2-25-111154/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulud Primero Finance OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
Legislator headnote
AI generated2-25-111154/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta menetluskulude rahaline teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geidi Sile
Kohtuasja number
2-25-111154
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2025, Tallinn
Kohtuasi
Primero Finance OÜ hagi S K vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
13 282,33 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448),
lepinguline esindaja C M
Kostja: S K (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2025
RESOLUTSIOON
1. Jätta Primero Finance OÜ hagi S K vastu rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud Primero Finance OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline
suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
2-25-111154
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pimero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 22.01.2024 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr
xxx/xxx, mille alusel sai kostja 6613,95 eurot laenu (sh lepingutasu 314,95 eurot). Koos
laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja
mootorsõiduki 2014.a xxx (reg mark xxx, ostuhind 6299 eurot). Hageja ja kostja sõlmisid
29.01.2024 lepingu lisa nr xxx, millega suurendati laenusummat 3150 euro võrra.
Laenusumma suurendamise tulemusel oli laenu tagastamata osa 9763,95 eurot. Kuna
kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ütles hageja lepingu 21.03.2025 avaldusega
üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 10 215,09 eurot, s.o
põhivõlgnevus 9336,93 eurot, intress 863,33 eurot, viivis 6,63 eurot ja sissenõudmiskulu
10 eurot.
2. Lepingu krediidikulukuse määr oli 34,50%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite
kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja kontrolliti
kostja viimase kolme kuu sissetulekut Maksu- ja Tolliametist. Kostja kontoväljavõtet ei
küsitud ega analüüsitud. Krediidivõimekuse hindamisel on hageja arvestanud kostja
sissetulekuks 1749,98 eurot, majapidamiskuludeks 225 eurot ja kohustusteks 250 eurot.
Taotletava laenu igakuise osamakse suuruseks kujunes 180,13 eurot. Võlausaldaja
arvestuse kohaselt jäi kostjale pärast majapidamiskulude, igakuiste kohustuste ja laenu
kuumakse maha arvestamist vabu vahendeid 1069,85 eurot (1749,98 – 250 – 250 –
180,13).
3. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis hageja kostjale 21.03.2025
lepingu ülesütlemise teate ja andis täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse
tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja
jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu üles. Hageja nõuab põhivõla tasumist
summas 9336,93 eurot, intressi 863,33 eurot, sissenõudmiskulusid 10 eurot ning
hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 6,63 eurot.
4. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud nõude ümberarvestuse, mille kohaselt sai kostja
laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx ja lepingu lisa nr xxx alusel 9449 eurot laenu
(laenu summa ilma lepingutasuta). Kostja on lepingu ja selle lisa alusel teinud
tagasimakseid 2663,61 eurot, millest 10 eurot on arvestatud kahe erineva makse
hilinemisega tekkinud sissenõudekulude katteks. Seega on tasutud põhivõlgnevus summas
2653,61 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil
22.02.2024 – 22.06.2027 täielikult ning 22.07.2027 osamakse osaliselt (dtl 34).
5. Juhul kui kohus leiab, et laenu võimaldamisel on vastutustundliku laenamise põhimõtet
rikutud, palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista
kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodi 22.07.2027
kuni
22.12.2030 eest kogusummas 6795,39 eurot. Arvestades, et kostja tegi viimase makse
16.12.2024, ei ole kostja maksegraafikus märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud, kostja
ei ole reageerinud hageja kirjadele ega lepingu üles ütlemisele, ei tagastanud tagatiseks olevat
ja hagejale kuuluvat autot, on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi.
6. Kohus võttis hagi 28.05.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse
esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 06.08.2025
(Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 21.07.2025). Hagile vastamise tähtpäev
oli 03.09.2025. Kostja hagile ei vastanud.
2/6
2-25-111154
7. Kohtuistungile (18.11.2025) kostja ei ilmunud. Hageja jäi kirjalikult esitatu juurde.
Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude esitamist tuleks hageja hinnangul lubada, kuna
kostjaga puudub kontakt, ta ei ole autot tagastanud ega teinud lepingujärgseid makseid.
Kostja ei ole esitanud sellele nõudele vastuväidet. Laenu tagatiseks olnud auto on
Europargi poolt arestitud ning ootab müüki.
8. Hageja esindaja on hageja töötaja, menetluskuludeks on üksnes riigilõiv ning maksekäsu
kiirmenetluse kulu. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel
järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu
arvestada põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval
ajal võlgnevust hageja ees. Sellises olukorras ei ole alust rahuldada ka tulevikku suunatud
täitmisnõuet (TsMS § 369).
10. Pimero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 22.01.2024 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr
xxx, mille alusel sai kostja 6613,95 eurot laenu (dtl 39-47, sh lepingutasu 314,95 eurot).
Koos laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja
sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx). Laen on välja makstud sõiduki müüjale (dtl 53).
Hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2024 lepingu lisa nr xxx, millega suurendati laenu
summat 3150 euro võrra (dtl 56-69). See osa laenust maksti välja kostjale (dtl 70).
11. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust
kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
12. Lepingu p 5.1 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl 42). Sama
säte sisaldus lepingumuudatuse p-s 4.1 (dtl 59).
13. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste
poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr
17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses
lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%.
Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt laenulepingule 34,50% aastas,
lepingumuudatuse järel 31,68% (dtl 65). Samad tulemused (34,52% ja 31,68%) annab
minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei
ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata
menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja
17).
15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on
enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks
vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise
põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on
hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et
tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist
veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust
eluks otseselt mittevajalikust varast.
3/6
2-25-111154
16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,
VÕS § 4034 lg 13).
17. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu ja selle lisa sõlmimise
käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
17.1.
Hageja selgituse kohaselt lähtus
krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis
maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired
puudusid.
17.2.
Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu
maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2
kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline
krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija
krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
17.3.
Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi
võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku
suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed
majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti
ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1
p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud
enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste
ega finantskohustuste suurust.
17.4.
Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb
tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida
võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui
muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.
Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute
suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika
ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei
saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest
saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku
maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud
esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas
krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
17.5.
Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega
hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane
hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi
ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §
4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid
krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid
mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada
(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei
ole.
4/6
2-25-111154
18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese
kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning
muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
19. Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui
kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, on kostjal tasutud täies ulatuses
osamaksed perioodi 22.02.2024 kuni 22.06.2027 eest ning osaliselt 22.07.2027 osamakse.
20. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine hageja poolt 21.03.2025 avaldusega ei
saanud toimuda kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega
viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu,
pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt
maksegraafikule.
21. Hageja on alternatiivsena esitanud lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS
§ 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus (alates 22.07.2027 kuni 22.01.2031)
sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kogusummas 6795,39 eurot.
22. Maakohus ei pea võimalikuks hageja alternatiivset nõuet rahuldada. Reeglina saab
võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (VÕS §
82, § 101 lg 1 p 1). Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi
ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina
kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud
sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud).
23. Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase nõude
täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
Asjaolu, et kostja pole tulevikus sissenõutavaks muutuvale nõudele vastuväiteid esitanud,
ei oma õiguslikult määravat tähendust. Sellise nõude saab rahuldada, kui on alust eeldada,
et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Nõude eeldusi peab tõendama hageja, sõltumata
kostja vastuväidetest või nende puudumisest.
24. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude eelduse aluseks on esmajoones varasem
rikkumine aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et kohustatud isik keeldub
suure tõenäosusega oma kohustuste täitmisest (RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 14).
Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et olukorras, kus kostja ei täida lepingut
vabatahtlikult pikema aja vältel ning on viivituses rohkem kui 12 kuu igakuiste
osamaksetega, on põhjendatud kohaldada TsMS § 369 ja pärast vaidlustatud otsuse
tegemist sissenõutav põhivõlg kostjalt samuti välja mõista (TlnRnKo 19.09.2025, 2-23-
13049/16, p 19; TlnRnKo 11.04.2025, 2-23-10680, p 10).
25. Praeguses asjas TsMS § 369 kohaldamiseks alust pole, sest kostja ei ole oma rahaliste
kohustuste täitmisega viivituses. Ümberarvestuse kohaselt on ta täitnud lepingust
tulenevad kohustused etteulatuvalt kuni 2027. aasta suveni. Seetõttu ei saa kostjale praegu
ette heita igakuiste maksete tegemata jätmist või teha sellest sedavõrd kaugeleulatuvat
järeldust, et ta ka 2027. aastal oma kohustusi täitma ei hakka. Auto tagastamata jätmist ei
saa kostjale ette heita, kuna pooltevahelist lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, seega ei
saa tal olla ka auto tagastamise kohustust. Kui auto müüakse täitemenetluses Europargi
nõude katteks, on hagejal auto omanikuna õigus omale saada ülejääk, mis mõjutab kostja
kohustuse jäägi suurust. Praegu hagi esitamine kostja vastu on ennatlik. Üksnes
kohtumenetluses mitteosalemine TsMS § 369 kohaldamiseks maakohtu hinnangul piisav
5/6
2-25-111154
ei ole. Sellest ei järeldu ilma kahtlusteta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks
muutuvat nõuet.
26. VÕS § 108 lg 1 kohaldamine eeldab, et võlgnik on oma kohustust rikkunud. Praegusel
juhul kostja oma kohustusi rikkunud ei ole. Kujunenud olukorras ei ole alust eeldada, et
kostja oma kohustusi õigel ajal ei täida, seetõttu pole alust kohaldada ka TsMS § 369.
27. Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja ei olnud hagiavalduse esitamise ajal
ega ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja ees võlgnevuses.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
28. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
29. Kostja ei osalenud menetluses ise ega esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud
tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud
puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude
rahaline suurus kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Geidi Sile kohtunik
6/6