1-11-12564/53 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12564 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. jaanuari 2012, 24. jaanuari 2012 ja 27. jaanuari 2012 määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Urmas D.Z-i (D.Z) kaitsja vandeadvokaat Aivar Hinti määruskaebused

RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2012, Tartu Maakohtu

24. jaanuari 2012 ja Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2012 määrused muutmata ja

süüdistatav Urmas D.Z-i kaitsja vandeadvokaat Aivar Hinti määruskaebused rahuldamata.

2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda advokaat Aivar Hintile kaitsjatasuna arvestatud summa 211,20 eurot menetluskulude hulka.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võivad määrusele KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikud, samuti menetlusväline isik, esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 29.11.2011 määrusega anti U. D.Z kohtu alla süüdistuses KarS § 216 lg 1, § 121, § 215 lg 1, § 120 ja § 266 lg 1 järgi (tl 88–93). Sama maakohtu määrusega otsustati jätta süüdistatav U. D.Z-i suhtes kohtueelses menetluses 03.06.2011 kohaldatud tõkend vahistamine kriminaalmenetluse tagamiseks muutmata, et U.

D.Z ei saaks enne kohtuistungit jätkata uute kuritegude toimepanemist, kuna U. D.Z-i

senisest elukäigust nähtuvalt on vaatamata tema XXX-le eluaastale püsinud kuritegeliku käitumise aktiivsus kõrgel tasemel.

12.01.2012 esitas süüdistatav U. D.Z taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine asendamiseks kautsjoniga. U. D.Z-i taotluses märgitu kohaselt tasuvad kautsjoni tema isa,

2

XXXX ja XXXX. Veel avaldab U. D.Z, et tema tervislik seisund vahi all olles on halvenenud, vabanedes saab asuda tööle AS-i B ja elama hakkaks XXXX korteris (tl 113).

16.01.2012 esitas süüdistatav U. D.Z taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine

asendamiseks elektroonilise valvega (tl 118). U. D.Z-i taotluse kohaselt on tal võimalus asuda elama endise XXXX juurde Harjumaale, kes on valmis teda toetama. Veel avaldab U. D.Z, et tema tervislik seisund vahi all olles on halvenenud, vabanedes saab asuda tööle AS-i B ja elama hakkaks seaduskuulekalt.

24.01.2012 esitas süüdistatav U. D.Z taotluse suhtlemispiirangute osaliseks tühistamiseks ning luba suhelda ja võimaldada lühiajalisi kokkusaamisi XXXX R.M. , kuna nimetatul

diagnoositi XXXX kevadel XXXX XXXX ning U. D.Z soovib olla XXXX ale toeks, et tema tervis ei halveneks (tl 182).

Esimese astme kohtu määruste sisu

Tartu Maakohtu 18.01.2012 määrusega jäeti süüdistatav U. D.Z-i kautsjonitaotlus

rahuldamata, kuna U. D.Z-i senisest elukäigust ja talle käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuste rohkusest nähtuvalt ei ole kautsjon piisav ja küllaldane meede selleks, et välistada kuritegelikult aktiivsest U. D.Z-ist lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu.

Käesolevas kriminaalasjas U. D.Z-ile esitatud süüdistusest nähtuvalt on vaid KarS § 121 järgi U. D.Z-ile inkrimineeritu toime pandud enne U. D.Z-i suhtes tehtud Tartu Maakohtu 06.08.2010 süüdimõistvat kohtuotsust. U. D.Z-ile esitatud süüdistusest nähtuvalt on U. D.Z pärast 06.08.2010 süüdimõistvat kohtuotsust toime pannud uued KarS § 120 ja § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Lisaks

mõisteti U. D.Z 06.08.2010 kohtuotsusega süüdi ka KarS § 323 järgi, mis on õigusemõistmise vastu suunatud kuritegu. Käesolevas kriminaalasjas U. D.Z-ile esitatud süüdistusest nähtuvalt hakkas U. D.Z, kui sai teada, et kannatanu H.N. on KarS § 215 lg 1 kahtlustusega politseisse pöördunud, kannatanut tapmisega ähvardama.

U. D.Z-i iseloomustavatest andmetest ja talle käesolevas kriminaalasjas esitatud

süüdistustest nähtuvalt ei ole senini tema suhtes tehtud süüdimõistvad kohtuotsused, sealhulgas viimase kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel kohaldatud üldkasulik töö ja kontrollnõuded, pannud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Vahistamisest

leebemate meetmete kohaldamine ei ole U. D.Z-i suhtes enda eesmärki, hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, täitnud.

Viimase süüdimõistva kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-5319 kohaldatud üldkasulikust

tööst on U. D.Z erakorralise ettekande andmetel valdav osa tegemata. Ühtlasi on Tartu

Maakohtu menetluses U. D.Z-i suhtes erakorraline ettekanne Tartu Maakohtu 06.08.2010 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Asjaolud, et U. D.Z on eelvangistuses viibimise ajal esinenud tervisehäireid ja vangla on U. D.Z-ile tema vangistuses viibimise ajal osutanud ja osutab igakülgset ja asjakohast ning

tõhusat ravi (tl 56-58,61,128), ei ole samuti küllaldaseks aluseks U. D.Z-i suhtes tõkendi

vahistamise asendamiseks kautsjoniga. Vangla teatistest (tl 61,128) nähtuvalt on U. D.Z-i

tervislik olukord vanglas igakülgselt tervishoiutöötajate järelevalve all ning U. D.Z saab talle vajalikku ning asjakohast ja tulemuslikku arstiabi (tl 61,128).

Väited, et U. D.Z on vabaduses olemas reaalne võimalus töötamiseks (AS-is B XXXX XXXX), ei anna samuti eelnimetatud asjaoludel küllaldast ja põhjendatud alust süüdistatav U.

D.Z-i suhtes tõkendi vahistamine asendamiseks kautsjoniga, kuna asjaolul, kas U. D.Z töötab ametlikult või ei tööta, ei ole süüdistuste olemusest nähtuvalt otsest seost süüdistustes kirjeldatud kuritegeliku käitumisega. Seonduvalt U. D.Z-i avaldatuga, et vabaduses asub ta elama enda XXXX R.M. juurde, pidas kohus vajalikuks täheldada, et U. D.Z-i ja R.M. 18.01.2012 korraldaval istungil avaldatust

nähtuvalt puutusid nad omavahel tihedamalt kokku ka kevadel 2011, mil nad olevat koos

3

tegelenud ettevõtlusega-töötamisega, kuid nimetatud ajaperioodi jääb süüdistuses märgitu kohaselt mitmeid kuritegusid – kuriteod süüdistuses KarS § 215 lg 1, § 120, § 266 lg 1 järgi. Neil asjaoludel XXXX R.M. juurde elamaasumine ei ole küllaldaseks ja piisavaks garantiiks selleks, et U. D.Z vabaduses viibides ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist.

Tartu Maakohtu 24.01.2012 määrusega jäeti süüdistatav U. D.Z-i taotlus tõkendi

vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei ole

elektrooniline valve käesoleval juhul piisav ja küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Kohus käsitles määruses juba eelviidatud põhjendusi ning märkis täiendavalt järgmist.

Kohus leidis, et arvestades U. D.Z-i käesolevas kriminaalasjas ähvardavat võimalikku

liitkaristust ning eelvangistuses viibitud ja kohtuistungini jäänud aega, ei ole U. D.Z kohtuistungi ajaks eelvangistuses viibinud ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult kaua. Kohus leidis, et U. D.Z-i eelvangistuses viibimise ajal esinenud tervisehäired ei ole samuti

küllaldaseks aluseks U. D.Z-i suhtes tõkendi vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Kohus märkis muuhulgas, et vanglate haiglas on võimalik teostada vajaduse korral

terviseuuringuid ning ka väljaspool kinnipidamisasutusi ja vanglate haiglat on võimalik

tervishoiuasutustes uuringutel olla, kuid selleks peavad olema vastavad meditsiinilised

näidustused. Tartu Vangla teatistest (tl 56-58,61,128) nähtuvalt U. D.Z sellisteks uuringuteks vältimatuid, edasilükkamatuid ja kiireloomulisi näidustusi ei ole, kuna U. D.Z viibib kinnipidamiskohas meditsiinitöötajate pideva järelevalve all ja U. D.Z saab seal talle vajalikku meditsiinilist abi. Ühtlasi ei anna kohtu hinnangul väited, et U. D.Z on vabaduses olemas reaalne võimalus töötamiseks, küllaldast ja põhjendatud alust süüdistatav U. D.Z-i suhtes tõkendi vahistamine

asendamiseks elektroonilise valvega, kuna asjaolul, kas U. D.Z töötab ametlikult või ei tööta, ei ole süüdistuste olemusest nähtuvalt otsest seost süüdistustes kirjeldatud kuritegeliku käitumisega. Ka kaitsja poolt istungil väidetu selle kohta, et U. D.Z on vabaduses lisaks R.M. le (XXXX) olemas sugulaste-lähedaste (isa, kauge sugulane ja lapsed) toetus, ei anna küllaldast

ja põhjendatud alust süüdistatav U. D.Z-i suhtes tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega, kuna nimetatud isikud ja nende toetus oli U. D.Z olemas ka siis,

kui U. D.Z viibis vabaduses, kuid sellele vaatamata on U. D.Z-i senisest elukäigust

nähtuvalt kriminaalkorras karistatud ning on käesolevas kriminaalasjas olemas põhjendatud

kuriteokahtlused U. D.Z-i suhtes mitmete kuritegude toimepanemises. Lähedaste toetus ei

ole U. D.Z-i vabaduses viibimise ajal osutunud küllaldaselt tõhusaks meetmeks U. D.Z-i poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks.

Tartu Maakohtu 27.01.2012 määrusega jäeti muuhulgas rahuldamata U. D.Z-i taotlus suhtlemispiirangute osaliseks tühistamiseks.

Kuna süüdistusaktist nähtuvalt on valdavalt tõenditeks isikulised tõendid – kannatanute ja

tunnistajate ning kaassüüdistatava ütlused ning kuna süüdistusest nähtuvalt asus U. D.Z kannatanu H.N. tapmisega ähvardama, kui sai teada sellest, et H.N. oli tema käitumise suhtes

KarS § 215 lg 1 kahtlustusega politseisse pöördunud, ja ka prokurörile adresseeritud R.M.

kirjadest nähtuvalt on R.M. igakülgselt initsiatiivikas U. D.Z-ilt saadud kriminaalasja

käsitleva info alusel kriminaalmenetlusse sekkuma ja selleks suhtlema isikutega, kellest oleneb kriminaalasjas lõpptulemus, ning U. D.Z on isik, kes on viimase süüdimõistva

kohtuotsusega muuhulgas süüdi mõistetud ka õigusemõistmisevastase kuriteo

toimepanemises (KarS § 323), siis ei ole põhjendatud süüdistatav U. D.Z-i suhtes

suhtlemispiiranguid tühistada ning kriminaalmenetluse kahjustusteta läbiviimise tagamiseks on süüdistatav U. D.Z-i suhtes suhtlemispiirangute kohaldamine põhjendatud.

R.M. on üks isikutest, kes kaitsja kaitseaktis esitatud taotlusel lülitati kohtuistungile

kutsutavate isikute nimekirja. Kuna üldmenetluses formeeruvad isikulistest tõendiallikatest

4

pärinevad tõendid alles kohtuistungil, kohtulikul uurimisel, siis ei ole käesoleval ajal eeltoodud asjaoludel põhjendatud suhtlemispiiranguid U. D.Z-i suhtes tühistada.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

Süüdistatav U. D.Z-i kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu 18.01.2012 määrusele U. D.Z-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega asendada KrMS § 135 alusel U. D.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – kautsjoniga.

Kaitsja ei nõustu maakohtu arvamusega, et U. D.Z võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Kaitsja leiab, et tegemist on oletusliku põhjendusega.

Kaitsja märgib, et U. D.Z on teadlik, et kui ta hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või

paneb toime tahtlikke kuritegusid või rikub elukohast lahkumise keeldu, kantakse kautsjon

KrMS § 135 lg 6 kohaselt riigi tuludesse. Seega on sellega viidud uute kuritegude

toimepanemise riskid miinimumini ning ei ole usutav, et U. D.Z ei soovi käituda seaduskuulekalt. U. D.Z on kinnitanud kohtuistungil, et käitub seaduskuulekalt ja soovib vabanemisel asuda

tööle. Samuti on U. D.Z kinnitanud, et kohustub vahistusest vabanemisel jätkama üldkasuliku töö tegemist ning täitma kriminaalhoolduse nõudeid.

Kaitsja märgib, et U. D.Z on kautsjonitaotluses selgitanud oma tervisliku seisundi olulist

halvenemist. Kaitsja on kohtuistungil esitanud Tartu Vangla meditsiiniosakonna P.K.

09.01.2012 vastuse päringule, millest nähtub, et alates 25.12.2011 on U. D.Z-i vererõhu

väärtused tõusnud, mille tõttu on U. D.Z korduvalt kutsunud valvemeediku ning talle on

osutatud erakorralist abi. U. D.Z on kinnitanud, et tema enesetunne pärast 18.01.2012 kohtuistungit oli vererõhu tõttu veelgi halvenenud.

Kaitsja leiab, et kohus on asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuvad tõsised U. D.Z-i probleemid tervisega, käsitlenud küllaltki pealiskaudselt ning seetõttu on kautsjonitaotlus jäetud põhjendamatult rahuldamata. Kohus ei ole kaitsja arvates piisavalt tähelepanu pööranud R.M. ütlustele selle kohta, et R.M. on avaldanud valmisolekut U. D.Z-ile vabaduses abiks olla ja aidata U. D.Z-i nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kaitsja arvates saab R.M. ütlustest järeldada, et U. D.Z-ile lähedase isiku R.M. eeskuju ja toetus saab U. D.Z-i aidata kohaneda eluga ja täita oma kohustusi.

Kaitsja leiab, et maakohtu viide kriminaalasjas nr 1-10-5319 menetletavale erakorralisele ettekandele ei ole asjakohane, kuna kohus ei ole märgitud kriminaalasjas teinud veel otsustust karistuse täitmisele pööramiseks. U. D.Z-i ütlustest nähtuvalt soovib ta kautsjoni määramise korral hakata üldkasulikku tööd tegema.

Süüdistatav U. D.Z-i kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu 24.01.2012 määrusele U. D.Z-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega

asendada U. D.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kaitsja on seisukohal, et uue võimaliku kuriteo risk U. D.Z-i puhul saab olema minimaalne,

lähtudes U. D.Z-i ja kannatanute elukohtade geograafilistest kaugustest. Nimelt asub U. D.Z vabanedes elama Harjumaale, aga kannatanud elavad Tartumaal. Lisaks märgib kaitsja, et U. D.Z on kohtuistungil antud ütlustes võtnud kohustuse käituda üksnes seaduskuulekalt.

Käesoleval juhul on olemas tõendid, mis kinnitavad elektroonilise valve võimalikkust U. D.Z-i tulevases elukohas, nagu ka tõend, mis kinnitab U. D.Z-i tööleasumist.

Kohus ei ole kaitsja arvates piisavalt tähelepanu pööranud asjaolule, et U. D.Z on lähedaste isikute toetus. Kaitsja viitab U. D.Z-i ütlustele, millest nähtub, et R.M. põeb käesoleval hetkel rasket haigust (XXXX XXXX ). Vahistamise asendamise korral saaks U. D.Z omakorda olla toeks R.M. le. Kohus ei ole seda arvesse võtnud.

Ühtlasi ei ole kaitsja hinnangul kohus arvestanud piisavalt U. D.Z-i tervisliku seisundiga seonduvat. Lisaks eelkäsitletud määruskaebuses märgitule, viitab kaitsja U. D.Z-i ütlustele,

5

millest nähtuvalt vajaks U. D.Z käesoleval ajal põhjalikke terviseuuringuid, selgitamaks

välja tervise halvenemise tegelikud põhjused ning neid oleks võimalik läbi viia SA TÜ

Kliinikumi Maarjamõisa haiglas. Eelvangistuses ei ole vajalikke tingimusi meditsiiniliste uuringute läbiviimiseks, kuid PS § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele, mis puudutab ka isikuid, keda on vahistatud.

Süüdistatav U. D.Z-i kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu 27.01.2012 määrusele

Kaitsja on seisukohal, et U. D.Z-ile suhtlemispiirangute kohaldamise vajadus on ära langenud, kuna kriminaalasjas on kohtueelne uurimine ära lõppenud, mistõttu ei saa U. D.Z

mõjutada kohtueelse uurimise kulgu. Ühtlasi on U. D.Z teadlik vastutusest, mis kaasneb

õigusemõistmisevastaste süütegudega, mistõttu ei ole usutav, et U. D.Z kavatseks toime

panna eelnimetatud süütegusid. Seega ei ole kaitsja hinnangul põhjendatud U. D.Z-ile kohaldatud suhtlemispiirangud lähedaste isikutega.

Kaitsja arvates on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et U. D.Z soovib R.M. ga suhelda, kuna viimasel diagnoositi XXXX XXXX ning ta soovib olla oma XXXX toeks.

Kaitsja leiab, et suure tõenäosusega paraneb ka U. D.Z-i enda tervis, mis on tal pidevalt halvenenud, kui temal võimaldatakse suhelda lähedaste isikutega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et U. D.Z-i suhtes puudub käesoleval juhul alus asendada

kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega või kautsjoniga, mistõttu leiab, et

maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. Lisaks on ringkonnakohus arvamusel, et käesoleval juhul puudub alus osaliselt tühistada U.

D.Z-i suhtes kohaldatud lisapiiranguid ning lubada U. D.Z suhtlemist ja lühiajalisi

kokkusaamisi R.M. ga, mistõttu leiab, et ka sellesisuline maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega, ei pea kohus neid

vajalikuks korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt üksnes määruskaebustes esitatud väiteid, võttes seisukoha esmalt tõkendi vahistamise asendamise kohta elektroonilise valvega, seejärel

tõkendi vahistamise asendamise kohta kautsjoniga ning lõpuks lisapiirangute osalise tühistamise taotluse põhjendatuse kohta.

2. KrMS § 1371

lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib

eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.

2.1 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et eelviidatud säte võimaldab kohtul asendada isikule kõige intensiivsema põhiõiguse – vabadusõigus – riivega tõkendi ning kohaldada isiku

suhtes alternatiivset vähemintensiivsemalt põhiõigusi riivavat, so liikumisvabaduse piiramisega, tõkendiliiki – elektrooniline valve. Formaalsetest eeldustest on tõkendi asendamiseks vajalik, et elukohta, kuhu vahistatu asuks tõkendi asendamisel elama, oleks elektroonilise valve seadmete jaoks sobiv ning sealviibivad

isikud oleksid selle paigaldamisega nõus. Nimetatud formaalne eeldus on U. D.Z-i suhtes küll täidetud, kuid oluline on rõhutada, et formaalsete tingimuste täidetusest ainuüksi ei piisa vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.

2.2 Materiaalsetest alustest lähtuvalt on oluline hinnata, kas U. D.Z-i puhul tõkendi

vahistamise kohaldamise tinginud eesmärke – jätkuvate kuritegude toimepanemise takistamine – on võimalik saavutada ka nimetatud tõkendi asendamisel elektroonilise valvega,

6

kuna lähtuda tuleb põhimõttest, et olukorras, kus kõik muud tingimused on võrdsed, tuleb alati eelistada põhiõiguste vähemintensiivsemat riivet.

Siinkohal on ringkonnakohtu hinnangul oluline esmalt rõhutada, et isiku liikumisvabaduse piiramine, millist eesmärki täidab tõkendi vahistamise asendamine elektroonilise valvega, ei ole efektiivne meede vältimaks kuritegude jätkuvat toimepanemist, kuna elektrooniline valve

ei võimalda teostada järelevalvet isiku tegevuste üle, vaid tuvastada, kas isik viibib kindlaksmääratud ajal oma elukohas. Samas on oluline märkida, et U. D.Z-i vahistamist peeti vajalikuks just kuritegude jätkuva

toimepanemise takistamiseks ning ka ringkonnakohtu arvates ei ole käesolevaks ajaks nimetatud vahistamisalus ära langenud.

Kaitsja hinnangul on U. D.Z-i suhtes uue võimaliku kuriteo toimepanemise risk minimaalne, kuna U. D.Z-i ja kannatanute elukohad on üksteisest kaugel, U. D.Z on lubanud vabaduses

käituda seaduskuulekalt, samuti asuda tööle. Ühtlasi on U. D.Z vabaduses lähedaste toetus.

Ringkonnakohtu jaoks on väheusutav, et U. D.Z-i kuritegelik aktiivsus oleks minimaalne pelgalt asjaolu tõttu, et U. D.Z-i elukoht on kannatanute elukohast kaugel. Ringkonnakohus märgib, et U. D.Z on korduvalt ja tõepoolest aktiivselt toime pannud uusi kuritegusid. Nii on kuriteod, milles U. D.Z-i käesoleval juhul süüdistatakse toime pandud peamiselt katseajal

(v.a üks episood, mis on toime pandud enne U. D.Z-i suhtes tehtud viimast kohtuotsust).

Vähetähtis ei ole asjaolu, et teod, milles käesoleval ajal U. D.Z-i süüdistatakse on samalaadsed võrreldes tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudega, mis annab alust olla veendunud, et U. D.Z-i suhtes ei ole talle varasemalt mõistetud karistused olnud efektiivsed (tingimuslik vangistus ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga) ega täitnud eesmärki hoiduda edasiselt kuritegude toimepanemisest. Ühtlasi on maakohus põhjendatult tuginenud

ka asjaolule, et U. D.Z on varem toime pannud õigusemõistmisevastase süüteo ning

käesoleval ajal süüdistatakse U. D.Z-i kannatanu ähvardamises seoses kuriteoteate esitamisega.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates usutav U. D.Z-i lubadus käituda

vabaduses sellel korral seaduskuulekalt. U. D.Z-i suhtes esinevat jätkuva kuriteo toimepanemise ohtu ei vähenda ka U. D.Z vabaduses lähedaste toetus ega kindel elukoht. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaitsja arvamusega, et kaitsja poolt nimetatud asjaolude tõttu

oleks U. D.Z-i poolt kuritegude jätkuva toimepanemise oht minimaalne, kuna tõkendi vahistamist tinginud eesmärke ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik saavutada tõkendi asendamisel elektroonilise valvega.

3. Sellest lähtudes leiab ringkonnakohus, et U. D.Z-i puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, Tartu Maakohtu 24.01.2012 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

4. KrMS § 135 lg 1 kohaselt võib eeluurimiskohtunik või kohus kahtlustatava või süüdistatava taotlusel asendada vahistamise kautsjoniga.

4.1 Sarnaselt eelkäsitletud tõkendi vahistamise asendamisel elektroonilise valvega, tuleb ka

tõkendi vahistamise asendamisel kautsjoniga kohtul hinnata, kas teatud piisava suurusega kautsjonisumma omandiõiguse riivena täidab sama efektiivselt tõkendina vahistamist tinginud eesmärke. Siinjuures ei nõustu ringkonnakohus kaitsja arusaamaga, justkui tõkendi rikkumisel kautsjoni riigituludesse kandmise oht viib uute kuritegude toimepanemise riskid miinimumini.

Kuigi KrMS § 135 lg-s 6 sätestatud kautsjoni riigituludesse kandmise oht võib kahtlemata

teatud mõttes tagada asendatud tõkendi efektiivsust ja distsiplineerida isikut asendatud

7

tõkendi järgmisele, ei ole sellegipoolest kohtul võimalik tõkendit vahistamine asendada

kautsjoniga juhul, kui tõkendi vahistamine tinginud eesmärgid ei ole võrdselt tagatud ning saavutatavad, nagu see oleks isiku vabadusõiguse piiramisega.

Ringkonnakohus käsitles juba eelnevalt U. D.Z-i suhtes esinevat kuritegude jätkuva

toimepanemise ohtu, mistõttu ei pea vajalikuks siinkohal korrata märgitut ning peab

vajalikuks märkida, et kaitsja määruskaebuses toodud asjaolud, sh U. D.Z-i soov käituda

seaduskuulekalt, teha üldkasulikku tööd, U. D.Z-i halvenev tervislik seisund, R.M.

valmisolek aidata U. D.Z-i, ei ole sellisteks asjaoludeks, mis tingiksid U. D.Z-i suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise asendamise kautsjoniga.

Lisaks on ringkonnakohus juba eelnevalt asunud seisukohale, et U. D.Z-i suhtes kohaldatud

tõkendi vahistamine asendamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud, on oluline märkida, et kui elektrooniline valve piirab isiku liikumisvabadust, riivab kautsjon üksnes isiku

omandiõigust, jättes isiku ilma igasugusest järelevalvest, mistõttu ei ole ringkonnakohtu

hinnangul käesoleval juhul otstarbekas asendada U. D.Z-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kautsjoniga.

5. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et U. D.Z-i suhtes kohaldatud tõkendi

vahistamise asendamine kautsjoniga on põhjendamatu, Tartu Maakohtu 24.01.2012 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. KrMS § 1431 lg 1 p 1,2 sätestab, et kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses

viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada

kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest. Prokuratuur või kohus võib määrusega ka piirata või täielikult

keelata kahtlustatava või süüdistatava lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust.

Vaidlustades maakohtu määrust, millega jäeti rahuldamata U. D.Z-i taotlus osaliste

lisapiirangute tühistamise kohta, võimaldamaks tal suhelda ja lühiajalistel kokkusaamistel

viibida R.M. ga, on kaitsja peamiselt tuginenud asjaolule, et U. D.Z-i suhtes on suhtlemispiirangute kohaldamise vajadus on ära langenud, kuna kriminaalasjas on kohtueelne uurimine ära lõppenud ning seetõttu ei saa U. D.Z mõjutada kohtueelse uurimise kulgu.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et U. D.Z-i suhtes kohaldati lisapiiranguid alates 10.06.2011 kuni kriminaalmenetluse lõpuni (tl 77). Tõene on kaitsja poolt märgitu, et kohtueelne menetlus on kriminaalasjas lõpule viidud ning

käesoleval ajal on kriminaalasi kohtu menetluses, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt nimetatud asjaolu pinnalt järeldada, justkui KrMS § 1431 ja VangS § 102 alusel U. D.Z-ile kohaldatud suhtlemispiirangud on minetanud oma tähtsuse.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega selles, et kriminaalmenetluse kahjustusteta läbiviimise tagamiseks on põhjendatud U. D.Z-i suhtes lisapiiranguid kohaldada. U. D.Z-ile kohaldati lisapiiranguid ka põhjusel, et takistada olulise informatsiooni levikut. Siinjuures on maakohus põhjendatult tuginenud asjaolule, et R.M. on kriminaalasjas üks

kohtuistungile kutsutavatest isikutest ning isikulised tõendid luuakse alles kohtus

ristküsitlusel. Märkimisväärne on kahtlemata ka asjaolu, et U. D.Z on varasemalt (Tartu

Maakohtu 06.08.2010 otsusega) süüdi mõistetud ka õigusemõistmisevastase süüteo

toimepanemise eest. Seega ei tekita ringkonnakohtu arvates veendumust kaitsja argument

selle kohta, et kuna U. D.Z on teadlik vastutusest, mis kaasneb õigusemõistmisevastaste süütegudega, ei ole usutav, et ta kavatseks toime panna eelnimetatud süütegusid.

8

7. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et U. D.Z-i suhtes lisapiirangute osalise tühistamise taotlus on põhjendamatu ning maakohtu määrus tuleb selles osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Kaitsja on esitatud määruskaebustes korduvalt viidanud U. D.Z-i halvenevale tervislikule

seisundile. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et vangistuses, sh

eelvangistuses, on isikutele tagatud vajalik meditsiiniline abi. Nimetatud veendumust ei kummuta ka kaitsja poolt viidatud Tartu Vangla meditsiiniosakonna P. K. 09.01.2012 vastus päringule (tl 128).

Kahtlemata nähtub nimetatud dokumendist, et U. D.Z on tervislik seisund halvenenud,

kuid tõendab ka asjaolu, et tervisliku seisundi taastamiseks on U. D.Z-ile määratud ravi. Seega U. D.Z-i tervise üle teostatakse kinnipidamisasutuses tõhusat järelevalvet, mistõttu ei saa U. D.Z-i tervislik seisund olla selliseks asjaoluks, mis annaks aluse tema vabastamiseks.

9. Ringkonnakohtule on edastatud U. D.Z-i taotlus, milles U. D.Z taotleb jätkuvalt

prokuröri taandamist. Ringkonnakohus jätab nimetatud U. D.Z-i taotluse tähelepanuta, kuivõrd KrMS § 385 p 4 kohaselt ei ole taandamisetaotluse rahuldamata jätmise määrusele

määruskaebuse esitamine võimalik. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et taandamise osas võttis maakohus seisukoha juba 27.01.2012 määruses.

10. Kaitsja A. Hint on määruskaebustega esitanud ringkonnakohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

10.1 Määruskaebusega 18.01.2012 maakohtu määrusele on kaitsja esitanud taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kokkuvõtlikult on kaitsja märkinud, et talle kuuluks hüvitamisele 5 pooltundi x 16 eurot = 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, so kokku 96 eurot (tl 232–233).

10.2 Määruskaebusega 24.01.2012 maakohtu määrusele on kaitsja esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles kohaselt kuuluks hüvitamisele 4 pooltunni, mis on 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot, so kokku 76,80 eurot (tl 239–240).

10.3 Määruskaebusega 27.01.2012 maakohtu määrusele on kaitsja esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on taotleb kaitsja tasu väljamõistmist 2 pooltunni ulatuses, mis on 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, so kokku 38,40 eurot.

11. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt kantud kulud kogusummas 211,20 eurot tuleb arvata menetluskulude hulka.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau