3-25-4276/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX (kaebaja) esitas 1. oktoobril 2025 Viru Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 49,75 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Valvur võttis 1.
Legislator headnote
AI generated3-25-4276/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X (kaebaja) esitas 1. oktoobril 2025 Viru Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 49,75 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Valvur võttis 1.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-4276
Määruse kuupäev
24. november 2025
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses tema asjade kambrist äravõtmisega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (kaebaja) esitas 1. oktoobril 2025 Viru Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks
summas 49,75 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Valvur võttis 1.
septembril 2025 kaebaja kambrist ebaseaduslikult ära mustad plätud väärtusega 46,75 eurot ja
rohelise joonlaua väärtusega 3 eurot. Vangla põhjustas oma tegevusega kaebajale vaimseid
kannatusi ning kaebaja tunneb, et teda on alandatud.
2. Viru Vangla tunnistas 13. novembri 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/116-2 õigusvastaseks 1.
oktoobri 2025. a toimingu, millega võeti kambrist V710 ära kaebajale kuuluvad jalanõud ja
joonlaud, ning vabandas kaebaja ees. Vangla jättis kaebaja taotluse mittevaralise kahju
hüvitamiseks rahas rahuldamata. Kahjunõude menetlemisel selgus, et 1. oktoobril 2025 (mitte
1. septembril 2025, mil kinnipeetav seda väidab toimuvat) kella 10.40 ajal teostati kaebaja
kambri läbiotsimine ning võeti sealt ära mustad plätud ja roheline joonlaud. Menetluse käigus
selgus, et tegemist oli ametnike eksitusega ja esemed tagastati kaebajale 8. oktoobril 2025.
Seega on vangla oma eksimuse heastanud. Mittevaralise hüvitisnõude osas möönab vangla, et
ametnike tegevuse tõttu võis kaebaja tunda end häirituna. Samas mittevaralise kahju
3-25-4276
hüvitamine rahas ei ole põhjendatud. Vangla tuvastab, et tema tegevus oli õigusvastane ja
vabandab kaebaja ees.
3. Kaebaja esitas 15. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud
kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Vangla võttis 1. septembril 2025 kaebaja kambrist
õigusvastaselt ära tema mustad plätud ja rohelise joonlaua ning tegemist pole esimese
korraga, mil vangla tahtis kaebaja plätud ebaseaduslikult ära võtta. Vanglateenistujad teadsid,
et plätud kuuluvad kaebajale. Vangla tekitas kaebajas suurt ebamugavust ja hirmu. Inspektor-
kontaktisik tagastas asjad alles umbes nädala pärast, kuigi pidi seda tegema koheselt.
Viimasel ajal inspektor-kontaktisik süstemaatiliselt diskrimineerib kaebajat, põhjustades
kaebajale stressi ja vaimseid kannatusi. Vangla põhjustas kaebajale mittevaralist kahju.
Kaebaja ei nõustu tema kahjunõude osalise rahuldamisega. Kaebaja taotleb riigilõivu
tasumisest vabastamist, tõendite kogumist ja avaldatavas kohtulahendis tema nime
tähemärgiga asendamist.
4. Tartu Vangla esitas 20. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse
menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle
lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p
4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot seoses tema
asjade kambrist äravõtmisega. Kuigi kaebaja märgib, et tema kambrist võeti plätud ja
joonlaud ära 1. septembril 2025, siis kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et
tegelikkuses võeti need ära 1. oktoobril 2025. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul alandas
vangla tema väärikust.
6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
7. Kaebaja kambrist läbiotsimise käigus plätude ja joonlaua äravõtmine ei saanud põhjustada
kaebajale intensiivseid üleelamisi. Vangla keskkonnas on tavapärane, et teatud ajal toimuvad
läbiotsimised, mille raames võidakse kinnipeetava esemeid kontrollida, ära võtta jne.
Tegemist ei ole esemetega, mis saaksid omada kaebaja jaoks olulist emotsionaalset väärtust
ning ilma milleta olemine võiks põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Samuti on
oluline märkida, et kaebaja pidi ilma vaidlusaluste esemeteta olema üksnes lühiajaliselt.
Kaebaja ei ole välja toonud, et selle aja jooksul oli talle joonlaua ja plätude kasutamine
ilmtingimata vajalik ning et esemete ajutine äravõtmine põhjustanuks talle reaalseid
negatiivseid tagajärgi. Vangla tegevus sai põhjustada kaebajale üksnes teatud rahulolematust
ja heaolu langust.
8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu
kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju
hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse
§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt
võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse
alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi
3-25-4276
saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg
1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.
Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu
halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud
kohtupraktika). Vangla tunnistab 13. novembri 2025. a otsuses nr 1-9/3-25/116-2, et kaebajalt
võeti 1. oktoobril 2025 esemed ära ametniku eksimuse tõttu, mistõttu need tagastati kaebajale
juba 8. oktoobril 2025. Samas ei õigusta iga haldusorgani rikkumine rahalise hüvitise
maksmist. Kaebaja võis end ametnike tegevuse tõttu tunda häirituna ning vangla võis
põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud
tagajärjed piirduvad. Vangla on oma 1. oktoobri 2025. a toimingu õigusvastaseks tunnistanud
ja kaebaja ees vabandanud ning sellega kaebajale kaasnenud võimalikud üleelamised
heastanud. Tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis oleks saanud põhjustada kaebajale
rahaliselt hüvitatavat kahju, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus
selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu
tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider