1-10-2277/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-2277

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2277 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu J.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova

Advokaadibüroo kaudu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot) vandeadvokaat Niina

Agarjovale tema poolt J.H-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.H-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

4. J.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.H 1-10- 2277 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 16.01.2012 määrusega jäeti J.H talle Tartu Maakohtu 31.03.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Tartu Maakohtu 31.03.2010 otsusega tunnistati J.H süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega. Sama kohtuotsusega tunnistati J.H süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 64 lg

1 alusel mõisteti J.H-le liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel 5 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti J.H-le karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.09.2008 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 27.10.2010 määrusega asendati J.H-le Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega mõistetud rahaline karistus 18-päevase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 31.03.2010 otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks kujunes vangistus 4 aastat 16 päeva.

Kinnipeetava karistusaeg algas 24.09.2009 ja lõpeb 10.10.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelvalve alla avanes kinnipeetaval 02.10.2011.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et J.H poolt toime pandud kuritegude laad ja tema eelnev elukäik ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi J.H oleks ennetähtaegse vabastamise korral eeldused asuda elama õiguskuulekat elu, siis tema poolt korduv kuritegude toimepanemine, muuhulgas kohtu poolt määratud katseajal, ei tekitanud maakohtus veendumust, et süüdimõistetu on käesoleval ajal suuteline temale pandud ootusi õigustama. Maakohus märkis, et kohus ei ole seotud vangla arvamusega ennetähtaegse vabastamise küsimuses. Eelkõige arvestas maakohus J.H ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamata jätmisel tema poolt toime pandud kuriteo raskusest tuleneva vajadusega karistust edasi kanda. Kuna kriminaalasja kohtulikul arutamisel lühimenetluses on vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 juba niigi J.H-le mõistetud karistust 1/3 võrra vähendatud, siis ei vasta tema poolt seni kantud karistus maakohtu hinnangul toimepandud kuriteo raskusele. Seetõttu jättis maakohus taotluse rahuldamata.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada J.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki J.H elus ja käitumises toimunud positiivseid muutusi. J.H puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on vanglas viibides töötanud majandustöödel ning käesoleval ajal XXXX. Lisaks on J.H läbinud sotsiaalprogrammi XXXX. J.H on täitnud individuaalset täitmiskava. Kaitsja leiab, et kontaktisiku koostatud iseloomustusest võib järeldada, et J.H on täielikult muutnud oma eluvaateid. Tema laitmatu käitumine vanglas kinnitab, et J.H seisab kindlalt oma käitumise parandamise teel ja soovib alustada uut seaduskuulekat elu. J.H tööandja on andnud talle väga hea iseloomustuse. Vabanedes on J.H olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Samuti on tal vabanedes võimalik saada koheselt tööle OÜ-s G.R XXXX. Veel toob kaitsja esile, et J.H on diagnoositud XXXX, mille raviks puuduvad vangla tingimustes võimalused. Kaitsja on seisukohal, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud.

Süüdimõistetu J.H esitas ka ise määruskaebuse, milles taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelvalve alla. J.H juhib tähelepanu asjaolule, et temale varasemalt kohaldatud kriminaalhoolduste ajal ei ole tal esinenud kontrollnõuete rikkumisi ning prokuröri vastupidine väide on väär. Samuti märgib ta, et tal on diagnoositud XXXX, mis on väga ohtlik haigus. Tartu Vanglal puuduvad infektsionist K.A. sõnul J.H ravimiseks võimalused. J.H lisab, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis räägib ilmekalt sellest, et ta on oma elukombeid muutnud ning asunud elama seaduskuulekalt. J.H on otsustanud jätkata sellist elustiili ka vabaduses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid.

Ringkonnakohus möönab, et J.H käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud asjaolusid

– J.H puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas viibides käinud tööl ning läbinud sotsiaalprogrammi XXXX. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et J.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J.H varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. J.H on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on ka varem kandnud vanglakaristust, kuid sellele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist.

Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod on J.H sooritanud ajal, mil tema suhtes kulges katseaeg. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Seejuures ei ole kohus seotud erinevate ametiisikute, sealhulgas vangla kontaktisiku, arvamustega. J.H puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud.

Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada J.H suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.

Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et J.H on diagnoositud XXXX. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 2 täpsustab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega tagatakse J.H-le ka vanglas tema tervisliku seisundi jälgimine ning vajadusel eriarstiabi osutaja juurde suunamine. Lisaks, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, on KrMS § 425 lg 1 kohaselt võimalik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel vabastada ta edasisest karistuse kandmisest.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus