2-25-10616/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3779,05
Legislator headnote
AI generated2-25-10616/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3779,05
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-10616
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi A Pi vastu võlgnevuse 3779,05 euro,
intressi 323,76 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja viivise
saamiseks
Tsiviilasja hind
4953,74 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline
esindaja A V
Kostja A P (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus
(põhinõue) 3779,05 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud
intress 323,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 432,36 eurot.
3. Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3779,05
eurot) alates 4. juulist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1. Jätta menetluskulud A Pi kanda.
2. Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 560
eurot.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt
või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib
kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB
Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -
EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
A P (kostja) on sõlminud xxx-ga (registrikood xxx) 09.01.2023 laenu lepingu nr xxx. Lepingu
personaalsete tingimuste p-s 4 „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku krediidi kulukuse
määras 45,89%. Lepingu nr xxx alusel väljastati kostjale laen summas 1900 eurot. 18.01.2023
sõlmis kostja lisalaenu lepingu nr xxx krediidikulukuse määraga 45,90% aastas ja 22.01.2023
lisalaenu lepingu nr xxx krediidikulukuse määraga 45,90% aastas. 12.03.2024 sõlmis kostja
nõude aluseks oleva refinantseerimislepingu nr xxx laenusummas 3899,03 eurot (koosnes
refinantseeritava laenu põhiosast 3708,36 eurot, tasumata võlateatiste tasust 5 eurot ja uue laenu
lepingutasust 185,67 eurot), intressimääras 25,97% aastas, viivisemääras 24% aastas
(päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 30% aastas, maksete kogusummas 7983,20
eurot. Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku
555,10 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 119,98 eurot, intressi katteks 416,82 eurot,
viivise katteks 0,05 eurot, refinantseeritud laenu viivise katteks 0,70 eurot ja refinantseeritud
laenu intressi katteks 17,55 eurot. Esialgne krediidiandja ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles
10.01.2025 seisuga. 10.01.2025 loovutas xxx võlgnevuse B2 Impact OÜ-le (hageja).
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,
et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning
lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (45,90% ja 30%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.
Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste
valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja
ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et 09.01.2023, 18.01.2023 ja
22.01.2023 lepingute alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1807
eurot ning finantskohustuste suuruseks 725 eurot ja keskmisteks majapidamiskuludeks 581 eurot.
VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva
krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase
kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra
enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud
tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31% ning alates 30.11.2023 määratud eraisikutele
antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastasid lepingu krediidi
kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude
kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on
seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühised.
Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 560 eurot, mis on kohtu hinnagul
põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja
mõista riigilõiv summas 560 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)