3-25-3025/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3025

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.09.2025 määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.09.2025 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 235

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla jättis 02.09.2025 otsusega nr 1-9/3-25/47-7, 05.09.2025 otsusega nr

1-9/3-25/63-2 ja 11.09.2025 otsusega nr 1-9/3-25/71-2 rahuldamata kaebaja mittevaralise

kahju hüvitamise nõuded.

2. Kaebaja esitas 13.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse

kohaselt tekkis kaebajale mittevaraline kahju summas 5000 eurot, kuna vangla arvutis puudus

võimalus tutvuda Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelse tõlkega (otsus nr 1-9/3-

25/47-7); mittevaraline kahju summas 5000 eurot, kuna vangla keeldus kaebaja kaitsjale e-

kirja saatmisest (otsus nr 1-9/3-25/63-2) ja mittevaraline kahju summas 1000 eurot, sest

vangla ei võimaldanud kaebajal vaadata tema isiklikust telefonist lähedaste kontakte, mistõttu

ei saanud ta lähedastega ühendust võtta ning vangla ei vastanud tema taotlusele ühe kuu

jooksul (otsus nr 1-9/3-25/71-2). Lisaks taotles kaebaja riigilõivust vabastamist ja riigi

õigusabi määramist.

3. Tartu Halduskohus jättis 17.09.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1); menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu

3-25-3025

tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja kaebuse käiguta ning

kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest

tasuma kaebuse esitamise eest riigilõiv summas 150 eurot (resolutsiooni p 3). Kohus märkis,

et kaebaja suudab tasuda riigilõivu, kuna kaebaja keskmine kahekuine sissetulek on 205,74

eurot. Riigi õigusabi taotlus jäi rahuldamata, kuna asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi

ja kaebusel ei ole perspektiivi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja esitas 18.09.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 17.09.2025 määrus ja saata asi tagasi sama kohtu teisele

kohtunikule. Kaebaja väitel on kahjunõue perspektiivikas. Mittevaralise kahju olemasolu

eeldatakse. Kaebus on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 17.09.2025 määruse peale määruskaebuse.

HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja kaebaja

määruskaebuses märgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb

määruskaebuses Tartu Halduskohtu 17.09.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2

tühistamist, millega halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata.

6. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt, kas halduskohus jättis kaebaja menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks põhjendatult rahuldamata ja

riigi õigusabi andmata.

7. Riigikohus on leidnud, et menetlusabi taotlust lahendav kohus peab taotleja

majandusliku seisundi hindamisel võtma arvesse, kas taotlejal on ka pärast

menetluskulude, praegusel juhul määruskaebuse esitamisel tasutava riigilõivu

maksmist piisavalt raha HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud vältimatuteks kulutusteks

taotluse esitamisele järgneva nelja kuu jooksul (3-22-2402, 19.03.2025, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul eksis halduskohus selles, et ei arvestanud seda, kas

kaebajal on ka pärast kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu maksmist piisavalt raha

taotluse esitamisele järgneva nelja kuu vältimatuteks kulutusteks.

8. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist, tuleb tema

menetlusabi taotlus rahuldamata jätta kaebuse kasinate eduväljavaadete tõttu. HKMS

§ 111 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks mh see, et on piisav alus

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (RKHK 3-3-1-81-16,

26.05.2017, p 12). Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas puudub piisav alus

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtule ei nähtu

vastustaja õigusvastast tegu, mis on mittevaralise kahju hüvitamise esimene eeldus.

Kuigi X.X. ei saanud tahvelarvutis tutvuda Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite

eestikeelse tõlkega, siis on Viru Vangla selgitanud otsuses nr 1-9/3-25/47-7, et

kaebajal on võimalik tutvuda lahenditega selleks kohandatud lauaarvutist ning kohtul

puudub põhjus vangla selgitustes kahelda. Samuti võis Viru Vangla keelduda kaebaja

kaitsjale e-kirja saatmisest, kuna kaitsjaga saab vanglas viibiv isik pidada kirjavahetust

paberkandjal posti teel või telefoni teel. Ka ei nähtu õigusvastast tegu selles, et vangla

ei võimaldanud kaebajal vaadata tema isiklikust telefonist lähedaste kontakte.

3-25-3025

Mobiiltelefon on justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §

641 p 10 kohaselt kinnipeetavale vanglas keelatud ese. Viru Vangla inspektor-

kontaktisik pakkus kaebajale alternatiivseid võimalusi soovitud telefoninumbrite

saamiseks, kuid kaebaja keeldus sellest. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus

kaebaja kahjunõuete eduväljavaateid vähesteks ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõuete rahuldamist ebatõenäoliseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus

jättis põhjendatult kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks rahuldamata.

9. Kaebaja väide, et kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise

nõue on RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba, ei ole asjassepuutuv, sest kaebaja ei

ole tõendanud tervisekahju tekkimist ega välja toonud, milles tervisekahju täpsemalt

seisneb. Ringkonnakohus selgitab, et arvukad pöördumised psühhiaatri vastuvõtule

saamiseks ei ole piisavad tõendid. Ringkonnakohtu hinnangul võisid kaebuses

kirjeldatud intsidendid tekitada kaebajas nördimust, kuid mitte hingelisi üleelamisi,

mis küündiksid mittevaralise kahju tekkimiseni.

10. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p

5 ja 6 alusel õigesti rahuldamata, põhjendades ja selgitades piisavalt menetlusabi

taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid

asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

11. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 17.09.2025 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)