2-25-18061/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-18061

Kohtuasi

Xi hagi Yi vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

X (ik XXX; elukoht: xxx), lepinguline

esindaja Maksim Fedotov

Kostja:

Y (ik XXX; elukoht: xxx), lepinguline

esindaja Paul Paas

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi hagi Yi vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista Yilt Xi kasuks alates 1. septembrist 2025 elatis summas 200 eurot kuus.

Elatise maksmise kohustus kestab kuni X omandab haridust põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks

ning kanda Xi pangakontole nr XXXXXXXX SEB Pank AS-is, selgitusega „Xi

elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-25-18061

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

X (hageja) esitas 27. oktoobril 2025 Viru Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu täisealisele

õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt elatise

väljamõistmist 200 eurot kuus alates 1. septembrist 2025 kuni kostja poolt XXX lõpetamiseni,

kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja kanda kostja

kanda.

Kostja esitas 30. oktoobril 2025 kohtule kirjaliku vastuse, milles nõustub elatise maksmisega

kooskõlas hageja tegelike vajadustega ja kostja sissetulekuga. Samas leiab kostja, et

menetluskulude kandmine ei saa jääda tema kanda, kuna hageja pole kohtuväliselt pöördunud

kostja poole elatise küsimusega. Kohtule 10. novembril 2025 esitatud menetlusdokumendis

selgitas kostja, et võttis haginõuded (200 eurot elatist kuus alates 1. septembrist 2025 kuni

hageja täisealiseks saamiseni) omaks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Sama paragrahvi

lõike 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses,

lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus järeldab kostja 30. oktoobri 2025 ja 10.

novembri 2025 vastustest, et kostja võttis hageja nõude õigeks, mistõttu hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 200 euro

suuruse elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2, § 99 ja § 108 alusel.

Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb

ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et elatis

tuleb kanda iga kuu 10. kuupäevaks hageja pangakontole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

2-25-18061

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei

võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi

täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane,

kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162

lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole

menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik