2-25-748/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-748

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-748

Hagi ese

Bondora AS hagi M Ke (K) vastu võla ja viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

7222,05 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht A.H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), esindaja vandeadvokaat

Keijo Lindeberg

Kostja: M K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M Kelt (K) Bondora AS kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg

172,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 27,06 eurot ja jooksev viivis alates

17.01.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 145,05 eurot.

3. Välja mõista M Kelt (K) Bondora AS kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg

189,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29,75 eurot ja jooksev viivis alates

17.01.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 159,43 eurot.

4. Välja mõista M Kelt (K) Bondora AS kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg

210,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 33,11 eurot ja jooksev viivis alates

17.01.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 177,47 eurot.

5. Välja mõista M Kelt (K) Bondora AS kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg

494,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 77,83 eurot ja jooksev viivis alates

17.01.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 417,16 eurot.

6. Välja mõista M Kelt (K) Bondora AS kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg

354,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 55,72 eurot ja jooksev viivis alates

17.01.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 298,66 eurot.

7. Välja mõista M Kelt (K) Bondora AS kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg

2-25-748

949,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 149,32 eurot ja jooksev viivis alates

17.01.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 800,34 eurot.

8. Jätta menetluskulud 42,75% ulatuses M Ke (K) kanda ja 57,25% ulatuses Bondora AS

kanda.

9. Määrata Bondora AS menetluskulude suuruseks 1175 eurot ja M Ke (K)

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

10. Välja mõista M Kelt (K) Bondora AS kasuks menetluskulude hüvitis 502,31 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

11. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2)

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

2-25-748

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses

esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei

ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise

eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt

on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi

võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).

3. Kuigi kohus ei esita tulenevalt TsMS § 444 lg.3 tagaseljaotsuses kirjeldavat ja põhjendavat

osa, selgitab kohus järgmist.

4. Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul

omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv

intressikokkulepe (VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine. Kohus peab nimetatud asjaolusid

kontrollima ka tagaseljaotsuse tegemisel, sest kohus saab tagaseljaotsusega hagi rahuldada

üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg.1).

5. Kohtud peavad tagama ametiülesannete korras kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse

(eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui

võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul

(RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25). Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et kohtutel

tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses

(TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.1).

6. Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevalt kirjeldatud kontrolli tegema

samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises

korras (st muul kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud

vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi

lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks

oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p

7.3). PankrS § 100³ lg.1 ja lg 4 p 1 kohaselt kontrollib kohus nii omal algatusel kui ka teiste

menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude kohta

esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui neid

põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste

menetlusosaliste väidete alusel kontrollida lepingu kehtivust. Kui halduri esitatud andmetest ja

dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada

võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata

jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata (TlnRnKm

28.03.2025, 2-24-1214, p 7.4).

7. Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tagaseljaotsusega lahendatud tsiviilasja sisulist

uuestimenetlemist võimalikus hilisemas maksejõuetusmenetluses osundab kohus järgmisele.

8. Puudub vaidlus selles, et krediidiandja ja kostja vahelise lepingu näol on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg.1 mõttes. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi

krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandus-

või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo

11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

2-25-748

9. Kohus on asja kirjaliku menetluse käigus kontrollinud Võlaõigusseaduses sätestatud

tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmist ning kohtu hinnangul on krediidiandja järginud

tarbijakrediidilepingu vorminõudeid VÕS § 408 lg.1 mõttes ning krediidi kulukuse määra

ülempiiri (VÕS § 4062 lg.1). Seega on tarbijakrediidilepingud kehtivad. Kohtu hinnangul on

aga krediidiandja lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

millest tulenevalt on tühine lepingutes sätestatud intressikokkulepe.

10. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda

tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga.

Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema

eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause

tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja

nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda

tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098 p. 24). Vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020,

nr 2-18-12417, p 11).

11. Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendaud osaliselt ning tuleb rahuldada hageja

poolt esitatud ümberarvestuse ulatuses. Kohus ei käsitle põhinõudega sama aluse ja esemega

alternatiivnõuet eraldi nõudena. Hagi on rahuldatud osas õiguslikult põhjendatud VÕS § 8

lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1,6, lg.2, § 113 lg.1, § 403 4 lg.1,6,7,13 ja TsMS

§ 367 ning 369 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367

alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika

kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju

suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-

05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole.

12. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt

(TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning

jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-

145432/8, p 23).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

14. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

osalise rahuldamise korral kannavad korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg.1). Hageja hagiavalduses esitatud

nõue oli 6417,29 eurot (488+1111,67+1002,01+425,24+454,92+972,72+656,86+1305,87).

Kohus pidas sellest õiguslikult põhjendatuks 2743,69 eurot (172,11+27,06+189,18+29,75+

210,58+33,11+494,99+77,83+354,38+55,72+949,66+149,32). Seega rahuldas kohus hagi

42,75% ulatuses (2743,69x100/6417,29).

15. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 42,75% hageja menetluskuludest ja

hagejalt kostja kasuks välja mõista 57,25% kostja menetluskuludest.

2-25-748

16. TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

17. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

18. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega tuleb lugeda, et kostjal puuduvad

hagejalt väljamõistetavad menetluskulud.

19. Hageja on esitanud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 665 eurot ja

esindajakulu 1044 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajakulu on seotud hagiavalduse ning selle

lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega kokku 2 tundi ja

30 minutit tasumääraga 120 eurot tunnis ning kohtu korraldava määrusega tutvumine, analüüs

ja toimingud kliendi kaustas 15 minutit, hageja täiendavate seisukohtade koostamine vastuseks

kohtunõudele 7 tundi 36 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 25 minutit

tasumääraga 90 eurot tunnis. Lisaks palub hageja mõista TsMS §§ 172 lg 9 ja 484 2 alusel

kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu

kiirmenetluses.

20. Riigilõiv menetluskuluna on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3.

21. Tulenevalt TsMS § 175 lg.1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus hindama esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Kohus peab

vajalikuks toiminguks hagiavalduse koostamist, lisade komplekteerimist, dokumentide

esitamist ja riigilõivu tasumist ning põhjendatuks sellele kulunud aega 2 tundi ja 30 minutit.

Kohus ei pea siiski antud asjaoludel mõistlikuks esindaja tasumäära 120 eurot tunnis.

Tegemist ei ole niivõrd keeruka ja mahuka õigusvaidlusega, mis õigustaks keskmise

advokaadi tasumääraga esindaja kasutamist. Kohtu hinnangul on sellise mahukuse ja

keerukusega õigusvaidluse nagu tarbijakrediidi asi mõistlik esindajatasu määr 90 eurot tunnis.

Kohus peab vajalikuks toiminguks ka kohtumäärusega tutvumist, kohtunõudele vastamist ja

menetluskulude nimekirja koostamist. Kohus ei pea siiski mõistlikuks kohtunõudele

vastamiseks 7 tunni ja 36 minuti ehk sisuliselt ühe täis tööpäeva kulutamist. Enamik infot oli

kohtule hagiavalduses esitatud ning kohus esitas väga selge nõude - ümberarvestuse esitamine

– millele oleks saanud vastata väga selgelt ja konkreetselt. Kindlasti ei tohiks kohtu hinnangul

antud asjaoludel ainult ümberarvestuse esitamiseks kuluda rohkem aega kui kulus terve

hagiavalduse koostamiseks. Kohus juhtis kohtunõudes tähelepanu ka kohtumenetluse parima

praktika edendamise suunistele, mille kohaselt koostatakse menetlusdokument võimalikult

lühida ja konkreetsena. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vajalik ja põhjendatud

menetluskulu antud asjas on 5 tundi ja 40 minutit ning mõistlik tunnitasu määr 90 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatud esindajakuluks TsMS § 175 lg.1 mõttes

510 eurot (ilma käibemaksuta).

22. Kohus ei pea põhjendatuks antud juhul ka hagiavalduse p. 5.2 esitatud taotlust mõista kostjalt

välja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Käesolev tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et asi oleks

kohtusse tulnud maksekäsu kiirmenetlusena ning läinud üle hagimenetluseks TsMS § 486

mõttes. Ka hageja hagis esitatud nõue ületab TsMS §

481 lg.22 sätestatud piirmäära. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulu enam lõplikku

menetluskulude nimekirja lisanud ega kulude summasse arvutanud. Sellest järeldab kohus, et hageja on

selle kulu hüvitamise nõudest loobunud.

23. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 1175 eurot

665+510) ja kostjal 0 eurot.

24. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 42,75% ulatuses tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel kostjalt hageja

2-25-748

kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 502,31 eurot (1175x0,4275).

25. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik