3-25-1648/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1648

Haldusasi

X.X.-i kaebus nõuetekohase psühhiaatrilise ravi

võimaldamiseks kohustamiseks ning kriminaalasjas

tehtud kohtuotsuse muutmise / karistuse sundraviga

asendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Tervisekassa

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a

määruse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 5 muutmata.

2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale osas, millega jäeti määruskaebus rahuldamata halduskohtu määruse

resolutsiooni p-i 2 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119

lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 31.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 16.06.2025 täiendava avalduse.

Kaebuses esitas kaebaja mitmesugused etteheited tema psüühikahäire ravimisele vanglas.

Lisaks leidis kaebaja, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei arvesta piisavalt tema

psüühikahäiretega ning talle oleks tulnud karistuse asemel kohaldada sundravi. Kaebaja

märkis, et ta ei soovi hüvitist. Kaebaja viitas kohtuasjale nr 3-25-1529.

2. Tartu Halduskohus võttis 20.11.2025. a määrusega kohtuasjast nr 3-25-1529 praeguse asja

juurde Viljandi Haigla 27.05.2025. a vastuse kohtunõudele (resolutsiooni p 1); tagastas

kaebuse kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmise / karistuse sundraviga asendamise

nõudes (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks

(resolutsiooni p 3); jättis kaebuse nõuetekohase psühhiaatrilise ravi võimaldamiseks

kohustamise nõudes käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 20 euro tasumiseks 10 päeva arvates

resolutsiooni p-i 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4); jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused:

1) Kaebus kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmiseks või karistuse psühhiaatrilise

sundraviga asendamiseks kohustamise nõudes tuleb tagastada halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmine

(edasikaebamine, teistmine) ning psühhiaatrilise sundravi kohaldamine toimub

kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras.

2) Kaebaja majandusliku olukorra põhjal saaks ta vabastada riigilõivust osaliselt. Põhjendatud

ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest 12 eurot ületavas osas. Puudub piisav alus

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtupraktikas on välja kujunenud

seisukoht, et patsiendil ei ole õigust nõuda konkreetset ravi. Eraõiguses välja kujunenud

kohtupraktika põhjal ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleb kohaldada.

Tervishoiutöötaja peab tegutsema oma erialastele teadmistele ja võimetele tuginedes ning

seetõttu ei saa patsient anda talle üksikasjalikke juhiseid. Kohustamisnõude eduväljavaated ei

ole head. Tervishoiuteenuse osutajal ei ole ja ei saa olla kohustust saavutada kindel tulemus,

nt patsiendi paranemine. Piisav on, kui tervishoiutöötaja teeb niisuguseid pingutusi, nagu

temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kaebaja

on saanud ravi ning raviasutuse kinnitusel on ta teinud pingutusi, et kaebajat võimalikult hästi

aidata. On vähe tõenäoline, et kohus teeb kohtuotsuse resolutsioonis raviasutusele

ettekirjutuse määrata kaebajale konkreetne ravim, paigutada kaebaja haiglasse /

meditsiiniosakonda, reageerida tulevikus igale kaebaja pöördumisele kindla aja jooksul vms.

3) Kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1

p 5 alusel, kuna määruse p-s 8.3 toodud asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma

õiguse kaitseks ilmselt vähene.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 21.11.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse peale,

milles ta märgib, et ta kaebab edasi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus tõlgendab, et kaebaja taotleb

määruskaebuses Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 5

tühistamist.

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu

20.11.2025. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale (I) ning seejärel määruse resolutsiooni p-de 3

(II) ja 5 (III) peale.

I

7. Tartu Halduskohus tagastas 20.11.2025. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja

kaebuse kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmise / karistuse sundraviga asendamise

nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui vaidluse lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas

(määruse põhjenduste p 6), et kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmine (edasikaebamine,

teistmine) ning psühhiaatrilise sundravi kohaldamine toimub KrMS-is sätestatud korras. See

tähendab, et ette on nähtud teistsugune menetluskord ning vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei

ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud

valesti.

8. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse

resolutsiooni p-i 2 muutmata.

II

9. Tartu Halduskohus jättis 20.11.2025. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata

kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on

vaidlustatud määruses kaebaja menetlusabi taotluse õiguspäraselt rahuldamata jätnud.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2

ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust, mis annaks alust

määruskaebuse rahuldamiseks.

10. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse

resolutsiooni p-i 3 muutmata.

III

11. Tartu Halduskohus jättis 20.11.2025. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt

rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, milles kohaselt ei

anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi sisulist väidet, mis annaks aluse

eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.

12. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määruse

resolutsiooni p-i 5 muutmata.

13. Kaebaja märkis 16.06.2025. a avalduses (lk 2) halduskohtule, et otsuse võib Riigi Teatajas

avaldada, kuid mitte tema nime. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja

isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja

nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)