2-25-14969/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tE.mise aeg ja koht

24. novembril 2025 Jõhvis

Tsiviilasja number

2-25-14969

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. E. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9722,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, hageja esindaja: S. R., e-post

jurist@julianus.ee

Kostja: E. E., isikukood XXX, hagiavalduses märgitud

elukoht: XXX; rahvastikuregistri järgne elukoht alates

22.10.2025: XXX; e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi E. E. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja E. E.

vahel 12.02.2024 sõlmitud autolaenu lepingu nr L89015155026 alusel tekkinud

põhivõlgnevus 6848,95 eurot, intress 492,35 eurot, laenuhaldustasu 15,60 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1021,04 eurot ning viivis

alates 11.09.2025 kuni põhinõude (6848,95 eurot) tasumiseni lepingujärgses

viivisemääras 18,9% aastas.

3. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 20

eurot.

3. Jätta menetluskulud E. E. kanda.

4. Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 1010 eurot (s.o

riigilõiv 770 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot).

5. Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (1010

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

6. E. E.l kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717988321.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooletele kätte.

9. Kui kostjale ei õnnestu kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud

korras, siis toimetada see kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse E. E. vastu

võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista AS Inbank Finance ja kostja

vahel 12.02.2024 sõlmitud autolaenu lepingust nr L89015155026 tulenev põhivõlgnevus

6848,95 eurot, intress 492,35 eurot, laenuhaldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 1021,04 eurot ning viivised alates 11.09.2025 kuni põhinõude

(6848,95 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas. Samuti taotleb hageja

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, s.o riigilõiv 770 eurot ja hageja õigusabikulud

338 eurot (ilma käibemaksuta) ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstE.va lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kuna kostjalt rahvastikuregistrist nähtuvalt kehtivalt e-posti aadressilt xxx vastust ei tulnud,

kostja kohta puudusid rahvastikuregistris kehtivad elukohaandmed (viimane

rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx oli kehtiv kuni 10.07.2025) ning Kohtute Infosüsteemi

andmetel 10.10.2025 seisuga puudusid uued või erinevad andmed kostja elu- või viibimiskoha

kohta, siis toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte Ametlikud Teadaanded

vahendusel. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte

toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.11.2025. Seega on praeguseks

ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on

hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lahendada

asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud,

jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 12.02.2024 autolaenu lepingu

(tarbijakrediidilepingu) nr L89015155026, mille alusel anti kostjale sõiduki ostmiseks laenu

7000 eurot, intressimääraga 18,9% aastas ning krediidi kulukuse määraga 23,05% aastas. Kostja

kohustus võetud laenu tagastama maksegraafiku alusel 72 kuu jooksul osamaksetena. Kuna

kostja jättis maksmata kolm järjestikkust osamakset, saatis esialgne võlausaldaja 05.11.2024

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja tasuda

võlgnevus hiljemalt 19.11.2024. 26.11.2024 ütles esialgne võlausaldaja lepingu nr

L89015155026 üles. 27.11.2024 teatas AS Inbank Finance kostjale, et esialgne võlausaldaja

loovutas 27.11.2024 kostja vastase nõude koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid Aktiva Finance Group OÜ-le.

Hagiavaldusest nähtuvalt tegi esialgne võlausaldaja kostjale 12.02.2024 väljamakse summas

7000 eurot ja kostjalt laekus põhiosa katteks kokku 151,05 eurot, mistõttu põhivõlgnevus on

6848,95 eurot, tähtajaks tasumata intressid 492,35 eurot, lepingu haldamisega seotud kulud

15,60 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist

põhivõlgnevuselt 6848,95 eurolt (lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni 27.11.2024–10.09.2025) lepingus kokku lepitud viivisemääras 18,9%

summas 1021,04 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt, s.o 6848,95 eurolt alates

11.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 18,9% aastas.

Tulenevalt eeltoodust moodustub arvestatuna ühe aasta kohta viivise summa 1294,45 eurot

(põhivõlg 6848,95 eurot x 18,9% aastas).

Hageja palub kostjalt välja mõista lähtudes VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatust ja laenulepingu

üldtingimuste punktist 4.7 tulenevalt sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot. Hagiavaldusest

nähtuvalt on kujunenud sissenõudmiskulud järgmiselt: 28.11.2024 esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 06.12.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 27.12.2024 kolmanda tasulise

kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku

makseviivitusega seotud muud kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada 28.11.2024

saadetud kirjaga (VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib esimene tasuline kiri olla kõige varem seitsme

päeva möödumisel lepingu lõppemisest), sest leping öeldi üles 26.11.2024. Lähtudes eeltoodust

peab kohus põhjendatuks määrata VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel 06.12.2024 kirja eest 25 eurot ning

27.12.2024 kirja eest 5 eurot.

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema

reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule

kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist

esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole

fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu,

mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi

eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal

tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse

nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et

osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt

põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb samuti

rahuldamata.

Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et

tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november

2023, 2 21-13098/50, p 13).

Leping nr L89015155026 sõlmiti 12.02.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga

avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 23,05% on

väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr,

ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1).

Kostja esitas esialgsele võlausaldajale laenutaotluse (P89015155026), milles kostja märkis oma

igakuiseks sissetulekuks 1800 eurot ning igakuiseks kohustusteks 300 eurot. Esialgne

võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt, millest nähtuvalt kostja

igakuine sissetulek oli 918,31 eurot. Samuti tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid kostjal ei olnud (esitatud taust.ee väljatrükk 10.09.2025 seisuga).

Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja

lepingut nr L89015155026 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval

määral.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus 6848,95 eurot, intress 492,35 eurot, laenuhaldustasu 15,60

eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1021,04 eurot ning viivis

alates 11.09.2025 kuni põhinõude (6848,95 eurot) tasumiseni lepingujärgses viivisemääras

18,9% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude

nõude summas 20 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 8427,94

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 20 eurot ehk alla 1% ulatuses.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja

menetluskulud täielikult kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 770 eurot ja hageja

õigusabikulud 338 eurot, seega on menetluskulud kokku 1108 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb

kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindajal

kulunud õigusabi osutamisele 2 töötundi (tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta) täiendavate

alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamiseks kohtule.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav

tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on

vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille

tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu

hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei

ole.

Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 1010 eurot (riigilõiv 770 eurot ja

õigusabikulu 240 eurot).

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1010 eurot (770 riigilõiv + 240 õigusabikulud)

tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EExxx viitenumbriga 717988321.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315

ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu

kohtunik