Legislator Case Law & Legislation
2-25-111154/11 AI generated

2-25-111154/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-111154/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta menetluskulud Primero Finance OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

Legislator headnote

AI generated

2-25-111154/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta menetluskulude rahaline teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

Keywords

AI generated
motor vehicle expenses notional interest deduction financing of accident insurance insurance coverage gap voluntary restraint credit insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-25-111154

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2025, Tallinn

Kohtuasi

Primero Finance OÜ hagi S K vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

13 282,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448),

lepinguline esindaja C M

Kostja: S K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Primero Finance OÜ hagi S K vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Primero Finance OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2-25-111154

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pimero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 22.01.2024 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr

xxx/xxx, mille alusel sai kostja 6613,95 eurot laenu (sh lepingutasu 314,95 eurot). Koos

laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja

mootorsõiduki 2014.a xxx (reg mark xxx, ostuhind 6299 eurot). Hageja ja kostja sõlmisid

29.01.2024 lepingu lisa nr xxx, millega suurendati laenusummat 3150 euro võrra.

Laenusumma suurendamise tulemusel oli laenu tagastamata osa 9763,95 eurot. Kuna

kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ütles hageja lepingu 21.03.2025 avaldusega

üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 10 215,09 eurot, s.o

põhivõlgnevus 9336,93 eurot, intress 863,33 eurot, viivis 6,63 eurot ja sissenõudmiskulu

10 eurot.

2. Lepingu krediidikulukuse määr oli 34,50%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite

kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja kontrolliti

kostja viimase kolme kuu sissetulekut Maksu- ja Tolliametist. Kostja kontoväljavõtet ei

küsitud ega analüüsitud. Krediidivõimekuse hindamisel on hageja arvestanud kostja

sissetulekuks 1749,98 eurot, majapidamiskuludeks 225 eurot ja kohustusteks 250 eurot.

Taotletava laenu igakuise osamakse suuruseks kujunes 180,13 eurot. Võlausaldaja

arvestuse kohaselt jäi kostjale pärast majapidamiskulude, igakuiste kohustuste ja laenu

kuumakse maha arvestamist vabu vahendeid 1069,85 eurot (1749,98 – 250 – 250 –

180,13).

3. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis hageja kostjale 21.03.2025

lepingu ülesütlemise teate ja andis täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse

tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja

jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu üles. Hageja nõuab põhivõla tasumist

summas 9336,93 eurot, intressi 863,33 eurot, sissenõudmiskulusid 10 eurot ning

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 6,63 eurot.

4. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud nõude ümberarvestuse, mille kohaselt sai kostja

laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx ja lepingu lisa nr xxx alusel 9449 eurot laenu

(laenu summa ilma lepingutasuta). Kostja on lepingu ja selle lisa alusel teinud

tagasimakseid 2663,61 eurot, millest 10 eurot on arvestatud kahe erineva makse

hilinemisega tekkinud sissenõudekulude katteks. Seega on tasutud põhivõlgnevus summas

2653,61 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil

22.02.2024 – 22.06.2027 täielikult ning 22.07.2027 osamakse osaliselt (dtl 34).

5. Juhul kui kohus leiab, et laenu võimaldamisel on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikutud, palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista

kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodi 22.07.2027

kuni

22.12.2030 eest kogusummas 6795,39 eurot. Arvestades, et kostja tegi viimase makse

16.12.2024, ei ole kostja maksegraafikus märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud, kostja

ei ole reageerinud hageja kirjadele ega lepingu üles ütlemisele, ei tagastanud tagatiseks olevat

ja hagejale kuuluvat autot, on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi.

6. Kohus võttis hagi 28.05.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 06.08.2025

(Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 21.07.2025). Hagile vastamise tähtpäev

oli 03.09.2025. Kostja hagile ei vastanud.

2/6

2-25-111154

7. Kohtuistungile (18.11.2025) kostja ei ilmunud. Hageja jäi kirjalikult esitatu juurde.

Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude esitamist tuleks hageja hinnangul lubada, kuna

kostjaga puudub kontakt, ta ei ole autot tagastanud ega teinud lepingujärgseid makseid.

Kostja ei ole esitanud sellele nõudele vastuväidet. Laenu tagatiseks olnud auto on

Europargi poolt arestitud ning ootab müüki.

8. Hageja esindaja on hageja töötaja, menetluskuludeks on üksnes riigilõiv ning maksekäsu

kiirmenetluse kulu. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel

järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu

arvestada põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval

ajal võlgnevust hageja ees. Sellises olukorras ei ole alust rahuldada ka tulevikku suunatud

täitmisnõuet (TsMS § 369).

10. Pimero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 22.01.2024 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr

xxx, mille alusel sai kostja 6613,95 eurot laenu (dtl 39-47, sh lepingutasu 314,95 eurot).

Koos laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja

sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx). Laen on välja makstud sõiduki müüjale (dtl 53).

Hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2024 lepingu lisa nr xxx, millega suurendati laenu

summat 3150 euro võrra (dtl 56-69). See osa laenust maksti välja kostjale (dtl 70).

11. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

12. Lepingu p 5.1 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl 42). Sama

säte sisaldus lepingumuudatuse p-s 4.1 (dtl 59).

13. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt laenulepingule 34,50% aastas,

lepingumuudatuse järel 31,68% (dtl 65). Samad tulemused (34,52% ja 31,68%) annab

minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast.

3/6

2-25-111154

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

VÕS § 4034 lg 13).

17. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu ja selle lisa sõlmimise

käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

17.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus

krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired

puudusid.

17.2.

Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

17.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi

võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1

p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste

ega finantskohustuste suurust.

17.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud

esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas

krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

17.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei

ole.

4/6

2-25-111154

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

19. Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui

kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, on kostjal tasutud täies ulatuses

osamaksed perioodi 22.02.2024 kuni 22.06.2027 eest ning osaliselt 22.07.2027 osamakse.

20. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine hageja poolt 21.03.2025 avaldusega ei

saanud toimuda kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu,

pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt

maksegraafikule.

21. Hageja on alternatiivsena esitanud lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS

§ 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus (alates 22.07.2027 kuni 22.01.2031)

sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kogusummas 6795,39 eurot.

22. Maakohus ei pea võimalikuks hageja alternatiivset nõuet rahuldada. Reeglina saab

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (VÕS §

82, § 101 lg 1 p 1). Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi

ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina

kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud

sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud).

23. Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase nõude

täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Asjaolu, et kostja pole tulevikus sissenõutavaks muutuvale nõudele vastuväiteid esitanud,

ei oma õiguslikult määravat tähendust. Sellise nõude saab rahuldada, kui on alust eeldada,

et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Nõude eeldusi peab tõendama hageja, sõltumata

kostja vastuväidetest või nende puudumisest.

24. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude eelduse aluseks on esmajoones varasem

rikkumine aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et kohustatud isik keeldub

suure tõenäosusega oma kohustuste täitmisest (RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 14).

Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et olukorras, kus kostja ei täida lepingut

vabatahtlikult pikema aja vältel ning on viivituses rohkem kui 12 kuu igakuiste

osamaksetega, on põhjendatud kohaldada TsMS § 369 ja pärast vaidlustatud otsuse

tegemist sissenõutav põhivõlg kostjalt samuti välja mõista (TlnRnKo 19.09.2025, 2-23-

13049/16, p 19; TlnRnKo 11.04.2025, 2-23-10680, p 10).

25. Praeguses asjas TsMS § 369 kohaldamiseks alust pole, sest kostja ei ole oma rahaliste

kohustuste täitmisega viivituses. Ümberarvestuse kohaselt on ta täitnud lepingust

tulenevad kohustused etteulatuvalt kuni 2027. aasta suveni. Seetõttu ei saa kostjale praegu

ette heita igakuiste maksete tegemata jätmist või teha sellest sedavõrd kaugeleulatuvat

järeldust, et ta ka 2027. aastal oma kohustusi täitma ei hakka. Auto tagastamata jätmist ei

saa kostjale ette heita, kuna pooltevahelist lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, seega ei

saa tal olla ka auto tagastamise kohustust. Kui auto müüakse täitemenetluses Europargi

nõude katteks, on hagejal auto omanikuna õigus omale saada ülejääk, mis mõjutab kostja

kohustuse jäägi suurust. Praegu hagi esitamine kostja vastu on ennatlik. Üksnes

kohtumenetluses mitteosalemine TsMS § 369 kohaldamiseks maakohtu hinnangul piisav

5/6

2-25-111154

ei ole. Sellest ei järeldu ilma kahtlusteta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks

muutuvat nõuet.

26. VÕS § 108 lg 1 kohaldamine eeldab, et võlgnik on oma kohustust rikkunud. Praegusel

juhul kostja oma kohustusi rikkunud ei ole. Kujunenud olukorras ei ole alust eeldada, et

kostja oma kohustusi õigel ajal ei täida, seetõttu pole alust kohaldada ka TsMS § 369.

27. Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja ei olnud hagiavalduse esitamise ajal

ega ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja ees võlgnevuses.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

28. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

29. Kostja ei osalenud menetluses ise ega esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud

tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud

puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

6/6