2-25-4297/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartum 24. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-4297

Tsiviilasi

Lyonberg OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik):

Lyonberg OÜ

(registrikood

14682948; asukoht: XXX-i, Kambja vald, XXX, 61713),

seaduslik esindaja Y.O (e-post xxx)

Ajutine pankrotihaldur: G.V (aadress Roseni 7,

Tallinn,

e-post:,

telefon 50 97 167)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Lyonberg OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Likvideerida ja kustutada Lyonberg OÜ äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit

likvideerima Lyonberg OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast Lyonberg OÜ registrist

kustutamist.

4. Määrata Lyonberg OÜ dokumentide hoidjaks Y.O (isikukood XXX , xxx;

rahvastikuregistrijärgne aadress: xxxxxxxxxxx–xxxxxxxx).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise halduri G.V tasuks 2511 eurot (sh käibemaks 486 eurot).

7. Hüvitada ajutise halduri tasu 1098 eurot 64 senti (sh käibemaks)

menetlusõigusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda osaühingule INC

Partner (registrikood 11008111, arvelduskonto nr EE662200221024695063), mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

8. Ülejäänud osas, s.o 1412 eurot 36 senti (sh käibemaks), mõista ajutise halduri

tasu välja Lyonberg OÜ-lt. Tasu kanda osaühingule INC Partner (registrikood

11008111, arvelduskonto nr EE662200221024695063), mille kaudu ajutine haldur

tegutseb.

9. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile, resolutsiooni p 7 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse

võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg

kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates

(PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lyonberg OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 19. märtsil 2025 avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Võlgnik täpsustas avaldust 7. aprillil 2025.

Kohus nimetas 12. mai 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks G.V, peatas võlgniku

vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

2. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 135 374 eurot 63 senti. Võlgnikul

majandustegevust ei toimu, töötajatega töölepingud lõpetatud. Võlgniku võimalikuks varaks

on toidukastid / transpordikastid, mille turuväärtus võib võlgniku hinnangul olla kuni 1500

eurot. Ajutine haldur ei ole saanud varaga tutvuda, et selle võimalikku turuväärtust hinnata.

Vara asub kolmanda isiku valduses, kelle ees on võlgnikul kohustusi, mistõttu võib vara

tagasinõudmine osutuda problemaatiliseks. Võlgnikul on võimalik nõue juhatuse liikme vastu

suurusjärgus u 7000 eurot. Võlgniku juhatuse liikmel puudub kinnisvara, ta omab küll osalust

toitlustusega tegelevas ettevõttes xxxxxxxxxx-s, kuid arvestades ettevõtte majanduslikke

näitajaid, puudub alus arvata, et nõude esitamise korral, oleks ta suuteline selle viivituseta

tasuma.

3. Maakohus määras 1. septembri 2025. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

4. Kohus tegi 4. novembril 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus

teatas 21. novembril 2025, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Käesolevalt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille

arvelt kohustusi täita. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 135 374 eurot 63 senti. Võlgniku

majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks.

Ajutine haldur on aruandes analüüsinud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, millega

kohus nõustub. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on

pikaaegne kahjumiga tegutsemine ning vähene müügikäive, mille arvelt ei ole suudetud

tagada piisav kasumlikkus, et katta jooksvaid kohustusi. Võlgnik alustas oma tegevusega

vahetult enne koroonapandeemiat ning võlgniku juhatuse liige ei suutnud ette näha sellest

tulenevaid võimalikke riske ega tagajärgi. Kohtu hinnangul puudub alus juhatuse liikme

vastutuse kohaldamiseks.

Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik

on püsivalt maksejõuetu.

7. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi.

Kohus lõpetab menetluse PankrS § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt

maksnud.

Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku

pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

8. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja.

Kohus tegi 4. novembril 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 21.

novembri 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku

uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

9. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).

10. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta

registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide

hoidja andmed.

Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 2 sätestab, et äriregistrisse kantakse dokumentide hoidja nimi,

elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress likvideerijate avalduse alusel,

kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel.

ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud

pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole

teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide

hoidjana. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur palus määrata dokumentide hoidjaks võlgniku

juhatuse liikme, tuleb ajutise halduri taotlus rahuldada.

ÄS § 219 lg 4 järgi võivad hoiule antud dokumentidega tutvuda osanikud ja nende

õigusjärglased, osaühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud

huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda,

võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala

jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule

avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.

Menetluskulude jaotus

11. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).

12. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2025 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi. Arvestades

võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu

(aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema

kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 13,5 tundi on vajalik ja

põhjendatud.

13. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177 eurot 20

senti (PankrS § 23 lg 3).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

osaühingule INC Partner, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on osaühing INC

Partner käibemaksukohustuslane (nr EE100900660). Seega lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). Alates 1. juulist 2025 on

käibemaksumäär 24%.

14. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Arvestades riigi vahenditest tasu hüvitamisel kehtiva tunnitasu piirmääraga, oleks ajutise

halduri põhjendatud tasu 891 eurot (13,5*66), mis ületab piirmäära 886 eurot. Seetõttu tuleb

riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud summas 886 eurot, millele lisandub

käibemaks, ja ülejäänud tasu, s.o 1412 eurot 36 senti (sh käibemaks) mõista võlgnikult välja

(2025*1,24–886*1,24).

15. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik