3-15-633/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-15-633

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tallinna Vangla vastu

Menetlusosalised

Taotleja – X.X.

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.09.2025 määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.09.2025 määrus ning teha asjas uus määrus, millega

jätta X.X.-i 03.09.2025 avaldus läbi vaatamata.

3. Edastada X.X.-i 03.09.2025 avaldus Riigikohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus tagastas 13.04.2015 määrusega X.X.-i kaebuse.

2. X.X. esitas 03.09.2025 Tartu Halduskohtule menetluse taastamise avalduse, milles ta

palus talle võimaldada menetluse jaoks esindaja.

3. Tartu Halduskohus jättis 04.09.2025 määrusega X.X.-i menetluse uuendamise taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kohus märkis, et tagastas 13.04.2015 määrusega kaebuse ning määrus jõustus 01.05.2015,

mis on üle 10 aasta tagasi. Eelnevat arvestades jättis kohus taotluse haldusasjas nr 3-15-633

menetluse uuendamiseks rahuldamata ja X.X.-i taotluse riigi õigusabi (esindaja) määramiseks

läbi vaatamata.

3-15-633

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. X.X. esitas 05.09.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

04.09.2025 määruse peale, milles ta palub teha uus määrus, millega kaebus rahuldada. Lisaks

palub X.X. võimaldada talle esindaja ja vabastada riigilõivust. Määruskaebuse põhjendused:

Vanglas toimuvad õigusrikkumised ei aegu. X.X. ei osanud kaebust esitada, kuna ta oli

esmakordselt vangistuses viibimisest stressis, tema eesti keel oli nõrgem ja puudus

tahvelarvuti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas Tartu Halduskohtu 04.09.2025 määruse peale määruskaebuse. HKMS § 2 lg 4

lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja X.X.-i määruskaebuses märgitut

arvestades leiab ringkonnakohus, et X.X. taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu

04.09.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, millega halduskohus jättis X.X.-i

menetluse uuendamise taotluse rahuldamata ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

6. Ringkonnakohus kontrollib, kas halduskohus jättis X.X.-i 03.09.2025 taotluse põhjendatult

rahuldamata.

7. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas X.X. 03.09.2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas

nr 3-15-633 menetluse taastamise avaldusena pealkirjastatud dokumendi. HKMS § 2 lg 4

lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Halduskohtus leidis, et X.X. esitas menetluse uuendamise taotluse

HKMS § 130 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus sellise arusaamaga ei nõustu. HKMS § 130 lg

1 p 2 kohaselt kohus uuendab asja arutamise määrusega, kui pärast asja arutamise lõpetamist

ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida

täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid. Käesolevas haldusasjas on

aga kohtulahend jõustunud 01.05.2015. Lõppenud kohtumenetluses ei ole haldusasja

arutamise uuendamine võimalik.

Kuigi X.X.-i esitatud avalduse pealkiri oli menetluse taastamise avaldus, siis ka menetluse

taastamist ei saanud X.X. taotleda, kuna HKMS § 146 lg 2 kohaselt võib kaebaja esitada

menetluse taastamise avalduse, kui kohus jättis kaebuse HKMS § 144 alusel läbi vaatamata.

Lõppenud kohtumenetluses ei ole võimalik esitada menetluse taastamise avaldust.

Jõustunud kohtulahendite vaidlustamine on võimalik üksnes teistmismenetluses (HKMS §

179 lg 3 ja 22. peatükk). Eeltoodust tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus, et X.X.-i tahe oli

esitada teistmisavaldus. Teistmine on erakorraline õiguskaitsevahend, mille eesmärk on pärast

kohtumenetluse lõppemist ja kohtuotsuse jõustumist uute oluliste asjaolude (õiguslike või ka

faktiliste) ilmnemisel võimaldada menetlusosalistel oma õiguste taastamiseks taotleda juba

õigusjõu omandanud kohtulahendite tühistamist ning menetluse uuendamist. HKMS § 240 lg

1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi menetlusosalise või muu sellise isiku

avalduse alusel, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, uute asjaolude

ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmine toimub pärast korralise

kohtumenetluse lõppemist ega ole korralise kohtumenetluse osa (HKMS, kommenteeritud

väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 667-668).

8. Kuivõrd teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule, ei ole halduskohtu ega ringkonnakohtu

pädevuses X.X.-i teistmisavalduse läbi vaatamine. Sellest tulenevalt edastab kohus

teistmisavalduse Riigikohtule.

3-15-633

9. Kuna tegemist oli avalduse puudusega, mida ei oleks saanud avalduse käiguta jätmisega

kõrvaldada, oleks halduskohus pidanud jätma avalduse määrusega läbi vaatamata (HKMS §

55 lg 2). Tulenevalt sellest, et halduskohus ei saanud taotleja avaldust lahendada, ei pidanud

halduskohus lahendama ka riigi õigusabi taotlust.

10. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus X.X.-i avaldust ebaõigesti sisustanud ning X.X.-i

teistmisavaldus oleks tulnud edastada Riigikohtule.

11. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus X.X.-i määruskaebuse rahuldamata ja

tühistab Tartu Halduskohtu 04.09.2025 määruse ning teeb asjas uue määruse, millega jätab

X.X.-i 03.09.2025 avalduse läbi vaatamata. Ringkonnakohus edastab avalduse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)