Legislator Case Law & Legislation
2-25-7654/24 AI generated

2-25-7654/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-7654/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16.10.2024 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel ei ole pooled alates abielu algusest elanud ühise

Legislator headnote

AI generated

2-25-7654/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel ei ole pooled alates abielu algusest elanud ühise

Keywords

AI generated
abusive claim by landlord right to disconnect prolonged absence proper reasons for non-use leave on social grounds abusive dismissal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7654

Tsiviilasi

Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kohtuistung 20.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada

Xi

ja

Y

abielu, mis on registreeritud

16.10.2024

Tallinna

Perekonnaseisuametis.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. X esitas 18.05.2025 Harju Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16.10.2024 Tallinna Perekonnaseisuametis.

Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel ei ole pooled alates abielu algusest elanud ühise

leibkonnana - kumbki elab eraldi ja neil ei ole isegi teineteise koduvõtmeid. 15.01.2025 esitasid

pooled koos avalduse abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, kuid menetlus jäi pooleli.

Vahepeal on suhted veelgi halvenenud. Kostja keeldub nüüd abielu lahutamisest. Hageja

arvates abielu jätkamine ei ole võimalik ega põhjendatud.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 09.06.2025 ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.

Kostjale on hagi kätte toimetatud 25.08.2025.

4. Kostja esitas hagile kirjaliku vastuse 20.11.2025, milles kinnitab, et on abielulahutusega

nõus.

5. Kohus kuulas hageja täiendavalt ära 20.11.2025 kohtuistungil. Hageja kinnitas, et jääb

hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Kostja kohtuistungile ei

ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest ja hageja poolt kohtuistungil avaldatust

lähtudes, et hageja soovib poolte vahel 16.10.2024 sõlmitud abielu lahutamist ning täiendavat

tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, milles on

abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi

aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

9. Hageja poolt esitatud teabe kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud. Lähtudes PKS §

67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et pooltel ei ole mingit

soovi või kavatsust abielu säilitada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu

arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st

pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik

saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kohus võib PKS § 67 lg 3 alusel

anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Samas on võimalik leppida ainult siis, kui

mõlemad abikaasad seda tõepoolest ise soovivad. Pooled ei ole leppimisaega soovinud. Kohtu

hinnangul on abielu lahutamisel määrava tähtsusega poolte tahe ja igaühel on õigus teha abielu

suhtes oma valikud, sealjuures on oluline vähemalt ühe abikaasa soov abielu lõpetada. Seetõttu

tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises

abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

11. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

12. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik