2-20-15413/87 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

G.B kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-15413

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik G.B (ik XXX; elukoht XXX ; e-

post XXX )

Võlausaldajad:

1. PlusPlus Baltic OÜ (rg-kood 12273105; e-post

XXX )

2. Kohtutäitur Jaanika Pajuste (e-post XXX )

3. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post XXX )

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX )

5. C.Y (e-post XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G.B (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada G.B kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada G.B usaldusisiku kohustustest G.B kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade

G.B kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 14.12.2020. a määrusega välja G.B pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Tartu Maakohtu 19.11.2021 määrusega lõpetati G.B

pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks võlgnik ise.

Määrus jõustus 08.12.2021. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid

kaks korda aastas, 1. juunil ja 1. detsembril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal

aastal 15. novembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustused kokku 6401,95 (II järgu nõuded).

2. Võlgnik on menetluses esitanud kohtule aruandeid 23.09.2022, 28.02.2023, 03.07.2023,

15.08.2024 ja lõpparuande 09.09.2025.

3. Võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse esimesel poolel lapsehoolduspuhkusel

ning alates 01.04.2024 töötab ettevõttes sihtasutus XXX. Võlgnikul oli kogu menetluse

kestel tuvastatud osaline töövõime.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, vanemahüvitis, peretoetus,

töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, lapse elatis

ja elatisabi, kohustusliku pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastus ning lähedaste

rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik ei ole teostanud kohustustest

vabastamise menetluses võlausaldajatele väljamakseid.

4. Seoses seadusest tuleneva menetluse tähtaja lühenemisega ning senises menetluses

võlgniku sissetulekutelt nõuetekohaste eraldiste tegemata jätmisega korraldas kohus

võlgniku ärakuulamiseks 10.11.2025 istungi. Sama päeva hommikul esitas võlgnik

kohtule teatise, et on haigestunud ning ei saa istungile tulla. Kohtunik kuulas võlgniku

samal päeval ära telefoni teel. Võlgnik selgitas, et ta ei ole tasunud võlausaldajatele

makseid ja hetkel pole tal selleks ka võimalusi. Võlgnik pakkus, et hakkab nüüd tegema

igakuiseid makseid 50 euro kaupa. Võlgnik selgitas, et kasutas pensionisamba raha uue

elu alustamiseks, üüris korteri ja elas selle raha eest ning ei saanud mingitki raha

eraldada väljamakseteks. Kohus selgitas, et loovutuskohustuse rikkumise korral ei ole

võlgnikul võimalik võlgadest vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

6. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(08.12.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 193³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada

võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.

7. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

G.B ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

2/5

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse esimesel poolel lapsehoolduspuhkusel

ning alates 01.04.2024 töötab ettevõttes sihtasutus XXX. Võlgnikul oli kogu menetluse

kestel tuvastatud osaline töövõime. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019

lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal

tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse

hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga

töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi

vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis

takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada väikelapse hooldamist mõjuvaks

põhjuseks, miks võlgnik menetluse esimesel poolel ei töötanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tulenevalt väikelapse hooldamise vajadusest ning enda

tervislikust seisundist rikkunud kohustust tegeleda menetluse jooksul mõistlikult

tulutoova tegevusega.

9. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded alles kohtu sellekohase meeldetuletuse järel.

Hilinenult esitatud aruannetes on olemas olnud aruanded kogu kohustustest vabastamise

menetluse perioodi kohta, mistõttu kohus leiab, et võlgnik on teavitanud oma tegevusest

piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. Kohtule ei ole teada, et

võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole

kohut teavitanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

10. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, vanemahüvitis, peretoetus,

töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, lapse elatis

ja elatisabi, kohustusliku pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastus ning lähedaste

rahaline abi. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik ei ole

teostanud kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele ühtegi väljamakset.

Võlgniku sissetulekud kuni 2023. aasta novembrini ületasid mittearestitava sissetuleku

määra vaid kahel korral ning seda vähesel määral. Alates 2023. aasta detsembrist on

seoses kohustusliku pensionisamba väljamakse, töötasu ning lähedaste rahalise abiga

võlgniku sissetulekud sageli ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Arvestades

võlgniku sissetulekute suurust ja ülalpeetavate hulka menetluse kestel, on võlgniku

loovutuskohustus menetluses kokku vähemalt 5124,99 eurot. Kohus on 22.08.2024 e-

kirja teel juhtinud võlgniku tähelepanu loovutuskohustuse rikkumisest tulenevale

võlgnevuse suurusele ning hoiatanud, et loovutuskohustuse täitmata jätmise korral ei saa

võlgnikku menetluse lõppemisel varasematest kohustustest vabastada. Võlgnik ei ole

käesoleva ajani teostanud võlausaldajatele väljamakseid mingilgi määral.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise

kohustust vaatamata kohtu poolt edastatud teabele.

3/5

11. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes

seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest

vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes

annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning

lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

Kohtu hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt hooletu ning

rikkunud seega süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei

ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 3-5 tulenevaid kohustusi. Kohus on võlgnikule

22.08.2024 e-kirjas selgitanud, et loovutuskohustuse võlgnevus tuleb menetluse lõpuks

kindlasti tasuda, vastasel juhul ei saa menetluse lõppemisel võlgnikku varasematest

kohustustest vabastada. Võlgnikule laekunud kohustusliku pensionisamba väljamakse,

töötasud ning lähedaste rahaline abi on olnud piisavalt suured, et rahuldada 80%

võlausaldajate nõuetest, ent võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid mingilgi

määral. Võlgnik usaldusisiku ülesannetes on loovutuskohustuse rikkumisega kahjustanud

võlausaldajate huve saada oma nõue mingiski ulatuses rahuldatud.

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluse pikendamine. Võlgnik lahkus

kohustuslikust pensionisambast ning sai sellega seoses 2024. aasta jaanuaris

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete suurust arvestades märkimisväärse

väljamakse. Samuti on võlgnik saanud viimasel aastal regulaarselt nii töist tulu kui abi

lähedastelt, mille suurusest tulenevalt oleks ta pidanud eraldama rahalisi vahendeid

võlausaldajatele, ent võlgnik kasutas kõiki rahalisi vahendeid enda tarbeks. Võlgnikul on

menetluse kestel võlausaldajatele jäänud eraldamata summa, mis moodustab ligikaudu

80% kõigist võlausaldajate nõuetest ning võlgnik ei ole teostanud nelja aasta jooksul

ühtegi väljamakset. Kohus leiab, et võlgnik on seeläbi olulisel määral kahjustanud

võlausaldajate huve. Võlgnik ütles 10.11.2025 telefoni teel läbi viidud ärakuulamisel, et

on valmis edaspidi tasuma 50 eurot kuus. Kohus märgib, et võlgniku loovutuskohustuse

võlgnevus on niivõrd suur, et ka maksimaalselt pikendatud menetluse kestel ei ole

võimalik selliste väljamaksete korral võlgnevust oluliselt määral vähendada, täielikust

tasumisest rääkimata.

14. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et G.B tuleb jätta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

15. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna

võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

4/5

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud jätta G.B pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka G.B pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

Aruanne on kohtule esitatud 09.09.2025 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud

kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab G.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb

G.B vabastada ka usaldusisiku kohustustest G.B kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

5/5