

andja kohta:1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005

a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud

kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse

rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja

tegevusetus. Kostja saadud teenuse eest ei tasunud ning hageja oli sunnitud võla

sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise

nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast,

s.o. 08.03.2025. a. Eeltoodu alusel rahuldab kohus lisanduva viivise nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab

kohus menetluskulud kostja kanda.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 920,50 eurot (s.o asjas

tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 380,25 eurot). Hageja on

tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

riigilõiv summas 100 eurot.

11. Hageja kasutas esindaja teenust nõude aluseks olevate dokumentide tellimiseks,

kogumiseks, analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, hagiavalduse koostamiseks,

komplekteerimiseks ning selle kohtule edastamiseks. Eelnimetatud toimingute ajakulu on

taotluse kohaselt 2 tundi. Kohus on hageja esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide

analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure

esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku

töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel

järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) hageja esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on

Julianuse Õigusbüroo OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes

õigusvaidlustes igapäevaselt; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on

kohtule teada tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on

esindajad kasutanud sama, eelnevalt väljatöötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt

konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning

võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused.

VÕS § 168 lg 1 kohaselt nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle

andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Eeltoodust

tulenevalt pidid hagejal eelnevalt olemas olema kõik nõuet puudutavad dokumendid. Juhul

kui hageja on nõude omandanud ilma nõude tõendamiseks vajalike dokumentideta on see

hageja kulu, mida ei pea hüvitama kostja. Hagiavalduse ja materjalide komplekteerimiseks

ning hagi koostamiseks ning kohtule menetluskulude nimekirja esitamiseks ei kulu kohtu

hinnangul rohkem kui tund. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö

madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu kokku ühe

töötunni eest summas 169 eurot.

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)