1-12-1206/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr . 1 – 12-1206

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2012. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-1206 Kriminaalasi Ragne Saar vastu esitatud süüdistus KarS § 344 lg.1, §

345 lg.1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: Ragne Saar (isikukood 49003232761, elukoht ); emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht või õppeasutus- OÜ Eret, pitsameister, varem kriminaalkorras karistamata;

Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja : vandeadvokaadi abi Roman Levin, Advokaadibüroo Advocatus Pepleri t. 32 Tartu Kohtuistungi toimumise aeg

07. veebruar 2012. A

Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, § §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, lg.3 maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada Ragne Saar KarS § 344 lg.1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

Süüdi tunnistada Ragne Saar KarS § 345 lg.1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg.1, lg.3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks kokku 3 (kolm) kuud vangistust.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui Ragne Saar 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid :

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata Ragne Saar katseajaks Tartu vangla Jõgeva talituse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkendelukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud:

Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on 435 eurot. Mõista välja Ragne Saarelt sundraha 435 eurot riigi tuludesse.

Määrata vandeadvokaadi abi Roman Levin tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas

19.20 eurot. Mõista välja Ragne Saarelt tasu 38.40 eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Tasu õigusabi eest summas 40.54 eurot jätta riigi kanda.

Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-1206 sundraha ( menetluskulu).

Ajatada menetluskulude tasumine ja määrata, et Ragne Saarel tuleb menetluskulud (kokku

473. 40 eurot) tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumise kuust. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtajaks, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: Ragne Saare sissetulek on minimaalne, mistõttu tema suhtes rahalist karistust rakendada ei ole võimalik. Tasuda tuleb menetluskulud. Seetõttu toetab prokurör taotlust õigusabiga seotud sõidukulu ja tasu ajakulu eest jätta riigi kanda ja ajatada maksmine.

Ragne Saar kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. Ta mõtles küll dokumente võltsides, et nii ei tohi teha. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Kõik karistusvariandid arutati läbi.

Süüdistatava Ragne Saare kaitsja vandeadvokaadi abi Roman Levin kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja seaduslikult. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks, vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid, jättes need osaliselt riigi kanda. Ajatada menetluskulude tasumine 12 kuule võrdsetes osades.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Ragne Saar tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 18.10.2011 Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahtega omandada õigust Eesti Energia AS Jõgeva klienditeeninduses võrgu-ja elektrilepingu sõlmimiseks üürikorteri aadressile xxxxxxxxx xxxxxx linnas, võltsis xxxxxxxxxxxx allkirju omakäeliselt koostatud enda ja xxxxxxxx vahelise eluruumi üürilepingul ja elektrienergia arvesti näitude fikseerimise kokkulepe lepingu blanketil, pannes eelkirjeldatud teoga toime dokumentide võltsimised.

Sellega süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Peale selle RAGNE SAART (SAAR) süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 19.10.2011 Jõgeva linnas Pargi tn 3, Eesti Energia AS Jõgeva klienditeeniduses, esitas omakäeliselt koostatud enda ja xxxxxxxxxxxx vahelise eluruumi üürilepingu xxxxxxxxxxxxvõltsitud allkirjaga ning elektrienergia arvesti näitude fikseerimise kokkulepe lepingu blanketi xxxxxxxxxxxxxvõltsitud allkirjaga, tahtega omandada õigust Eesti Energia AS Jõgeva klienditeeninduses võrgu-ja elektrilepingu sõlmimiseks üürikorteri aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas.

Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 344 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Ragne Saarele karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 345 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Ragne Saarele karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kars § 64 lg.1, lg.3 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kokku 3 (kolm) kuud vangistust.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui Ragne Saar 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid :

1)elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole. Sanktsioon võimaldab rakendada ka rahalist karistust, kuid seaks see süüdimõistetu väljapääsmatusse olukorda, mis tingiks omakorda rahalise karistuse asendamise vangistusega. Selline perspektiiv oleks süüdimõistetule oluliselt koormavam. Lisaks sellele tuleb süüdimõistetul tasuda ka menetluskulud. Seetõttu rakendab kohus karistust tingimuslikult.

Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kohus arvestab süüdimõistetu sissetuleku suurust (tl.36), praegu on katseajal tööl miinimumpalgaga, on teadmata tähtajatu töölepingu sõlmimine. Need asjaolud on tõendiks, et menetluskulude hüvitamine (sundraha 435 eurot, tasu õigusabi eest kogu menetluse kestel

78.94 eurot, kokku 513.94 eurot) käib süüdimõistetud Ragne Saarele ilmselgelt üle jõu. Seetõttu ja KrMS § 180 lg.3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kogu õigusabi tasu on asjas 78.94 eurot. Sellest 40.54 eurot on õigusabi kulud, mis seonduvad kaitsja sõitmisega büroo asukohast õigusabi osutamise kohta (20+13,78=33.78eurot pluss käibemaks 6,76 eurot). Kohus jätab need kulud riigi kanda.

Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 16 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot.

Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.42- 43), millega on hüvitatud tasu ja kulud 59.74 eurot menetlustoimingul osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,20 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 78.94 eurot. Sellest mõistab kohus süüdistatavalt välja 38.40 eurot ja 40,54 eurot jätab riigi kanda.

KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Võttes aluseks KrMS § 180 lg.3, määrab kohus menetluskulude tasumise Ragne Saarel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Ü.Raag