2-25-7654/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16.10.2024 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel ei ole pooled alates abielu algusest elanud ühise
Legislator headnote
AI generated2-25-7654/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel ei ole pooled alates abielu algusest elanud ühise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.11.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-7654
Tsiviilasi
Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: X (isikukood XXX)
Kostja: Y (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kohtuistung 20.11.2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada
Xi
ja
Y
abielu, mis on registreeritud
16.10.2024
Tallinna
Perekonnaseisuametis.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. X esitas 18.05.2025 Harju Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16.10.2024 Tallinna Perekonnaseisuametis.
Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel ei ole pooled alates abielu algusest elanud ühise
leibkonnana - kumbki elab eraldi ja neil ei ole isegi teineteise koduvõtmeid. 15.01.2025 esitasid
pooled koos avalduse abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, kuid menetlus jäi pooleli.
Vahepeal on suhted veelgi halvenenud. Kostja keeldub nüüd abielu lahutamisest. Hageja
arvates abielu jätkamine ei ole võimalik ega põhjendatud.
3. Kohus võttis hagi menetlusse 09.06.2025 ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.
Kostjale on hagi kätte toimetatud 25.08.2025.
4. Kostja esitas hagile kirjaliku vastuse 20.11.2025, milles kinnitab, et on abielulahutusega
nõus.
5. Kohus kuulas hageja täiendavalt ära 20.11.2025 kohtuistungil. Hageja kinnitas, et jääb
hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Kostja kohtuistungile ei
ilmunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus
tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest
tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
8. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest ja hageja poolt kohtuistungil avaldatust
lähtudes, et hageja soovib poolte vahel 16.10.2024 sõlmitud abielu lahutamist ning täiendavat
tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, milles on
abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi
aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
9. Hageja poolt esitatud teabe kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud. Lähtudes PKS §
67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et pooltel ei ole mingit
soovi või kavatsust abielu säilitada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu
arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st
pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik
saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kohus võib PKS § 67 lg 3 alusel
anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Samas on võimalik leppida ainult siis, kui
mõlemad abikaasad seda tõepoolest ise soovivad. Pooled ei ole leppimisaega soovinud. Kohtu
hinnangul on abielu lahutamisel määrava tähtsusega poolte tahe ja igaühel on õigus teha abielu
suhtes oma valikud, sealjuures on oluline vähemalt ühe abikaasa soov abielu lõpetada. Seetõttu
tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises
abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati.
Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
11. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,
kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
12. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse
abielulahutuse kande tegemiseks
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha
kohtunik