3-25-4368/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-4368 Haldusasi F.M kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. F.M esitas 21.11.2025 Tallinna Halduskohtule e-kirja, mille pealkirja kohaselt on kaebaja eesmärgiks esitada kaebus väärteoasjas nr 2315,24,007450 tehtud otsuse peale. Kaebus on kirjeldatud kaebaja kokkupuuteid politseiametnikega, mille käigus võidi kaebaja suhtes algatada väärteomenetlus, st kaebuse kohaselt süüdistati kaebajat haldusõigusrikkumise toimepanemises. Samuti võidi kaebaja suhtes kohaldada sama menetluse raames vahetut sundi, s.o nii füüsilist jõudu kui ka käeraudu. Kaebuse kohaselt võib kaebaja muu hulgas soovida vaidlustada seda, et kahjustati tema tervist ning ta peeti õigusvastaselt kinni. Samuti on kaebaja viidanud soovile, et väärteomenetlus jäetaks algatamata või lõpetataks (dtl 5). Lisaks on kaebaja viidanud kuriteokahtlustusele KarS § 121 alusel.

2. Kaebuse asjaolud vajavad menetlusse võtmise ja sisulise menetlemise korral täiendavalt uurimist ning kaebaja nõue täpsustamist. Samas on juba praegu kaebaja väiteid arvestades ilmselge, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus tagastab kaebuse, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1). Lähtudes kaebuse selgitustest, et tema suhtes on algatatud väärteomenetlus, selgitab kohus järgnevat: - Väärteomenetlusest tekkinud kohtumenetluses on menetleja maakohus (VTMS § 13). - Kohtuvälise menetleja otsuse peale on menetlusosalisel, sealjuures menetlusalusel isikul õigus esitada maakohtule kaebus 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest (VTMS § 114). Otsuse edasikaebamise korda on selgitatud ka otsuses endas. - Kui kaebaja soovib esitada kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale, tuleb kaebus esitada kohtuvälise menetleja juhile (VTMS § 76). Kui kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on kaebajal õigus esitada kaebus maakohtule kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas (VTMS § 78). 1(2)

Juhul, kui kaebajale tekitati väärteomenetluse käigus, sh olemuslikult süüteomenetlusega seotud tegevusega kahju, tuleb kahjunõude lahendamisel lähtuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatust. Kaebuse väidete järgi võib kaebajale olla tekitatud kahju menetleja süülise menetlusõiguse rikkumisega. Selle hüvitamist on isikul õigus nõuda sõltumata süüasja lõpptulemusest (SKHS § 7 lg 1). SKHS § 14 lg 2 sätestab, et kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus kohtuvälisele menetlejale ehk praegusel juhul Politseija Piirivalveametile (PPA). Kui kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas kahju tekitati (vt analoogia korras Riigikohtu erikogu 11.04.2024 määrus nr 3-24-601 ja 12.06.2017 määrus nr 3-3-4-2-17). Kui kaebaja leiab, et tema õiguseid on rikutud kriminaalmenetluses, on tal õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise (KrMS § 228 lg 1). Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud (KrMS § 230 lg 1).

3. Kohus selgitab kokkuvõttes kaebajale HKMS § 121 lg 3 alusel, et tema kaebuse lahendamine on: - maakohtu pädevuses

, kui kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust; - kohtuvälise menetleja (kaebuse kohaselt PPA) pädevuses

, kui kaebaja taotleb kahju hüvitamist või vaidlustab kohtuvälise menetleja tegevust. Kui kohtuväline menetleja on kahju hüvitamise taotluse või kaebuse läbi vaadanud või viivitanud selle läbi vaatamisega, võib kaebaja pöörduda kaebusega maakohtusse. Kohus selgitab, et kui kaebajale on antud PPA otsus või muu dokument, siis on selles ka reeglina selgitatud edasikaebekorda ehk kaebetähtaega ja kellele on võimalik kaebus esitada. Kaebuses kirjeldatut arvestades allub kaebuse lahendamine Harju Maakohtule (nt VTMS § 14 lg 1). Harju Maakohtu

kontaktandmed

on

toodud

veebilehel https://www.kohus.ee/kohtute-kontaktid/maakohtud/harju-maakohus. Kohtule esitatav kaebus tuleb ka allkirjastada. Halduskohus ei saa ise edastada teisele kohtule kaebust, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtul on võimalik edastada kaebus üksnes siis, kui asja lahendamine on halduskohtu pädevuses, teisele halduskohtule.

4. Halduskohus ei kontrolli täiendavalt, kas kaebust oleks võimalik lahendada riigivastutuse seaduse alusel, kuna kaebaja on ise kirjeldanud vaidlustatud toimingute raames väärteomenetluse algatamist (vrdl Riigikohtu 17.06.2016 otsuse nr 3-3-1-54-15 p 17). Kaebuses on kirjeldatud ka muid episoode, millega kaebaja põhjendab oma suhtumist õigussüsteemi (dtl 4-5), kuid halduskohtule ei nähtu, et kaebaja sooviks esitada nende episoodidega seonduvalt halduskohtule kaebust. Kirjeldatud episoodide toimumise aega arvestades tuleb eeldada ka, et kohtusse pöördumise kaebetähtaeg on möödunud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2(2)