3-25-4276/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4276

Määruse kuupäev

24. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema asjade kambrist äravõtmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 1. oktoobril 2025 Viru Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks

summas 49,75 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Valvur võttis 1.

septembril 2025 kaebaja kambrist ebaseaduslikult ära mustad plätud väärtusega 46,75 eurot ja

rohelise joonlaua väärtusega 3 eurot. Vangla põhjustas oma tegevusega kaebajale vaimseid

kannatusi ning kaebaja tunneb, et teda on alandatud.

2. Viru Vangla tunnistas 13. novembri 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/116-2 õigusvastaseks 1.

oktoobri 2025. a toimingu, millega võeti kambrist V710 ära kaebajale kuuluvad jalanõud ja

joonlaud, ning vabandas kaebaja ees. Vangla jättis kaebaja taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks rahas rahuldamata. Kahjunõude menetlemisel selgus, et 1. oktoobril 2025 (mitte

1. septembril 2025, mil kinnipeetav seda väidab toimuvat) kella 10.40 ajal teostati kaebaja

kambri läbiotsimine ning võeti sealt ära mustad plätud ja roheline joonlaud. Menetluse käigus

selgus, et tegemist oli ametnike eksitusega ja esemed tagastati kaebajale 8. oktoobril 2025.

Seega on vangla oma eksimuse heastanud. Mittevaralise hüvitisnõude osas möönab vangla, et

ametnike tegevuse tõttu võis kaebaja tunda end häirituna. Samas mittevaralise kahju

3-25-4276

hüvitamine rahas ei ole põhjendatud. Vangla tuvastab, et tema tegevus oli õigusvastane ja

vabandab kaebaja ees.

3. Kaebaja esitas 15. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Vangla võttis 1. septembril 2025 kaebaja kambrist

õigusvastaselt ära tema mustad plätud ja rohelise joonlaua ning tegemist pole esimese

korraga, mil vangla tahtis kaebaja plätud ebaseaduslikult ära võtta. Vanglateenistujad teadsid,

et plätud kuuluvad kaebajale. Vangla tekitas kaebajas suurt ebamugavust ja hirmu. Inspektor-

kontaktisik tagastas asjad alles umbes nädala pärast, kuigi pidi seda tegema koheselt.

Viimasel ajal inspektor-kontaktisik süstemaatiliselt diskrimineerib kaebajat, põhjustades

kaebajale stressi ja vaimseid kannatusi. Vangla põhjustas kaebajale mittevaralist kahju.

Kaebaja ei nõustu tema kahjunõude osalise rahuldamisega. Kaebaja taotleb riigilõivu

tasumisest vabastamist, tõendite kogumist ja avaldatavas kohtulahendis tema nime

tähemärgiga asendamist.

4. Tartu Vangla esitas 20. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot seoses tema

asjade kambrist äravõtmisega. Kuigi kaebaja märgib, et tema kambrist võeti plätud ja

joonlaud ära 1. septembril 2025, siis kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et

tegelikkuses võeti need ära 1. oktoobril 2025. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul alandas

vangla tema väärikust.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebaja kambrist läbiotsimise käigus plätude ja joonlaua äravõtmine ei saanud põhjustada

kaebajale intensiivseid üleelamisi. Vangla keskkonnas on tavapärane, et teatud ajal toimuvad

läbiotsimised, mille raames võidakse kinnipeetava esemeid kontrollida, ära võtta jne.

Tegemist ei ole esemetega, mis saaksid omada kaebaja jaoks olulist emotsionaalset väärtust

ning ilma milleta olemine võiks põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Samuti on

oluline märkida, et kaebaja pidi ilma vaidlusaluste esemeteta olema üksnes lühiajaliselt.

Kaebaja ei ole välja toonud, et selle aja jooksul oli talle joonlaua ja plätude kasutamine

ilmtingimata vajalik ning et esemete ajutine äravõtmine põhjustanuks talle reaalseid

negatiivseid tagajärgi. Vangla tegevus sai põhjustada kaebajale üksnes teatud rahulolematust

ja heaolu langust.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt

võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

3-25-4276

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika). Vangla tunnistab 13. novembri 2025. a otsuses nr 1-9/3-25/116-2, et kaebajalt

võeti 1. oktoobril 2025 esemed ära ametniku eksimuse tõttu, mistõttu need tagastati kaebajale

juba 8. oktoobril 2025. Samas ei õigusta iga haldusorgani rikkumine rahalise hüvitise

maksmist. Kaebaja võis end ametnike tegevuse tõttu tunda häirituna ning vangla võis

põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud

tagajärjed piirduvad. Vangla on oma 1. oktoobri 2025. a toimingu õigusvastaseks tunnistanud

ja kaebaja ees vabandanud ning sellega kaebajale kaasnenud võimalikud üleelamised

heastanud. Tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis oleks saanud põhjustada kaebajale

rahaliselt hüvitatavat kahju, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider