2-24-12591/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12591

Tsiviilasi

B.P hagi N.J vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marina

Smirnova, e-post XXX

Kostja N.J (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

4. novembri 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.P hagi.

2. Lõpetada B.P ja N.J kaasomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr

xxxx) selle jätmisega B.P ainuomandisse.

3. Tasaarvestada B.P nõuded N.J vastu 32 050,28 euro ulatuses B.P-lt N.J kasuks välja

mõistetava hüvitisega kaasomandi osa kaotuse eest ning mõista tasaarvestuse

tulemusel B.P-lt välja N.J kasuks kaasomandi osa kaotuse eest hüvitis 7 949,72 eurot.

4. Kohustada N.J-i andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses

kinnisasja registriosa numbriga xxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue

kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse

B.P .

5. Rahuldada B.P taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks. Resolutsiooni

punktis 3 nimetatud hüvitis 7 949,72 eurot tuleb tasuda kolme kuu jooksul alates

otsuse jõustumisest.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus N.J-ile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

2-24-12591

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. B.P (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 07.10.2025) N.J (kostja) vastu

kaasomandi lõpetamise nõudes.

Poolte kaasomandis on korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr xxxx). Hageja palub

jagada kaasomand selliselt, et jätta korteriomand hageja ainuomandisse. Hageja palub

kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses kinnisasja

registriosa numbriga xxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Teha hageja ja kostja

vastastikku nõude tasaarvestus summas 32 050,28 eurot ja mõista tasaarvestuse tulemusena

kostja kasuks välja hüvitis kaasomandi kaotuse eest 7 949,72 eurot. Hageja palub määrata

kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et B.P on kohustatud temalt väljamõistetud

summa 7 949,72 eurot tasuma N.J-ile mitte hiljem kui kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Korteriomand osteti 05.05.2008 hinnaga 810 000 krooni (51 768,44 eurot). Ostuhind tasuti

järgmiselt: 10 000 krooni (639,12 eurot) tasus hageja ülekandega Xxxx OÜ kontole enne

lepingu sõlmimist; 80 000 krooni (5 112,93 eurot) tasus hageja ülekandega 02.05.2008 oma

pangakontolt nr xxxx notar T S deposiitkontole; ülejäänud 720 000 krooni (46 016,39 eurot)

tasumiseks võtsid pooled laenu poolte ja Swedbank vahel 05.05.2008 sõlmitud laenulepingu

nr xxxx alusel. Hageja tasus laenu 12.11.2016 täies ulatuses. Swedbank AS 22.07.2024

tõendis on märgitud, et ajavahemikul alates 05.05.2008 kuni 12.11.2016 tasuti laenulepingu

nr xxxx alusel kokku 51 572,89 eurot, millest 46 046 eurot moodustasid põhiosamaksed ja 5

526,89 eurot intressimaksed. 51 001,39 eurot laenumaksetest tasus hageja ja 571,50 eurot

tasus kostja. Seega on korteriomandi soetamise eest tasunud hageja kokku 56 784,44 eurot

(639,12 + 31 + 5 112,93 + 51 001,39). Kostja tasus korteri eest 571,50 eurot. Seega on

korteriomandi soetamise kulud kandnud 98,89% ulatuses hageja ja 1,11% ulatuses kostja.

Alates korteriomandi soetamisest ja kuni praeguse ajani on kõik korteri kasutamise ja

valdamisega seotud kulud kandnud hageja üksinda, sh kindlustusmaksed, kommunaalmaksed,

remondikulud ja kulud seoses sisutuse ja mööbli soetamisega.

Alates 2020. aastast kostja ei tööta alkoholi kuritarvitamise tõttu. Viimased neli aastat on

kostja korterisse ilmunud väga harva. Politsei on kostjat avalikus kohas joobes viibimise eest

korduvalt kinni pidanud. Politsei väljastatud trahve kostja ei tasu, mistõttu kohtutäiturid

pööravad sissenõude korteriomandile. Selleks, et vältida sundtäitmist korteriomandi suhtes,

tasus hageja ajavahemikul 06.09.2021 kuni 10.05.2024 kostja eest trahve ja muid makseid

2 (7)

2-24-12591

kokku 3262,99 eurot. Nende hulka kuuluvad kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud

väikelaenu lepingust nr xxxxtulenev võlg 774,75 eurot. 10.05.2024 tasus hageja kostja eest

Tallinna kohtutäiturile K L nõudesumma 96,24 eurot. Ajavahemikul 01.08.2021–30.09.2025

tasus hageja poolte kaasomandis oleva korteriga seotud kommunaalmaksed kokku 6717,12

eurot, millest kostjal lasuv kohustus on 3358,56 eurot. Korteriomandiga seotud hüpoteegi

kustutamiseks tasus hageja 28.11.2016 notaritasu 50,75 eurot ja riigilõivu 11,25 eurot.

Nimetatud summadest on kostja kohustus 31 eurot.

Arvestades seda, et hageja soovib jätta korteriomandi enda ainuomandisse, siis on tal

kohustus tasuda kostjale õiglane hüvitis korteriomandi kaotamise eest. Samas on kostjal

võlakohustused hageja ees kokku 32 050.28 eurot, sh laenukohustused summas 24 929,20

eurot ((51001,39÷2) - 571.50), korteriomandi soetamisel ½ ettemaksust ning notari tasust ja

riigilõivust kokku 2 891,53 eurot ((5112,93 + 639,12 + 31.00) ÷ 2)), ½ kommunaalkuludest

ajavahemikul 01.08.2021–30.09.2025 kokku 3358,56 eurot, hageja poolt kostja eest kantud

kulud seoses väikelaenu ja trahvi tasumisega kokku 870,99 eurot. Eeltoodu alusel teeb hageja

tasaarvestuse 32 050,28 euro ulatuses.

25.07.2024 seisuga on kaasomandis oleva kinnistu väärtus 80 000 eurot. Korteriomandi

väärtuse tõendamiseks esitab hageja city24 portaalis avaldatud kulutuse sarnase korteri müügi

kohta hinnaga 87 500 eurot. Nimetatud kahetoaline korter on ligikaudu sama suur, kuid

hagejale ja kostjale kuuluv korter on tunduvalt kehvemas seisus kui müüdav, vajades

kapitaalremonti. Seega ei saa korteri turuhind olla suurem kui 80 000 eurot. Kuna kostjale

kuulub korteriomandi ½ mõtelist osa, siis on korteriomandi õiguse kaotamise eest õiglane

hüvitis 40 000 eurot. Arvestades hageja tasaarvestust 32 050,28 eurot, on hagejal kohustus

tasuda kostjale hüvitisena 7 949,72 eurot (40 000 – 32 050,28).

2. Kohus edastas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale aadressile xxxx, kus

need võttis kostjale üleandmiseks vastu 31.10.2024 kostja ema A F. Kostja ei esitanud hagile

kirjalikku vastust.

3. Kohtukutse edastati kostjale 06.09.2025 postkasti jätmisega aadressile xxxx. Kostja ei

ilmunud 04.11.2025 kohtuistungile. Hageja pidas kohtuistungil võimalikuks asja sisulist

läbivaatamist ilma kostja osavõtuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Kohus tuvastas, et pooled on korteriomandi asukohaga XXX kaasomanikud võrdsetes

osades, s.o kummalegi kuulub ½ kaasomandist (dtl 20–21).

6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige

vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega,

lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on

kohtu diskretsiooniotsus.

7. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et hageja saab kostjale makstava hüvitise

vastu (mis oleks pärast tasaarvestust 7 949,72 eurot) kinnistu ainuomanikuks. Kuivõrd kostja

ei ole esitanud vastuhagi, saab kohus otsustada üksnes hageja taotletud kaasomandi jagamise

3 (7)

2-24-12591

viisi üle. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada

kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja

omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma.

Kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja maksevõimet tõendada, piisab poole kinnitusest. Tähtis

ei ole, kust nimetatud rahalised vahendid pärinevad, tähtis on, et omandi kaotanud isik saaks

kohese ja piisava hüvitise. Lisaks puudub võimalus, et omandist ilmajääv isik kaotab selle

ilma hüvitist saamata – hüvitise tasumine on ainuomandi tekkimise eelduseks.

Kuivõrd hagejal on õigus nõude kaasomandi lõpetamist, kaasomandi jagamise viis vastab

AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile ning vara jagamisel on hageja lähtunud kaasomandi

osade suurusest, on hageja nõue põhjendatud. Seega tuleb kinnisasi jätta hageja

ainuomandisse kostjale makstava hüvitise vastu. Järgnevalt analüüsib kohus kostjale

makstava hüvitise suurust ja hageja tasaarvestatavaid nõudeid.

8. Hageja leiab, et korteriomandi turuväärtus on 80 000 eurot. Hageja tugineb korteriomandi

väärtuse tõendamisel city24 portaalis avaldatud müügikulutusele Xxxx aadressil asuva

sarnase korteri möögi kohta hinnaga 87 500 eurot (dtl 49). Müügikuulutuse kohaselt vajab

müüdav korter remonti ning selle suurus on 46,3 m2. Poolte kaasomandis oleva korteri

üldpind on 45,5 m2 (dtl 10). Võrreldavad korterid asuvad lähestikku ning on sarnase

suurusega. Hageja väitel on pooltele kuuluv korter müügikuulutusel nähtuva korteriga

võrreldes kehvemas seisus. Arvestades, et kostja pole esitanud vastuväiteid hageja väidetele

korteri seisukorra kohta, loeb kohus korteriomandi harilikuks väärtuseks 80 000 eurot.

Kuivõrd pooled on võrdsed kaasomanikud ning kinnisasja väärtus on 80 000 eurot, on kostja

omandiosa väärtus 40 000 eurot (80 000 ÷ 2).

9. Korteriomandi ostuhind oli hagiavalduse kohaselt 810 000 krooni (51 768,44 eurot).

Hageja väitel tasus ta ostuhinnast 10 000 krooni (639,12 eurot) ülekandega Xxxx OÜ kontole

enne lepingu sõlmimist. 80 000 krooni (5 112,93 eurot) tasus hageja ülekandega 02.05.2008

oma pangakontolt nr xxxx notar T S deposiitkontole. Eeltoodud asjaolud nähtuvad ka kohtule

esitatud notariaalsest müügi- ja asjaõiguslepingust (dtl 9–18) ning maksekorraldusest (dtl 22).

Ülejäänud 720 000 krooni (46 016,39 eurot) tasumiseks võtsid pooled hagiavalduse kohaselt

laenu poolte ja Swedbank vahel 05.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel (dtl 122–

124). Nimetatud laenulepingust nähtub, et hageja ja kostja võtsid korteriomandi asukohaga

XXX ostmiseks ühiselt laenu 46 046 eurot ning laenu tagamiseks seati nimetatud kinnisasjale

hüpoteek Swedbank AS kasuks. Swedbank AS 22.07.2024 tõendi kohaselt tasuti laenulepingu

nr xxxx alusel ajavahemikul 05.05.2008–12.11.2016 kokku 51 572,89 eurot (sh põhiosa 46

046 eurot ja intressid 5 526,89 eurot), millest 51 001,39 eurot tasuti hageja

arvelduskonto(de)lt ja 571,50 eurot kostja arvelduskonto(de)lt. Seega on hageja korteriomandi

soetamiseks tasunud kokku 56 784,44 eurot (639,12 + 31 + 5 112,93 + 51 001,39) ning kostja

571,50 eurot.

10. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 sätestab,

et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

11. Kohus märgib, et laenumaksed ei kuulu AÕS § 75 kohaldamisalasse. Laenulepingu

kontekstis olid pooled kaaslaenusaajad ja solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et

omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui

seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Eeltoodust tuleneb, et

kostjal lasus kohustus tasuda pool laenumaksetest ning hageja, täitnud solidaarkohustuse 51

572,89 euro ulatuses, omandas hageja vastu regressinõude, s.o õiguse nõuda hagejalt tasutud

4 (7)

2-24-12591

laenumaksete tagastamist kostjale langevas ulatuses, s.o 24 929,20 eurot ((51 001,39 ÷ 2) –

571,50).

12. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus tasaarvestada nii kinnisasja ostmisel tasutud

summad kui ka laenumaksed.

13. Hageja soovib tasaarvestada kostjale välja makstavast hüvitisest ka hageja poolt

vahemikus 01.08.2021–30.09.2025 tasutud kommunaalmaksed 6717,12 euro ulatuses.

Vastavate kulutuste nõude õiguslik alus on AÕS § 75 lg 1, mille kohaselt kaasomanik kannab

vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja

alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Pooled on AÕS § 75 lg 1

alusel kohustatud kandma korteriomanditega seotud kulusid sõltumata sellest, kas ja millises

ulatuses on kumbki pool korteriomandit vallanud. AÕS § 75 sätestab reegli kulutuste

kandmise ja kahju katmise kohta, mis toimub kaasomanike poolt vastavalt nende kaasomandi

osa suurusele. Kaasomanik peab kandma kulutusi vastavalt tema osale kaasomandis.

VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja

kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita

asjaajamisest.

Hageja nõuab kostjalt korteriühistu arvate alusel kaasomandi huvides tehtud igakuiste

kulutuste hüvitamist. Hageja on korteriühistu arvetelt arvestanud maha tasud elektri, vee

soojendamise, vee tarbimise ja kanalisatsiooni, internetiteenuste ja gaasi eest. Hageja on

esitanud korteriühistu arved (dtl 78–120) ja konto väljavõtte arvete tasumise kohta (dtl 43–

46). Kuna hageja on täitnud kostja kohustuse, võib ta VÕS § 78 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 järgi

kostjalt nõuda tehtud kulutuste hüvitamist kostjale langevas osas, s.o 3358,56 euro ulatuses

(6717,12 ÷ 2).

14. Lisaks on hageja kandnud kulutusi hüpoteegi kustutamisele – notaritasu 50,75 eurot ja

riigilõiv 11,25 eurot, s.o kokku 62 eurot, millest kostja osa on 31 eurot (62 ÷ 2). Vastava kulu

hüvitamist saab hageja kostjalt nõuda samuti VÕS § 78 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 alusel.

15. Hageja on välja toonud, et ta on tasunud kostja eest kostja kohustusi – väikelaen ja

trahvinõue koos kohtutäituri tasuga – kokku 870,99 euro ulatuses, et vältida nõuete

sundtäitmist kostjale kuuluva kaasomandi osa arvel. Hageja on esitanud kostja kohustuste

tasumise tõendamiseks Swedbank 25.07.2021 teate kostja võetud väikelaenu lepingust nr

xxxx tuleneva võlgnevuse kohta (dtl 24), hageja pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2020–

26.07.2024 kohta, millest nähtub, et kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud väikelaenu

lepingu nr xxxx alusel tasus hageja kostja võlga kokku 774,5 eurot (dtl 28–41); xxxx

18.06.2023 lühimenetluse otsuse väärteoasjas nr xxxx kostja trahvimise kohta (dtl 25) ja

10.05.2024 maksekorralduse kohtutäiturile K L 96,24 euro tasumise kohta (dtl 42).

Kostja kohustuste kandmise nõude aluseks saab olla VÕS § 78 lg 4 koos VÕS § 173 lg 3 p-ga

3. VÕS § 173 lg 3 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse, et

vältida sundtäitmist VÕS § 78 lg-s 3 nimetatud juhul. VÕS § 78 lg 3 p-st 1 tuleneb, et kui

võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski

kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida

sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses

või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks.

Vastava nõude saaks hageja esitada ka alusetu rikastumise (VÕS § 1041) või käsundita

asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1023 lg 1).

Eelneva põhjal on hagejale läinud üle nõuded kostja vastu 870,99 euro ulatuses ning hageja

saab vastava summa kostjale makstavast hüvitisega tasaarvestada.

5 (7)

2-24-12591

16. Hageja palub asendada kostja tahteavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks ja

kinnistusraamatusse kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS)

§ 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle

isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik),

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku

nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on

tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist

tahteavaldust andma.

Kuivõrd hagi rahuldamisel jäetakse kinnisasi registriosa numbriga

xxxx kostja

ainuomandisse, rahuldab kohus hageja nõude ning kohustab kostjat TsÜS 68 lg 5 alusel

andma tahteavalduse kinnisasja omanikukande muutmiseks ning uue kande tegemiseks,

millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna sisse hageja.

17. Hagi rahuldamise tulemusel jääb hageja ainuomandisse kinnisasi registriosa numbriga

xxxx. Hagejal tuleb kostjale hüvitada kaasomandi mõttelise osa kaotuse eest 40 000 eurot.

Kostjale väljamakstava summaga tuleb tasaarvestada hageja nõuded vastavalt hageja

taotletule kokku 32 050,28 eurot (24 929,20 + 2 891,53 + 3358,56 + 870,99). Seega on

hagejal kohustus tasuda kostjale hüvitisena 7 949,72 eurot (40 000 – 32 050,28), mis tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista.

18. Hageja palub määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg

kindlaks selliselt, et hageja on kohustatud tasuma temalt välja mõistetud summa kostjale mitte

hiljemalt kui kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on selgitanud, et

kostjale hüvitise tasumiseks on tal vaja võtta laenu, milleks kulub aega.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel näha ette otsuse täitmise vabatahtliku

mõistliku tähtaja, mille kestel saab omandamiseks kohustatud kaasomanik (ühisomanik) nt

korraldada laenuvõtmise hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse algatamise

võimalust.

Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on hageja taotletud

tähtaeg asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus rahuldab seega hageja taotluse ning määrab, et

hageja on kohustatud tasuma temalt välja mõistetud summa kostjale kolme kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Hageja taotles kohtuistungil jätta menetluskulud kostja kanda.

20. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise

asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise

korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi

lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 14). Kaasomandi

lõpetamise otsus ei ole tehtud kostja kahjuks põhjusel, et kohus lõpetas kaasomandi hageja

soovitud viisil. Ka Tallinna Ringkonnakohus on Riigikohtu praktikale viidates märkinud, et

sõltumata sellest, kas ja mil viisil taotleb kaasomanik kaasomandi lõpetamist, on kaasomandi

lõpetamise menetluse kulud õiglane jätta poolte endi kanda (TlnRnKo 28.02.2025, 2-22-2221,

p 14). Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul saab lähtuda sellest, et

kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta

6 (7)

2-24-12591

menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi

kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse kostjale kättetoimetamine

22. Kohus edastas esmalt hagimaterjalid kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile XXX

(hageja aadress), kuid sellel aadressil ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada.

Kohtudokumente ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ka e-postile XXX. Kostja ei vastanud

rahvastikuregistris olevale telefoninumbrile XXX helistamisel. Kostjale on hagiavaldus ja

menetlusse võtmise määrus edastatud Politsei- ja Piirivalveameti vastuses märgitud aadressile

xxxx, kus need võttis vastu 31.10.2024 kostja ema A F. Kohtukutse edastati samale aadressile

ning jäeti postkasti. Kohtuistungil selgitas hageja, et temale teadaolevalt kostja xxxx küla

aadressil ei ela. Nimetatud aadressil elab kostja ema, kes hageja teada ei ole kostjat juba mitu

aastat näinud. Hagejal puuduvad kostja kontaktandmed. Hageja sõnul kostjal puudub töökoht

ning hagejal pole temaga juba neli-viis aastat kontakti olnud.

23. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud

võimalik seda välja selgitada. Kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetab kohus kohtuotsuse kostjale kätte otsuse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

7 (7)