2-23-106225/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-106225

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

Tarmo Tina

24. november 2025, Jõhvi

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

6755,01 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja lepinguline

esindaja:

OÜ Aktiva Finance Group (RK

10746479, asukoht: A. Weizenbergi

20, 10150 Tallinn)

Sigrid Rahkema, e-post: xxx

X (IK XXX, elukoht: xxx)

Aleksei Forstiman, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista OÜ-lt Aktiva Finance Group X kasuks menetluskulud 1691, 05

eurot.

4. Välja mõista OÜ-lt Aktiva Finance Group X kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt (1691, 05 eurot) viivis menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja kostja 29.04.2022 väikelaenu lepingu

nr L89008461293, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.06.2022-10.05.2027. Kostjalt ei ole

põhiosa katteks laekumisi toimunud. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.09.2022 lepingu üles ja loovutas

28.09.2022 kostja vastase nõude hagejale. Hageja on tõendanud, et esialgne võlausaldaja on

lepingu sõlminud just kostjaga ning laenusumma on kantud kostja arvelduarvele. Hageja

viitab 31.07.2023 vastuse lisale 1: mille kohaselt lepingu sõlmimise päeval s.o 29.04.2022 on

toimunud laekumine 2500 eurot ka IPF Digital AS-lt ning sellest kantud vaid osaliselt s.o

1000 eurot samale nn kolmandale isikule (Y). Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 5000 eurot, intressi 295,27 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingu

haldustasu 11,60 eurot, lepingutasu 100 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 503,14 eurot

ja viivise alates 17.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras

15,90% aastas.

2. Ei saa olla vaidlust, et isikusamasuse tuvastamisel oli, taotluse esitas, lepingu sõlmis ning

laenu sai kostja. Riigikohus on 16.12.2019 otsuse 2-16-124450 punktis 22 sedastatud, et juhul,

kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti, pangakaardi ja PIN-koode kasutades,

tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart, pangakaardi ja PIN-koodid

väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus

antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja

teovõimeline isik, kellel on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Kostja pole tõendanud

enda väiteid, et kostja ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepingut. Teadaolevalt ei ole

menetluses kedagi kahtlustatavana kuriteo toimepanemises üle ei kuulatud ning kedagi kuriteo

toimepanemises süüdi ei mõistetud. Asjaolu, et kostja on kuriteoteate uurimisasutusele

esitanud ei tähenda ilmtingimata, et kindlasti on toime pandud kuritegu. Esialgne võlausaldaja

ei ole rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalike

andmebaase ning maksehäireregistrit.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole lepingut rikkunud, kuna lepingut ei olnud. 2022.

aprillis helistasid kostjale erinevatelt telefoninumbritelt - telefoni ekraanil oli näha mh pank ja

politsei nimetused. Helistajad esindasid ennast panga ja politseitöötajatena ning pakkusid

osaleda panga ja politsei poolt korraldatud kuriteo matkimises. Kostja uskus helistajaid.

Helistajad suunasid kostjad sõitma rongiga Narvast Tallinna ja tulema panka (Inbank Finance

AS) ning sõlmima laenulepingu, mille saamiseks helistajate sõnadel on juba kõik ette

valmistatud. Helistajad seletasid kostjale, et pärast laenusumma saamist kostja kontole ja

pangatöötja (petturi) tuvastamist laenusumma tagastatakse pangale. Helistajad veensid kostjat

teatada nendele paroolid, mida kostja kasutas juurdepääsu saamiseks internetipangale. Kostja

vanus oli xx-aastane. Ta oli seisundis, mis välistas tema võimet olukorda õigesti hinnata.

4. Juhendi alusel tuli kostja rongiga Tallinna ja tuli Inbank Finance AS kontorisse, kus kostja

allkirjastas omakäeliselt laenulepingu. Hiljem kostja vaadates oma pangakontol liikumisi nägi,

et tema kontole laekunud raha 5000 eurot, on üle kantud kahe osaga tundmatu isiku kontole.

Kostja pöördus PPA poole kuriteokaebusega. Oli alustatud kriminaalmenetlus, mis on

lõpetatud kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Seega ei ole kostja teinud

tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Juhul, kui kohus leiab, et leping on sõlmitud, siis kostja

esindaja hinnangul tegemist on TsÜS § 13 järgi otsustusvõimetu isiku ehk tühise tehinguga.

Kostja oli seisundis, mis välistas tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab

tema huve. Kuna kostja pangakontole 29.04.2022 laekunud 5000 eurost oli kostja

tahteavalduseta kahe ülekandega kantud kostjale tundmatu isikule, ei ole kostja rikastunud.

Seega tegemist on rikastumise äralangemisega VÕS 1033 lg 1 järgi.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vaheline leping

on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja 30.10.2025 hagi täienduse lisast 2

tuleneb, et kostja on eelmisel päeval, so. 28.04.2022 esitanud veebi teel laenutaotluse ja

saanud pakkumise laenule 6000 eurot. Taotluses on märgitud kostja ID kaardi andmed, e-posti

aadressiks xxx ja kontakttelefoni nr.-ks xxxx. Eeltoodu ühtib kostja väitega, sh. kohtuistungil

antud selgitustega, et helistajad ütlesid talle, et talle väljastatakse laen 6000 eurot ja

05.11.2025 kostja poolt esitatud kriminaalasjas nr 22233000518 kostja antud ütlustega

(kannatanu 15.06.2022 üle kuulamise protokoll). 07.11.2022 on kriminaalasja nr

22233000518 menetlus lõpetatud. 29.04.2022 on kostja Inbank Finance AS Tallinna kontoris

esitanud uue laenutaotluse 5000 eurole ja taotluse ja laenulepingu omakäeliselt allkirjastanud.

Vastusega hagile esitatud kostja konto väljavõttest (vastuse lisa 1 ja krim. asja 22233000518

materjalid) nähtub, et samal päeval, so. 29.04.2022 on Inbank Finance AS-lt kostjale laekunud

5000 eurot ning IPF Digital AS-lt veel 2500 eurot.

6. Samal päeval, on 6000 eurot mitmes osas üle kantud Yle. Kostja on kohtuistungil

selgitanud, et olles Tallinnas rongijaamas nägi ta telefonist, et raha kanti tema arvelt üle. Y on

talle tundmatu isik. Kostja on kohtuistungil kui ka krim. menetluses andnud ütlusi selle kohta,

et talle helistati pidevalt erinevatelt numbritelt (sh. Politsei Ida prefektuurist xxxx) ja tel.

ekraanile tuli suur Google ikoon. 05.11.2025 kostja poolt esitatud kriminaalasja nr

22233000518 materjalidest nähtub, et Yle helistati 28.04.2022 Googlest ja öeldi, et tema

kontole on sisse häkitud, isikuandmed on lekkinud ja paluti alla laadida kaugjuurdepääsu

võimaldav programm. Hiljem selgus, et tema nimel võeti laenusid Bondora AS-st ja IPF

Digital AS-st kokku 3300 eurot (krim asi nr. 22230100645). Eeltoodud krim. asi lõpetati PPA

Põhja Prefektuuri poolt 11.10.2022 kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu. Määruses

on üksikasjalikult selgitatud selliste kuritegude toimepanemise viisi.

7. Kostja vastuväide hageja nõudele on see, et kostja sõlmis laenulepingu 2022 kolmandate

isikute pettuse mõju all (helistati erinevatelt telefoninumbritelt panga ja politsei nimel), tal

puudus tegelik tahe laenulepingu sõlmimiseks ja laenu saamiseks (sõlmis lepingu kolmandate

isikute juhiseid järgides kuriteo matkimise eesmärgil). Väljastatud laen ei jäänud kostja

kasutusse ning see kanti kolmandate isikute poolt edasi kostjale tundmatule isikule (Y). Tartu

Ringkonnakohtu 29.08.2025 otsuses (jõustunud 30.09.2025), asjas nr. 2-24-117613 toodu, on

sarnane käesoleva asjaga. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et teave telefonipettuste

võimalikkuse kohta on laialt levinud ning erinevad ametiasutused teevad aktiivselt selles osas

teavitustööd. Sellele vaatamata suudavad petturid osavalt luua ohvritele väära ettekujutuse

tegelikest asjaoludest, kasutades seejuures ära petturite ohvriks langemise ennetamiseks

kasutatavaid võtteid ja ennetusmeetodeid, ning mõjutada ohvreid tegema endale kahjulikke

toiminguid. Kostja ja tema abikaasaga võeti ühendust väidetavalt just pettuse ennetamise ja

neile kahju tekkimise ning petturite tabamise eesmärgil. Erinevad telefonikõned, millest ühe

tegi väidetav politseiuurija, olid kriminaalasjas antud ütluste kohaselt veenvad. Alles siis, kui

kostja läks järjekordse summa sularahas väljavõtmiseks pangakontorisse, sai kostja

pangatöötaja selgitustest aru, et võib olla langenud pettuse ohvriks. Kostja nimele võeti laene

ja avati kostja nimele arve Coop Pank AS-is (Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2025 otsus asjas

nr. 2-24-117613 p 8 eelviimane lõik).

8. Kohus leiab, et kostja on menetluses veenvalt tõendanud, et temal ei olnud tahet

laenulepingut sõlmida. Kostja nimel on kolmandad isikud esitanud kostja ID kaarti kasutades

28.04.2022 veebis laenutaotluse 6000 eurole ja järgmisel päeval laenulepingut sõlmides oli

kostja pettuse mõju all. Järgmisel päeval, so. 29.04.2022 ei esitanud kostja teadlikult teist

laenutaotlust ega allkirjastanud laenulepingut. 28.04.2022 veebi laenutaotluses märgitud e-

posti aadress xxx, erineb 29.04.2022 pangakontoris taotluses esitatud kostja e-posti aadressist

xxx. Lepingu sõlmimise ajal pangakontoris lähtus kostja kelmide loodud väärast

ettekujutusest, et ta osaleb Politsei juhistele vastavalt kuriteo matkimises, tal ei ole võimalust

laenu vormistamist vältida ning laen tagastatakse pangale. Kostja uskus, et oma tegevusega

aitab ta tuvastada kelmi (väidetavalt pangatöötaja), kes sooritab kuritegusid. Riigikohus on

selgitanud, et juhul, kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus

isik oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks

tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et isikul olnuks tahe koodide edastamisega anda

tehingute tegemiseks volitus (RKTKm 2-23-11584 p 11 ja seal viidatud lahendid).

9. Kostja on väitnud kohtuistungil, et tema ei ole oma ID kaarti ja koode kellelegi edasi

andnud ega pole soovinud mingit laenu võtta. Asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav, mil

viisil said petturid enda valdusse kostja ID kaardi koodid. Kostja on tõendanud, sh.

kriminaalasja materjalidega, et tema kontole laekunud raha on üle kantud kolmandale isikule

(Y), kes oli samuti pettuse ohver ja edasi pettuse toime pannud isikutele. Seega ei ole kostja

rikastunud. Samuti puudub mõistlik põhjendus sellele, et eakas isik sõidab laenu saamiseks

rongiga Narvast Tallinnasse ja kannab saadud laenu pangakontorist väljudes edasi tundmatule

isikule. Lisaks võtab samal päeval veel teise laenu IPF Digital AS-lt summas 2500 eurot ning

kannab selle samuti üle tundmatule kolmandale isikule. Mõistlikku põhjendust ei ole ka sellel,

et isik esitab pangas uue laenutaotluse väiksemale summale (5000 eurot 6000 euro asemel),

kuid võtab samal päeval teiselt finantsasutuselt veebi teel Smart ID kasutades teise laenu 2500

eurot.

IV MENETLUSKULUD

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1720, 35 eurot

(käibemaksuta), sh. lepingulise esindaja kulud 1661, 05 eurot, tõlkekulud 30 eurot ja

sõidukulud 29, 30 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 12, 27 tundi tunnihinnaga 110 eurot/h

(käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on

leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud

tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785 p 31.4.). Kostja lepingulise

esindaja tunnitasu 110 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik.

12. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja

keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja

põhjendatud. Põhjendatud on ka tõlkekulu 30 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks sõidukulusid

29, 30 eurot, kuna märgitud on, et sõidukulud on kantud seoses sõiduga Narvast Rakveresse ja

tagasi kohtuistungile. Käesolevas asjas toimus aga kohtuistung Jõhvis, mitte Rakveres. Seega

on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1691, 05 eurot (1661,05+30).

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/