2-25-101858/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-101858

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi G. K. vastu põhivõla 1259,60 euro,

intressi 120,20 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

112,23 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja alates

13.03.2025 viivise saamiseks 30,14% aastas

Tsiviilasja hind

1901,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (11542046), esindaja Marie Tsine

Kostja: G. K. (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista G. K.ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 1062,63 eurot, viivis 115,71 eurot

ja alates 25.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud G. K. kanda 68% ulatuses ja B2 Impact OÜ kanda 32% ulatuses.

4. Välja mõista G. K.ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 227,80 eurot. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. G. K.il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ viivist VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Kostja ja O OÜ sõlmisid 16.02.2024 laenulepingu nr XXX laenusummale 1300 eurot, perioodiga

2 aastat, intressi määraga 30,14% aastas, krediidikulukuse määraga 43,1% aastas. 30.11.2023

Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse kolmekordne määr oli 52,08%. Laenusumma 1300

eurot on kostja arvelduskontole kantud 16.02.2024, millest on kinni peetud lepingutasu 26 eurot,

tagatisfondi tasu 45,50 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks

tagasimakseid tehtud kokku summas 165,37 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust,

jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas O OÜ kostjale 9.11.2024 teatise,

millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades

ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust

tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ning oli

täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 16.08.2024, 16.09.2024 ja 16.10.2024 osamakse

tasumisega, ütles O OÜ laenulepingu erakorraliselt üles 25.11.2024, loovutades olemasoleva

nõude kostja vastu hagejale.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1259,60 eurot

(laenusumma 1300 eurot - tagasimakseid järjestikuste maksegraafikujärgse põhiosa katteks

kokku summas 40,40 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev tasumata

maksegraafikujärgne intress perioodi 23.11.2023 – 16.11.2024 kokku summas 120,20 eurot.

26.11.2024 kuni 13.03.2025 eest on hageja arvestanud viivist 112,23 eurot. Lisaks taotleb hageja

tulevikuviivise välja mõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu

summas 30 eurot.

14.03.2025 selgitas kohus hagejale, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama

krediidiandja minimaalselt ning mida lepingu sõlmimise eel tuleb kontrollida.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 23.04.2025 Ametlikes

Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja Maksuameti päringu

põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja tegelikke

kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja Maksuameti päringu põhjal ei ole võimalik hinnata

tarbija krediidivõimelisust. Maksuameti päringust ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata

põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja

nõuda ei saa.

Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele

põhiosa 1062,63 eurot (laenusumma 1300 eurot - lepingutasu 26 eurot - tagatisfondi tasu 45,50

eurot - ülekandetasu 0,50 eurot - tagasimakse summas 165,37 eurot) ja alates 26.11.2024 viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 24.11.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivised 115,71 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja mõista alates 25.11.2025

edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muid

tasusid hageja nõuda ei saa.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (68% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 68% ulatuses ja hageja kanda 32% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 315 eurot ja TsMS §

484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostjal tuleb sellest hüvitada 68% ehk

summa 227,80 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik