Legislator Case Law & Legislation
2-25-10616/3 AI generated

2-25-10616/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-10616/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3779,05

Legislator headnote

AI generated

2-25-10616/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3779,05

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10616

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A Pi vastu võlgnevuse 3779,05 euro,

intressi 323,76 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

4953,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja A V

Kostja A P (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus

(põhinõue) 3779,05 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 323,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 432,36 eurot.

3. Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3779,05

eurot) alates 4. juulist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud A Pi kanda.

2. Välja mõista A Pilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 560

eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

A P (kostja) on sõlminud xxx-ga (registrikood xxx) 09.01.2023 laenu lepingu nr xxx. Lepingu

personaalsete tingimuste p-s 4 „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku krediidi kulukuse

määras 45,89%. Lepingu nr xxx alusel väljastati kostjale laen summas 1900 eurot. 18.01.2023

sõlmis kostja lisalaenu lepingu nr xxx krediidikulukuse määraga 45,90% aastas ja 22.01.2023

lisalaenu lepingu nr xxx krediidikulukuse määraga 45,90% aastas. 12.03.2024 sõlmis kostja

nõude aluseks oleva refinantseerimislepingu nr xxx laenusummas 3899,03 eurot (koosnes

refinantseeritava laenu põhiosast 3708,36 eurot, tasumata võlateatiste tasust 5 eurot ja uue laenu

lepingutasust 185,67 eurot), intressimääras 25,97% aastas, viivisemääras 24% aastas

(päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 30% aastas, maksete kogusummas 7983,20

eurot. Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku

555,10 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 119,98 eurot, intressi katteks 416,82 eurot,

viivise katteks 0,05 eurot, refinantseeritud laenu viivise katteks 0,70 eurot ja refinantseeritud

laenu intressi katteks 17,55 eurot. Esialgne krediidiandja ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles

10.01.2025 seisuga. 10.01.2025 loovutas xxx võlgnevuse B2 Impact OÜ-le (hageja).

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (45,90% ja 30%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste

valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja

ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et 09.01.2023, 18.01.2023 ja

22.01.2023 lepingute alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1807

eurot ning finantskohustuste suuruseks 725 eurot ja keskmisteks majapidamiskuludeks 581 eurot.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31% ning alates 30.11.2023 määratud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastasid lepingu krediidi

kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on

seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühised.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 560 eurot, mis on kohtu hinnagul

põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista riigilõiv summas 560 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)