2-25-107842/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107842

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. J. vastu võla

saamiseks

Tsiviilasja hind

5902,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja

Sigrid Rahkema

Kostja: A. J. (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. J.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 1849 eurot, viivis

190,76 eurot ja alates 03.05.2025 viivis määras 24% aastas (AS I ja kostja vahel

20.07.2024 sõlmitud lepingu XXX alusel).

3. Välja mõista A. J.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 2579,98 eurot, viivis

278,34 eurot ja alates 25.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla tasumiseni (AS I ja kostja vahel 16.07.2024 sõlmitud järelmaksulepingu

nr. XXX alusel).

4. Jätta menetluskulud A. J. kanda 91% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 9%

ulatuses.

5. Välja mõista A. J.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 705,25 eurot.

Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. A. J.il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

AS I ja kostja sõlmisid 16.07.2024 järelmaksulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja kauba

maksumusega 2579,98 eurot. Lepingu järgi on krediidi kulukuse määr 31,05% aastas. Kostja

krediidivõimelisust hinnati laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte põhjal. Maksehäireid

polnud.

AS I ja kostja sõlmisid 20.07.2024 makseviisi lepingu “jaga osadeks” nr. XXX, mille alusel sai

kostja kasutada kauba maksumusega 1849 eurot ning pidi kauba eest tasuma 3 osamaksega.

Tegemist on makseviisiga Slice. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab

kliendil jagada ostukorvi kolmeks kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Lepingul ei ole

seetõttu ka krediidi kulukuse määra.

Kostja ei täitnud mõlemast lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.11.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu alusel oli tasumata 12.08.2024, 12.09.2024 ja

12.10.2024 osamaksed. 26.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel.

Kostja sai lepingu XXX alusel krediiti summas 2579,98 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi

tagasimakset, seega tagastamata krediit hagiavalduse esitamise seisuga on 2579,98 eurot.

Kostja sai lepingu XXX alusel krediiti summas 1849 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi

tagasimakset, seega tagastamata krediit hagiavalduse esitamise seisuga on 1849 eurot. Lepingus

XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus

ülesütlemise seisuga summas 238,15 eurot. Lepingus XXX on kokku lepitud lepingutasu 19,90

eurot, mida kostja ei ole tasunud. Hageja nõuab lepingutasu 19,90 eurot. Lepingu XXX alusel

nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2579,98 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast

päevast alates s.o 27.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.05.2025 lepingus kokku

lepitud viivisemääras s.o 15,90% aastas. Hageja nõuab viivist summas 176,34 eurot. Edaspidi

nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 2579,98 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates

3.05.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 15,9% aastas.

Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1849 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 27.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

2.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas. Hageja nõuab viivist summas

190,76 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1849 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 3.05.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 24% aastas.

07.05.2025 kirjas selgitas kohus, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole kogutud kostja kohta teavet,

mille põhjal saaks kostja maksevõimes veenduda. XXX puhul palus kohus selgitada, mis tähtsus

on lepingu ülesütlemisel, kui ülesütlemise ajaks oli 3 igakuise osamakse tasumise tähtaeg

möödunud (esimese osamakse tähtaeg seega 20.08.2024 ning viimase osamakse tähtaeg

20.11.2024, leping öeldi üles 26.11.2024).

16.05.2025 esitas hageja ümberarvestuse lepingu XXX osas. Hageja leiab, et kostjal tuleb

tagastada põhivõlg 2579,98 eurot, intress 36,02 eurot (12.08.2024, 12.09.2024, 12.10.2024 ning

12.11.2024 osamaksete eest), sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis lepingus kokku lepitud määras

15,9% aastas so 0,04% päevas, mis hagiavalduses seisuga 176,34 eurot ning tuleviku viivis

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni tasumiseni. Sisuliselt lepingu XXX osas ei oma

ülesütlemine tähtsust kuna lepingu lõpptähtaeg on saabunud.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 23.04.2025 Ametlikes

Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust.

Lepingust XXX

AS I ja kostja sõlmisid 20.07.2024 makseviisi lepingu “jaga osadeks” nr. XXX, mille alusel sai

kostja kasutada kauba maksumusega 1849 eurot ning pidi kauba eest tasuma 3 osamaksega.

Tegemist on makseviisiga Slice, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kolmeks kuiseks

osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Lepingul ei ole seetõttu ka krediidi kulukuse määra. Lepingu

esimese osamakse tähtaeg oli 20.08.2024 ning viimase osamakse tähtaeg 20.11.2024. Kostja sai

lepingu XXX alusel krediiti summas 1849 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, seega

tagastamata krediit hagiavalduse esitamise seisuga on 1849 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1849 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 27.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

2.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas. Hageja nõuab viivist summas

190,76 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1849 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 3.05.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 24% aastas. Kohus rahuldab hageja

lepingust XXX tuleneva nõude.

Lepingust XXX

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja maksehäireregistri

päringu põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja

tegelikke kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei

ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098,

mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda

põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele

põhiosa 2579,98 eurot ja alates 27.11.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

24.11.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 278,34 eurot (viivisekalkulaatori järgi).

Kostjalt tuleb välja mõista alates 25.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (91% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 91% ulatuses ja hageja kanda 9% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot ja TsMS §

484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund ilma käibemaksuta,

kokku summas 507 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja

nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt.

Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise

mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma

käibemaksuta. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 160 eurot (ilma km). Kokku

on hageja põhjendatud menetluskulud 595+20+160 eurot, so 775 eurot, millest kostjal tuleb

hüvitada 91% ehk summa 705,25 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik