2-24-145459/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-145459

Tsiviilasi

Osaühing Tõukur hagi U. J. vastu võla nõudes

Menetlusosalised

Hageja: Osaühing Tõukur (registrikood 10038185), lepinguline

esindaja Talvo Rüütelmaa (e-post XXX)

Kostja: U. J. (isikukood XXX)

Hagihind

3900,99 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista U. J.’lt Osaühingu Tõukur kasuks välja töövõtulepingu alusel väljastatud

arvest T011607 tulenev võlgnevus summas 3073,63 eurot ning seisuga 24.11.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 641,29 eurot, kokku 3714,92 eurot.

3. Mõista U. J.’lt Osaühingu Tõukur kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 3073,63 eurot alates 25.11.2025 kuni kohustuse

täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta U. J. kanda.

5. Määrata Osaühingu Tõukur menetluskulude rahaliseks suuruseks 655 eurot (riigilõiv

455 eurot ja õigusabikulud 200 eurot) ning mõista nimetatud summa U. J.’lt

Osaühingu Tõukur kasuks välja. U. J.’l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

Osaühingule Tõukur viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (dtl 25, 39).

Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 25.10.2025 Ametlike Teadaannete

vahendusel, teade avaldati 09.10.2025. Hagile vastamise tähtpäev oli 14.11.2025. Kuna kostja

hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue

tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel 26.01.2024 väljastatud arvest

T011607. Arve tasumise tähtaeg oli 02.02.2024, kostja ei ole arvet tasunud.

Hageja on palunud muuhulgas välja mõista viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud määras ning kohtule on arusaadav, et hageja on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivisemäära. Kohtu arvutuste kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis

kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 24.11.2025 seisuga) 641,29 eurot (põhiosalt summas 3073,63

eurot, perioodil 03.02.2024-24.11.2025, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).

Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale

ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1

eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5

kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulud

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 455 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 695 eurot

(dtl 24, 39).

Riigilõiv 455 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab

riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud.

Hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse hind on 120 eurot tunni eest, millele ei lisandu

käibemaksu. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesoleval juhul ei esinda hagejat advokaat ja asi ei olnud keerukas ning oli mahult pigem väike, on

kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175

lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 2 * 100 = 200 eurot.

Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu summas 200 eurot.

Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 655 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja

200 eurot hageja lepingulise esindaja kulu.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik